Plahvatus Ludwigshafeni BASF-i aniliini- ja soodavabrikus (1948)

1948. aastal, 28. juuli pärastlõunal pihkus kontsernile I. G. Farben kuuluvas aniliini- ja soodavabrikus ühest raudteetsisternist ülimalt plahvatusohtlik dimetüüleeter ja süttis. Järgnes kohutav plahvatus, mis purustas mitu vabrikuhoonet täielikult. Lööklaine lõi majadel aknad puruks mitme kilomeetri raadiuses. Plahvatuskoha vahetus läheduses jäid kell 15.45 kõik kellad seisma. Vabriku territooriumil ja linnas levis hingemattev gaasipilv, mille eest Reini kaldal asuva Ludwigshafeni elanikud püüdsid paaniliselt põgeneda.
Alles mõne päeva pärast selgus katastroofi kogu ulatus. BASF-vabrik, mille tootmishooned ja bürood laiusid 14 km pikkusel maa-alal piki Reini jõe kallast, oli suures osas laastatud. Katastroofis hukkus 178 inimest, 2500 sai vigastada, neist osa raskelt. Kuid ka ellujäänute jaoks ei olnud selle päeva tragöödia veel lõppenud. Haiglasse kihutanud kiirabiauto põrkas kokku veoautoga. Oli uusi surmasaanuid ja vigastatuid.

NB! Loe ka:
Plahvatus Nipro keemiakombinaadis Inglismaal Flixborough’s (1974)
Plahvatused naftapuurimisplatvormil Piper Alpha (1988)
Plahvatused ammooniumnitraadi läbi