Pandeemia kui globalismi mehhanism

Maailma Tervishoiu Organisatsioon (WHO) on oma funktsiooni poolest – kõigest rahvusvahelise ühiskondiliku organisatsiooni „tervishoiu amet“ nimetusega ÜRO, kuid selle volitused on piiramatud. Kui endistel aegadel võis see ainult midagi soovitada, siis parandus oma põhikirja 2005. aastast lubab tal erakordsetel juhtumitel anda juba käsklusi, mille täitmine on kohustuslik kõikidele riikidele.

2005. aastal viidi sisse võtmemuudatused pandeemia kindlaksmääramisel – muudeti ära endised kriteeriumid (suremuse protsent nakatunute seas), viidi sisse rahvusvahelised sanitaarreeglid ning skaala kuuest faasist epideemia tekke ja arenemise kohta.
2009. aastal kuulutas MTO pandeemiaks seagripi (A/H1N1), kuid see oli valehäire, riikide poolt omandatud vaktsiinid ei sobinud ning peale skandaali skaalast loobuti ning nüüd kuulutatakse pandeemiaks lihtsalt „ohuolukord ühiskonna tervisele rahvusvahelisel tasemel“ (Public Health Emergency of International Concern, PHEIC).
Selle aluseks ei ole nüüd oht ise, vaid kõigest selle tekkimise risk; otsus võetakse vastu ainuisikuliselt Erakorralise Komitee poolt; kriteeriume pandeemia režiimi sisseviimiseks enam ei ole.
Kuid Pandeemia-2020 väljakuulutamise momendiks oli kogu maailmas kõigest 16 000 nakatunut ja 4600 surnut, ametlik teadaanne aga ei seletanud midagi: „МТО hindab ööpäevaringselt seda haiguspuhangut ning me oleme sügavalt mures nii ärevakstegeva leviku taseme ning tõsiduse pärast ja tegevusetuse taseme pärast. Seepärast andsime hinnangu, et COVID 19 võib iseloomustada kui pandeemiat“.
Selle juures moodustas Euroopas suremuse ja nakatumise tase vähem kui 0,4%, väljaarvatud Itaalia, kus suremuse tipp moodustas tinglikult 6%; kuid ka see on kaks korda vähem kui varem nõutud märk 12% pandeemia välja kuulutamiseks.

