Plahvatus Nipro keemiakombinaadis Inglismaal Flixborough’s (1974)

2 minutit lugemist

Londonist 260 km kaugusel Flixborough’s asuv Nipro keemiakombinaat tootis tsükloheksanooli, mida tarvitatakse lahustina ja polümeeride lähteainete sünteesis. Ülimalt plahvatusohtlikku tsükloheksanooli toodeti kuues omavahel ühendatud 45-kuupmeetrises reaktoris.

27. märtsil 1974 avastati 5. reaktori seinas vertikaalne pragu, millest tungis välja tsükloheksanooli auru. Tööohutuse eest vastutav insener, kes, nagu hiljem selgus, oli oma alal täielik võhik, otsustas koos direktoriga 5. reaktori sulgeda, lasta sellel maha jahtuda ning asuda seejärel vigastust kõrvaldama. Ettevõtte juhtkond ei söandanud katkestada kogu tootmistsüklit ning seepärast ühendati 4. ja 6. reaktor. Kuna ei leitud nõuetekohast 28-tollise läbimõõduga toru, otsustati kasutada käepärast olnud 20-tollist voolikut. Paraku rikuti ka vooliku paigaldamisel elementaarseid ohutusnõudeid. Nii ei toestatud voolikut piisavalt ja oli karta, et voolik võib välja venida. Ka ei arvestatud, et suur rõhk võib seda kahjustada. Kontrolliti küll ühenduse hermeetilisust, kuid mitte tugevust.

Nipro keemiakombinaadist ei jäänud peaaegu midagi järele.

Aprillis ja mais töötas seade normaalselt, kuid ühendusvoolik muutus aja jooksul üha rabedamaks. Ebameeldivused algasid 29. mail, kui registreeriti tsükloheksanooli pihkumine. Tootmisprotsess katkestati ning asuti kiirustades kahjustust kõrvaldama. Kuid juba mõni tund pärast tootmise taasalustamist avastati uus leke. Kummaline, et lekke kõrvaldamiseks puudusid kohapeal vajalikud tööriistad. Kuid sellest pisiasjast ei tehtud numbrit, sest gaasileke lakkas iseenesest. Järgnevad kaks päeva töötas seade suuremate viperusteta. Tõsi küll, temperatuur ja rõhk olid normist kõrgemad, kuid töötajad ei lasknud ennast sellest heidutada.
Katastroof juhtus laupäeval, 1. juunil 1974. Kell 16.53 tungis rebenenud voolikust välja tsükloheksanooli pilv. Kõigest 30 sekundiga saavutas see 200-meetrise läbimõõdu. Tuul kandis plahvatusohtliku pilve 100 meetri kaugusel asunud tulikuuma seadme suunas. Plahvatus oli nii tugev, et seda võis kuulda isegi 50 km kaugusel. Puhkenud tulekahju ei suudetud pikka aega kustutada – leegid tõusid rohkem kui 100 meetri kõrgusele. Keemiakombinaadist ei jäänud peaaegu midagi järele. 72 töötajast sai 28 surma ja 36 raskesti vigastada. Plahvatuskohas purunesid 600 m raadiuses kõik hooned. 3,5 km raadiuses sai kannatada ligi 2500 elumaja. 53 inimest oli raskesti vigastatud. Ekspertide hinnangul vastas tsükloheksanooli pilve plahvatuse võimsus 16 tonni trotüüli omale.
Flixborough’ katastroofi uurinud komisjoni lõppjäreldused avaldati paljudes ajalehtedes ja erialaajakirjades. Ent kuigi oli selge, et katastroofi otseseks põhjuseks oli jäme ohutuseeskirja rikkumine ja ettevõtte juhtkonna asjatundmatus, ei tehtud paljude teiste maade keemiatööstusettevõtetes juhtunust mingeid järeldusi.

©Peter Hagen

0

Your Cart