Õudus õhuavarustes: raevunud, purjus ja konfliktsed reisijad lennukis

Peale seda, kui üks ameerika reisija lõi tüli ajal lennukis stjuardessil hambad välja, ilmus järjekordne kõmu tekitanud halva käitumise näide lennufirma kasutaja poolt. Nii arreteeriti 2021. aastal üks mees, kui ta hakkas maha murdma lennukompanii Delta lennuki piloodikabiini ust, nõudis kohest maandumist ning kakles reisisaatjatega. Sellised lugusid on hakanud ajakirjanduses üha sagedamini ilmuma…

Lennuk on õhku tõusnud, saavutanud vajaliku lennukõrguse, reisijate meeleolu hakkab rahunema – vähemalt enamiku puhul. Kuid üha sagedamini ärrituvad reisijad, ja see ei piirdu ainult turistiklassiga. Ka äriklassi reisijad võivad norivaks ja konfliktseks muutuda, sageli väikeste asjade pärast.
Tsiviillennunduse föderaalamet teatas ajalehele „The Washington Post“, et alates 1. jaanuarist kuni maikuuni 2021 saadi 2900 teadet reisijate korrale allumatust käitumisest. Umbes 2200 nendest reisijatest ei täida föderaalseadust maskide kandmise kohta. 446 juhtumil tõi Agentuur välja muud rikkumised, 42 juhul aga nõuti parda ja lennuväljade valveteenistuse kohest tegutsemist. Sellele vaatamata on isegi need anomaalsed numbrid hakanud viimase paari nädala jooksul järsult kasvama. Nii sai FAA uuendatud andmete järgi alates 24. maist 2021 tuli poole kuu jooksul 2500 teadet reisijate halva käitumise kohta, millest umbes 1900 konflikti olid seotud maskide kasutamisega. Agentuur ei jälginud selliste teadete täpset arvu lennukompaniidelt möödunud aasta jooksul, kuid teatas, et aastatel 2010–2020 uuris see kokkuvõttes 1548 reisijate kontrollimatu käitumise juhtumit.
Rõhuv enamus juhtumitest, millest teatab FAA, on seotud keeldumisega järgida föderaalseadust maskide kohta, mis on kehtiv kuni 13. septembrini 2021. Kuid eksperdid räägivad, et on palju faktoreid, mis mõjutavad distsiplineerimatute reisijate kasvu.
Paljud reisijad hakkasid taas lendama peale seda, kui olid blokeeritud enam kui aasta. Mõned on nördinud või allumatud selle tõttu, et neil tuli kanda maski, teised aga suhtusid ettevaatlikult maske kandvatesse naabritesse,“ meenutab psühholoog Robert Bor, Briti lennunduspsühholoogia

Keskuse direktor. „Reisimine õhus tekitab juba iseenesest stressi. Pandeemia aga on uus stress, mis on süsteemi paisatud.“
Lennukite pardal toimuvate korratuste arv kasvab murettekitavalt. Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon (IATA) nõuab, et pilootidele antaks rohkem volitusi, et ohjeldada lärmakalt ja agressiivselt käituvaid reisijaid. Andrew Thomas nimetab reisijate sellist käitumist „õhuraevu“ terminiga, ta kirjutas sellest isegi monograafia. Tavaliselt põhjustab inimeste sellist käitumist alkohol, narkootikumid või isiklik stress.
Kui reisijad „õhku lähevad“, võib olukord muutuda väga ebameeldivaks. Nad karjuvad, löövad ümber ja käituvad kohatult, solvates pardapersonali ja kaasreisijaid ning eirates stjuuardite juhiseid. Sageli on põhjuseks liigne alkoholitarbimine.
Igal aastal lähevad tuhanded inimesed lennukis närvi, tekitades kaasreisijates hirmu ja ärevust. Stress, ruumipuudus ja alkohol võivad panna reisijaid tühiste asjade pärast endast välja minema. Rahvusvahelises erialakeeles nimetatakse neid „unruly passengers“ ehk korrarikkujad. Seda nähtust nimetatakse ka „air rage’iks“ ehk „viha õhus“.
Alates 2007. aastast on registreeritud üle 15 000 sellise vahejuhtumi, mis on ohustanud lennuohutust. Tegelik arv on tõenäoliselt palju suurem. IATA esindaja Tim Colehan ütleb: „See on probleem, millega meie meeskonnaliikmed ja reisijad peavad iga päev silmitsi seisma.“

Kaklused ja vahejuhtumid pardal
Kord lõi purjus venelane stjuardessi, pärast seda kui tal keelati kasutada äriklassi tualetti. Lennuk pidi maanduma Siberis, et korrarikkuja saaks pardalt maha võetuks.
2013. aasta jaanuaris Reykjavíki–New Yorgi Icelandairi lennul hakkas alkoholi tarvitanud, röökiv ja sülitav islandlane oma kõrvalistujat kägistama. Pardapersonal ja reisijad alistasid korrarikkuja ning sidusid ta lõpuks kaablikinnitite ja kleeplindiga oma istme külge. Icelandairi esindaja sõnul olid need meetmed vajalikud, et tagada pardal viibivate inimeste turvalisus.
Sama aasta septembris sundisid Šotimaa reisijad puhkuselennuki ootamatult maanduma. Ryanairi piloodid pidid Ibiza lennul tegema vahemaandumise Pariisis, kuna 16 inimest tantsis purjuspäi mööda lennukit ringi.