„Meile tuttav maailm lakkab eksisteerimast“

30. märtsil 2020 koroonaviiruse tipphetkel, esitles meedia maailmale inimest, „kes tahab pandeemia peatada“ – Larry Brillianti, millest ta juba kaugel 2006 aastal rääkis TED konverentsil.
TED Konverentse (technology, entertainment, design) viiakse läbi alates 1984. aastast igal aastal USA-s Ameerika mittekommertsliku fondi poolt. TED ametlik missioon oli – „unikaalsete ideede levitamine“ („ideas worth spreading“); spiikerid olid maailmas tuntud staatusega isikud; pileti hind oli kuni 10 000 dollarit, „soovi eest muuta maailma“ aga („wish to change world“) anti võitjale ainukene preemia miljon dollarit.
TED oli oma olemuselt globaalsete projektide käima lükkamise fookusgrupp ja uute väärtuslike suunitluste transleerimise platsdarmiks. Nii näiteks toimus 2012. aastal Bill Gates’i laialt tuntud skandaalne ettekanne elanikkonna vähendamisest vaktsiini vahendusel, 2018. aasta aga Mirjam Heine (Würzburgi ülikool) ettekanne pedofiilia legaliseerimisest.
Larry Brillianti ettekanne 2006. aastal oli samuti revolutsiooniline: ta näitas mittetüüpilise kopsupõletiku mittetoimunud pandeemia klippi ning kirjeldas, kuidas nimelt näeb välja järgmine pandeemia, hirmutades selle juures, et „haigus hakkab levima riigist riiki nii kiiresti, et keegi ei suuda mõista, mis neid tapab ning et vähem kui kolme nädalaga levib viirus üle kogu maailma“.
Ta kutsus üles looma „haiguse absoluutselt varajase diagnoosimise rahvusvahelist süsteemi“ olemaoleva „ühiskondliku tervishoiu globaalse informatsioonivõrgu“ baasil. Kasutades hiina otsingumootoreid (sest „ohtlikel viirustel ei ole ülesannet ilmuda inglise-, hispaania-, prantsuskeelse elanikkonna keskele“), avastasid selle töötajad seitsmes keeles sadade tuhandete saitide monitooringu abil atüüpilise kopsupõletiku pandeemia alged, teatasid sellest MTO-le, mis selle likvideeris.
Kuid uue süsteemi loomiseks on vaja suurendada läbivaadatavate lehekülgede arvu kuni 20 miljonini, keelte hulka aga – kuni 70-ni, luua lähteandmete kinnituse funktsioonid, kasutada massiteabevahendeid ja messendžere, satelliidivaatlusi, suurepärase graafikaga visualiseerimist.
Ja siis ilmub „varajase hoiatuse süsteem, mis on vabalt kättesaadav kõigile maailmas ja nende emakeeles, läbipaistev, mitteriiklik, ei kuulu teatud riigile või kompaniile, asub neutraalsel territooriumil, reservkoopiatega erinevates ajavööndites ja erinevatel kontinentidel“.
Larry andis oma lapsukesele isegi väärtusliku aluse, kutsudes muutma globaalse informatsiooni võrgu meie kultuuri ja ühiskonna ning maailma moraali osaks, s.t. looma elanikkonna jälgimise globaalse internetsüsteemi, „suure venna“ ning muutma see uueks moraalinormiks.
Ta rääkis, et MTO jagas pandeemia arengu etappideks ning meie asume praegu pandeemilise ohu kolmandas etapis, kui aga MTO kinnitab, et me oleme jõudnud neljandasse etappi, lakkab meile teadaolev maailm eksisteerimast.
Tema postpandeemilise tuleviku kirjeldus tuleb ära tuua sõna-sõnalt: „Kui pandeemia saabub, nakatub miljard inimest. Miinimum 165 miljonit inimest surevad. Maailmas saabub langus ja depressioon, sest meie tarnesüsteem täpselt-tähtajaks ja meie pingul globaliseerumise lint katkevad ning see läheb meie majandusele maksma 1 kuni 3 triljonit dollarit, kõik tunnetavad seda karmimalt kui umbes 10 miljoni inimese surma, sest kujuteldamatult suur hulk inimesi kaotavad töö ja meditsiinilised soodustused ning selle tagajärjed on katastroofilised“.
Ta kurtis, et „kõik on keerulisem selle tõttu, et reisimine muutub raskemaks. Ei ole lennukeid õhus. Kas teie tõuseksite õhku lennukil, mille pardal on 250 teile tundmatut inimest, kes köhivad ja aevastavad ning te saate aru, et mõned neist levitavad haigust, mis võib teid tappa ning mille vastu ei ole vaktsiini?“.
Niisiis, vastavalt Larry Brillianti plaanile, mis koostati 2006. aastal, peab pandeemia esile kutsuma krahhi majanduses ja tervishoius, riikide eneseisolatsiooni, masside vaesumise, liikumiskeelu ja lennuvedude sfääri hävinemise. Möödus 14 aastat ning tema plaan kordub elus.

