Rootsi „edulugu“. 162 000 põgenikku jõudis Rootsi – 494 läks tööle!
Vaid murdosa varjupaigataotlejad, kes tulid Rootsi 2015. aastal on läinud tööle. Ainult mikroskoopiline osa 162 000 põgenikust, kes 2016. aastal said varjupaika Rootsis oli 2017. aasta varakevadeks tööle läinud vaid 494. See on 0,3 protsenti varjupaigataotlejatest, kes tulid 2016. aastal.
Kehtiv Rootsi ID on kõik, mida on vaja isikul, et oleks võimalik töötada, nii kaua kuni tema varjupaigataotlust töödeldakse. Ooteaega varjupaigataotluse läbivaatamiseks, võib kesta kuni aasta.
Varjupaigataotlejad, aga ei taotle tööd, vaid elavad mugavat elu rahva kulul, kuid väga väikest protsent soovib siiski tööle asuda. Vaatamata sellele, et Rootsi valitsus ikka räägib, et massiline sisseränne on riigis hea majandusele. Nüüd lööme kokku mõned kulud Rootsi maksumaksjatele. ja pidage meeles, et me teame, et enamik pagulasi, kes tulid olid noored mehed.
Pagulane saab Rootsis 6700 krooni kuus, esimese kahe aasta jooksul pärast seda, kui taotlus on rahuldatud.
6700 – × 12 = 80 400 aastas, üks põgenik. 80 400×162 000 = 13,024,800,000 SEK
See tähendab, et Rootsis umbes 5 miljonit maksumaksjat maksab 2600 Rootsi krooni iga aasta kohta, ja see on ainult pagulastele, kes jõudsid riiki 2015. aastal. Lisaks sellele tuleb perekonna taasühinemise (perekonna liikmed tulevad mõne aja pärast järgi), mis tähendab, et andmeid saab korrutatakse mitu korda!
Aprill, 2017
NB! Loe ka:
Noor kurdi põgenik räägib tõtt põgenike kohta