Elu peale pandeemiat

Niivõrd täpsele ennustusele lubab rohkemat valgust heita veel üks dokument nimetusega „Tehnoloogia ja rahvusvahelise arengu tulevikustsenaarium“ (Scenarios for the Future of Technology and International Development. The Rockefeller Foundation, Global Business Network. May 2010).
See sisaldab nelja Globaalse bisnessvõrgu asutaja ja esimehe Peter Schwarzi prognoosi, mida kasutavad projektide väljatöötamisteks korporatsioonid RAND – Lock Step, Clever Together, Hack Attack, Smart Sceamble, kes tsivilisatsiooni autorite arvates teevad valiku olenevalt sellest, millise rolli annab see nende ettevõtmistes tehnoloogiatele.
Olukord 2020. aasta tingliku pandeemiaga mahub väga täpselt Lock Step stsenaariumi, mida kirjeldatakse kui „veelgi karmima riikliku kontrolliga maailma ülevalt alla ja veelgi autoritaarsemat juhtkonda piiratud innovatsioonidega ja kodanike kasvava vastupanuga“.
Selle stsenaariumi stardiks peab saama tundmatu viiruse pandeemia, seejärel tekib inimestes paanika, massiline ažiotaaž apteekides ja kauplustes, toiduainete ja meditsiiniliste maskide kokkuost, lennuvedajate pankrott, rahvusvahelise turismi hukk. Edasi loobub USA karantiinist ning , ei hakka keelama ülelende, mis viib epideemia levikule.
Kuid Hiina ja mõned teised riigid, vastupidi, viisid kiiresti sisse kohustusliku karantiini, sulgevad koheselt kõik piirid, kohustavad elanikkonda maske kandma, hakkavad kontrollima kehatemperatuuri raudtee- ja lennujaamades ning supermarketites.
Pandeemia tulemuseks oli kodanike liikumise piiramine, maskide pidev kandmine, kohustuslik temperatuuri mõõtmise õpetus, inimeste ja kaupade rahvusvahelise mobiilsuse hävitamine, majanduse hävinemine, totaalse kontrolli loomine kodanike liikumise üle, nende tervisliku seisundi ja finantside kontroll, rahvuslike valitsuste võimu tugevnemine.
Peale pandeemia lõppu piiranguid ja kontrolli ära ei kaotata, maailm muutub rohkem juhitavaks, mis alguses võetakse meeleldi vastu ehmunud elanikkonna poolt, kes vahetab oma õigused ja privaatsuse ohutuse ja stabiilsuse garantii vastu.
Riigid laiendavad elu kontrolli sfääre, viivad sisse biomeetrilised identifikaatorid, reguleerivad jäigalt eluliselt tähtsaid harusid, tugevdavad korda ja suurendavad majanduslikku kasu, kuid blokeerivad ettevõtlust.
Arenenud riigid ja kompaniid-monopolistid suurendavad uuringute ja projektide osa, kaitstes kiivalt nendega seotud intellektuaalset omandit. Venemaa ja India viivad sisse ranged sisemised standardid IT- innovatsioonide kontrollimiseks ja sertifitseerimiseks, USA ja EL aga teevad kiire sööstu tehnoloogia arengus ja levikus kogu maailmas.
Pandeemiajärgse ühiskonna etteplaneeritud uuenduste seas on funktsionaalse MRT skannerid lennujaamades ja ühiskondlikes kohtades ebanormaalse käitumise avastamiseks (ühiskonnavastased kavatsused); uue, ,,targa“ toiduainete ja jookide pakendi loomine pandeemia ohtu arvestades; tervise sõeluuring kui kohustuslik tingimus haiglatest ja vanglatest lahkumiseks; distantskohaloleku tehnoloogiad grupi elanikkonna jaoks, kelle liikumised on piiratud; rahvusriikide endi sõltumatud regionaalsed IT-võrgud, mis imiteerivad Hiina tulemüüre valitsuse erineva määra kontrolliga.
Kuid ajajooksul hakkab paljude karmide reeglite rangus tekitama ebamugavust ja rahulolematust isegi stabiilsuse ja ettearvamatuse poolehoidjates, mis tekitab riikides mässu valitsuste ja nende poolt kehtestatud rahvuslike piiride vastu.
Nagu näeme, on stsenaariumid identsed: viirus – kui oht, hirm – kui motivaator, totaalne kontroll – kui ekslikult mõistetud heaolu.
Kokkuvõtteks – piiramatu planetaarse mastaabiga võim nendele, kes stsenaariumites nimetavad endid hä­belikult filantroopideks, kuid on peamisteks näitejuhtideks.
2020. aasta jaanuaris nimetas ÜRO neli maailma ähvardavat Apokalüpsise ratsanikku – kõrgeima geostrateegilise pinge, kliimakriisi, kasvava globaalse usaldamatuse, digimaailma tumedama poole – ja neli Schwarzi stsenaariumi Rockefelleri fondi projektist, mis nendega ideaalselt sobivad.

Õigus numbrile nime asemel

Peaosa stsenaariumites antakse tehnoloogiatele – 2017. aastal loodi suurte transnatsionaalsete struktuuride (Accenture, Rockefelleri fond, ÜRO, Microsoft, Mercy Corps, Kivca, ICC, FHI360, Citris Policy Lab, Copperfield Advisory, Chapman and Cutler LLP jt.) poolt „Allianss ID2020“. See realiseerib „Stabiilse arengu eesmärkide 2030“ raames globaalset projekti ,,ID2020“.
Projekti eesmärk on eraldada igale inimesele planeedil digi identifikaator (ID). Allianssi juhtkond kavatses tegutseda kiiresti ning hõivata maksimaalselt suure hulga inimesi.
Allianssi „Manifestis“ öeldakse, et identifikatsioon on inimese fundamentaalseks ja universaalseks õiguseks, nõudlust selle järele nimetatakse 1 miljardi inimese probleemiks.
ID saamist (inimesele numbri andmine nime asemel) kujutatakse autorite poolt kui baasilist, lahutamatut isiku õigust, s.t. luuakse uus „väärtus“, pseudosakraalsus, mis lubab mõiste kriitikatule alt välja tuua ja häbimärgistada oponente.
Ühtne planetaarne süsteem peab ühendama ja nummerdama kogu planeedi elanike isiklikud andmed ning andma igaühele neist oma unikaalse eluaegse numbri.
ID-sse peavad minema kõik andmed inimese kohta: pass, haridus, aadress, töökoht, rahaline seis, tervis, biomeetria, mida säilitatakse andmebaasis blockchina tehnoloogiate abil.
Pilootrežiimile asus „Projekt ID2020“ edukalt töötanud juba Austini linna kodututega ja Birma põgenikega Taimaal.
ID – on inimese number, mis asendab tema nime, mis talle sündides anti. Nürnbergi protsessil kuulutati inimesele numbri andmine kuriteoks inimkonna vastu, millel ei ole aegumistähtaega.
„Allianss ID2020“ iga-aastasel sammitil New Yorgis 2019. aasta septembris kinnitati Bangladeshi valitsusega ühise projekti käikulaskmisel veel üks ID kontrolli tähtis ülesanne – kontroll iga inimese kohustusliku vaktsineerimise üle, millega tegeleb GAVI.

Totaalse vaktsineerimise möödapääsmatus

GAVI (Globaalne allianss vaktsineerimise ja immuniseerimise alal) asutajaks on Bill ja Melida Gates Fond koos Maailmapangaga, MTO-ga ja vaktsiini loojatega. Selle eesmärk – iga vastsündinu kohustuslik vaktsineerimine arenevas maailmas.
Vaktsiinitööstust on mitmeid kordi süüdistatud vaktsineerimise ohtlike tagajärgede varjamises, mis on seotud nende koostisega ja toksiliste konservantidega – sellised nagu autism, soolestiku kahjustused, närvi- ja lihaste deformatsioonid, onkoloogia ja sterilisatsioon.
Rockefelleri fond koos MTO-ga tegeles 1972. aastal teetanuse vastase vaktsineerimisega Nicaraguas, Mehhikos ja Filipiinidel. Hiljem selgus, et vaktsiini koostisesse kuuluv inimese koriooniline gonadotropiin ehk hCG koosluses teetanuse toksiiniga kutsub esile raseduse katkemise. Samuti ei tohi unustada üldtuntud fakti, et kõikide vaktsiinide aluseks on abortiivsed materjalid, s.t. tapetud sündimata beebide rakud.
2010. aasta jaanuaris teatas Gates Ülemaailmsel majandusfoorumil Davosis, et järgneva kümne aasta jooksul eraldab tema Fond 10 miljardit dollarit (umbes 7,5 miljardit eurot) uute vaktsiinide väljatöötamisele ja kohaletoimetamisele arenevate riikide lastele.
Samal aastal lobises Gates TED suletud konverentsil kõnes „Uuenedes nullini!“ (millest sai teada ka meedia) välja, et kavatseb uute vaktsiinide, tervishoiu ja reproduktiivse tervise teenuste abil vähendada maailma rahvastikku 10–15%.
2017. aastal ilmusid massiteabevahenditesse materjalid selle kohta, et „Bill Gates rahastab uute pandeemiate võimalikkust maailmas“.
2019. aasta oktoobris demonstreeris ta Johns Hopkinsi Meditsiinikeskuses Baltimores (Marylandi osariik) pandeemia imitaatorit, saates seda sõnadega, et mingisugune „uus gripp“, mis sarnaneb „hispaania gripi“ tekitajale 1918. aastal, algab Hiina idaosast, „tapab 65 miljonit inimest, seepärast peavad maailma valitsejad varakult ettevalmistusi tegema ning suhtuma sellesse tõsiselt, nagu sõjaks“. Varsti ilmus COVID-19 Wuhanis.
Arvatakse, et Bill Gates jättis oma peamise rolli arvutitööstuses ning lülitus ümber „võitlusesse epideemiatega“, kuid üha selgemaks saab, et antud etapil kindlustab ta kõigest kahe ühiskonda kontrolliva mehhanismi konvergentsi.
Arvatavasti hakkab ta nüüd vähendama elanikkonda ammu valmistatud „viiruse vastumürgi“ abil, mille sisseviimine saab MTO nõudel kohustuslikus igale inimesele, rahvusriikides hakkab see realiseeruma, kuigi isegi vägisi, kuid „eranditult üldise heaolu huvides“.
2020. aasta jaanuaris, Massachusettsi meditsiini Ühingu ja New Englandi Meditsiiniajakirja poolt korraldatud epideemiate alasel diskussioonil rääkis Bill Gates, et aeg-ajalt tekib kusagil uus surmav haigus, mille järel hakkab see kiirelt levima üle maailma. Oht kasvab selle tõttu, et patogeensed mikroorganismid muteeruvad üha kiiremini, infektsiooni väljatöötamisega tegelevad sõjaväelased ning tekivad lekked laboratooriumitest, bioterroristid aga on valmis rünnakuteks. Samuti on halb, et inimesed armastavad rei­sida lennukitel, hüpates mitme tunni jooksul kontinendilt kontinendile. Nagu näeme, on võtmepositsioonid taas samad.
2020. aasta „koroonaviiruse pandeemia“ – oli esimene katse allutada inimkond kontrollile: 2009. aastal mitte toimunud „üldine uus suur katk“ – seagripi epideemia Mehhikos (А/ H1N1, kõige mõõdukam gripi variant kogu ajaloo jooksul), oli kõigest „kontroll-lask“, mis lubas autoritel näha stsenaariumi lünkasid ning edukalt vigade kallal töötada.
Tookord arenenud riigid lihtsalt kinkisid MTO-le mitte kellelegi vajalikke vaktsiine (Prantsusmaa – 91 kuni 94 miljonit varuks ostetud doosi, Suurbritannia – 55 kuni 60 miljonit, samuti Saksamaa ja Norra).
Teisisõnu, riigid maksid kinni ohtlike vaktsiinide tootmise, MTO aga filantroobi õigustes andis need „tasuta“ vaestele riikidele, vaatamata sellele, et suurimat ohtu vaestes riikides kujutavad endast südame-veresoonkonna haigused, mitte viirused.
Kuid vaktsineerimine – see on veel ka mehhanism ettevalmistatava globaalsel tasemel elanikkonna kiibistamiseks ning Bill Gates kiirustas juba meedias õigustama, et inimese sisse viidav nanomikrokiip „lubab kõigest vastata küsimustele, kas antud inimene on läbinud testimise viiruse olemasolule ning kas teda on vaktsineeritud“.

Maailma uus arhitektuur

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni Peadirektor Tedros Adhanom teatas, et maailm peab liikuma digitaalraha suunas, sest füüsilised kupüürid ja mündid võivad levitada haigusi, eriti selliseid endeemilisi nagu koroonaviirus.
Digiraha hoiustamiseks piisab digiplatvormist, digirahakoti juhtimiseks aga – kaugligipääsu kiibi sisaldusele, millele on kirjutatud inimese kogu isiklik informatsioon (ID), kaasa arvatud andmed tema vaktsineerimise ja rahalise seisu kohta.
Inimese digi-isikuks muutmine teeb temast äärmiselt haavatava, maailma digiressursse haldavatest peremeestest maksimaalselt sõltuva isiku, kes on valmis vahetama oma sõltumatuse ohutuse garantii vastu.
Muuseas, üks Schwarzi neljast ülalkirjeldatud stsenaariumist näeb ette feodalismi taassündi kui riigi potentsiaalse langemise tulemust, globaalse projekti „Digimajandus“ autorid aga rääkisid juba 2017. aastal digifeodalismist kui selle realiseerimist saatvast faktorist.
26. märtsil 2020 toimus virtuaalne (esmakordselt) G20 erakorraline sammit, mis oli pühendatud koroonaviiruse COVID-19 pandeemiaga võitlemisele ning selle mõjust maailma majandusele.
Selle künnisel kutsus Briti endine peaminister, ÜRO erisaadik globaalse hariduse asjus James Gordon Brown üles vormistama meditsiinilis-majandusliku kriisi ületamiseks, mille põhjustas COVID-19 pandeemia, ametliku globaalse erakorralise organi, millel oleksid erakorralised volitused (maailma valitsuse) ning lülitama sellesse ÜRO, samuti suurendama selleks eesmärgiks Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi  kontosid.
Brown oli juba varem esinenud analoogse üleskutsega 2008. aasta majanduskriisi olukorras, WHO aga, kelle nimel ta esineb, on selletagi maailma valitsuse osaks.
Globaalse eliidi peamine ülesanne, keda antud juhul esindab Brown, on ilmselge – maailma õudusesse ja paanikasse lükkamine enne võitmatu epideemia ohtu, psühhoosi õhutamine ja olukorra loomine, kui inimesed ise nõuavad „vanemat venda“. Peale selle lubab võitlus pandeemiaga häid dividende: G20 riigid leppisid kokku pandeemia tagajärgedest ülesaamiseks panustada majandusse 5 triljonit dollarit.
Sammitil esinenud ÜRO Peasekretär Antonio Guterres jätkas seda liini, teatades, et võiduks koroonaviiruse üle peavad „kahekümne“ riigi liidrid välja töötama ühise „sõjaaja“ plaani: viiruse leviku mahasurumise, majanduslike tagajärgede minimaliseerimise ning tulevikus vastupidavama globaalse majandusliku süsteemi.

Müstika ja sakraalsuse foonil

Epideemia Itaalias ei lahkunud ülemaailmsete meediakanalite uudisterealt – ületäitunud surnukuurid, koormusega mitte hakkama saavad krematooriumid, lakkamatult lahkunute järele helisevad kirikukellad, sõjaväe veokid, mis vedasid mööda õuduses tardunud Bergamo tänavaid 65 kirstu surnukehadega kremeerimiseks – külvasid paanikat ja õudu inimeste teadvuses.
WHO poolt kuulutatud pandeemia režiim ja karantiini sisseviimine rahvusriikides süvendasid informaatilist survet inimestele: elumajade piiratud ruumis muutuvad teadmiste ja emotsioonide põhilisteks allikateks televisioon ja internet, massiteadvus aga lülitab välja loogika kui rudimendi.
Kummalise kokkusattumuse tõttu ilmus 2019. aasta lõpus eetrisse seriaal „Lunastaja“, milles demonstreeritakse Antikristuse meie maailma ilmumist. Sotsiaalvõrgud aga täitusid „viimaste aegade“ ennetest, mis juba avanesid, leidsid kinnitust ja ilmutasid end.
Kõik need detailid hüpnotiseerivad ühiskonda ning võtavad sellelt jõu – mis kasu on vastupanust, kui kõike on ammu ettekuulutatud ning see lihtsalt hakkab täituma?
Šokk on suurepärane vahend enesekontrolli kaotamiseks. Selgelt ,,seadusevastaste“ seaduste vastuvõtmine – on veenev põhjus inimese absurdile vastuseisust loobumiseks.
Inimkonnale ootamatult kaela langenud karantiinil kõikides rahvusriikides on ühtne iseloom ja ühtne stsenaarium: suletud piirid, maskid-kindad, liikumise piiramine, üheaegne kesk- ja väikeettevõtte hävitamine, hariduse momentaalne lammutamine, majanduse totaalne purustamine.
Peaaegu sama, ainult ilma kohustusliku maski kandmiseta ja üleüldise koduse arestita, tegi Venemaa juba läbi kurikuulsa „perestroika“ ajal.
Stsenaariumite autorlus ja nende eesmärgid on selged, ainult mastaabid on muutunud: varem oli nõrk ainult Venemaa – täna koos temaga kogu tsivilisatsioon.
Hulgalised šokid, mida täna tunneb ühiskond ükskõik millises maailma nurgas, peab füsioloogia seaduste järgi mingil momendil viima selle tundlikkuse läve ületamisele ja vastupanuvõime kadumisele. Ning siis on see, rahustades ennast igavese „halb maailma on parem kui hea sõda“, valmis kõikide pealesunnitud tingimustega, soovides ainult, et õudus lõpuks otsa saaks.
Ja nii nagu kaasaegses postpandeemilises Hiinas nõustub ühiskond nüüdsest kohustuslike isiklike QR- koodide värvilise markeeringuga (punane, kollane, roheline – olenevalt nakatumise tasemest), hakkab nurisemata skaneerima end kaubanduskeskusesse sisenemisel „antiühiskondlike kavatsuste“ seadmele, annab ühisesse andmebaasi oma „näpukesed“ ja muu biomeetria, lepib sellega, et ei saa rohkem lennata ega riigist välja sõita – on ju „üldine ohutus tähtsam“, vaktsineerib end totaalselt ning hakkab endast nagu katkutõbiseid, eemale lükkama kõiki, kes seda ei tee (kuigi kõigile on selge, et ohtlik on just vaktsineeritud isik, kui poolelusate bakterite kandja), läheb täielikult üle digiharidusele ja telemeditsiinile – „sest viirus ju kogu aeg muteerub, kaitsta end selle eest ei ole võimalik ning tuleb mõelda kõigi ohutuse peale“.
Hiljem aga, kui oma piiridesse suletud riigid, igaüks oma territooriumil, karmilt ja järjekindlalt ehitavad maksimaalselt instruktsioonide raames reguleeritud digimaailma, toimub viimane, ülemaailmne „oranž revolutsioon“, mis tühistab rahvuslikud suveräänsused ning loob „ühtse vaba planetaarse riigi tarkade ja heasüdamlike valitsejatega“.
Muuseas, sellest ei ole räägitud mitte ainult globalistlikes stsenaariumites. Tänaseks on kogu inimkond juba peaaegu veendunud, et on ise kõiges süüdi ning peab nüüd oma süü vastuvaidlematu allumisega lunastama. Ja algab alistumise protsess toiduainete ja ravimite ainult intreneti kaudu kättetoimetamisega, uute videomängude, filmide ja online kursuste internetist ostmisega, kõikide meditsiinilisi maske õmb­levate ateljeede ümberprofileerimisega ja nende riikliku litsenseerimisega (kui maskid on nüüd riiklik monopol, on need meiega igavesti?).
Õudusjuttude varjus „kohutavast koroonaviirusest“ rikastub globaalne kapital taas kiires tempos ning viib sisse totaalse digikontrolli kõige üle.

Dr. G. Harnweg