Purjus ja agressiivsed reisijad

Tai ja Euroopa vahelisel lennul loopis purjus naine pudeleid lennusaatjate ja reisijate suunas, kuid meeskonnal õnnestus tal käed raud panna. Hiljem esitas ta lennufirmale kaebuse, väites, et teda oli koheldud jõhkralt.
Los Angelese ja Londoni vahelisel lennul jõi üks purjus Venemaa reisija vedelseepi, pärast seda kui talle keelduti alkoholi serveerimisest. Ta üritas seejärel ka üht lennusaatjat hammustada.
Kaliningradi–Moskva liinil algatas purjus reisija kakluse ja väitis, et lennuk on kaaperdatud. Ta lukustati pardatualetti, kus ta jätkas möllamist ja purustas kabiinipeegli.

Pilootidele rohkem volitusi
Ajalehe Aerotelegraph teatel plaanitakse 2014. aasta märtsis Montrealis rahvusvahelise kokkuleppe saavutamist, milles määratakse, milliseid meetmeid meeskonnad tohib kasutada allumatute reisijate ohjeldamiseks. Pilootidele antakse senisest rohkem volitusi.
Lennuki kapten saab ametlikult õiguse teha kõik vajalik, et piirata korrarikkujate tegevust, kartmata hilisemaid kohtuasju. Tavapärasteks meetmeteks on näiteks vahemaandumised koos reisija pardalt eemaldamisega. Pilootide foorumites leitakse aga, et mõistlikum oleks korrarikkujad kuni maandumiseni kaablikinnitite ja kleeplindiga kinni siduda, et kaasreisijad ei kannataks viivituste ega maha magatud jätkulendude tõttu.

Kuulsad ja skandaalsed juhtumid
Pealkirjadesse satuvad aeg-ajalt ka tuntud huligaanid. Näiteks prantsuse näitleja Gérard Depardieu urineeris kohe pärast Pariisist Dublini lennu starti lennuki vahekäiku, väites hiljem, et tegemist oli hädaolukorraga.
Kurikuulus on ka endine supermodell Naomi Campbell, kes sai eluaegse lennukeelu British Airwaysi lendudele pärast raevukaid vahejuhtumeid. Skandaalne rokkar Pete Doherty ei tohi ilmselt enam EasyJetiga lennata, pärast seda kui ta jättis London Gatwicki ja Barcelona vahelisel lennul lennuki tualetti süstla ja sõimas meeskonda.
Märatsema kippuvad reisijad, olgu kuulsad või mitte, kujutavad lennufirmadele põhimõttelist probleemi, kuna võivad ohustada turvalisust. Seetõttu peavad meeskond ja reisijad oskama end ise aidata, kui purjus inimene muutub vägivaldseks. Kaablikinnitid ja kleeplint kuuluvad ammu lennuki pardal oleva standardvarustuse hulka.

Lennuraevu põhjused
USA andmetel registreeriti 2023. aasta reisihooajal 783 nn. õhuraevu juhtumit, 49% rohkem kui enne koroonapandeemiat. Suurbritannias peaaegu kolmekordistus juhtumite arv võrreldes 2019. aastaga, ulatudes 1 028-ni, ja Austraalias on märgata sarnast trendi, sealhulgas vägivaldseid vahejuhtumeid väljaspool lennujaamasid. Tavapärased probleemid tekivad näiteks taksode või parkimise pärast.
Sellised ebakorrapärased reisijad võivad põhjustada:

• Ahistamist või rünnakut meeskonna liikmete vastu
• Sekkumist lennuliiklusesse või otseselt lennukis
• Erimeelsusi ja rünnakuid teiste reisijate vastu

„Air rage“ võib lennufirmadele kalliks maksma minna – tsiviilhagid lennu tühistamise korral on võimalikud ning karistus võib järgneda, kui rünnatakse teisi inimesi. Samuti ei ole sellised reisijad edaspidi pardal teretulnud.

Põhjused lennukis ärritumiseks

Psühholoogide Katherine DeCelles’i ja Michael Nortoni uuring näitas 2016. aastal, et lennureis võib esile tuua sotsiaalset ebavõrdsust, mis mõnel inimesel viib antisotsiaalse käituPmiseni. Turistiklassi reisijad on 3,84 korda tõenäolisemalt konfliktsed, kui lennukis on äriklass. Kui nad peavad äriklassi kaudu pardale minema, kasvab tõenäosus veel 2,18 korda.
Muud tegurid, mis võivad lennuraevu vallandada:
Stress lennujaamas: ootejärjekorrad, kõrged piletihinnad, COVID-järgne ärevus, kaotsi läinud pagas ja lennu tühistamised suurendavad stressi juba enne lendu.
Piiratud ruum lennukis: kitsad vahekäigud, soojus, käsipagasi paigutamine ja kitsad istmed tekitavad ebamugavust, eriti pikka kasvu reisijatele.
Lennuhirm: mõte metallkastis kinni olemisest ja kontrolli andmisest kokpitile võib tekitada närvilisust.
Suitsetamine ja vaping: keeld tekitab suitsetajatele lisastressi.
Alkoholi tarbimine: lounge’ide lihtne ligipääs ja eelmäng alkoholi abil võib viia emotsionaalse ülepingeni.

Uuringute järgi muudab reisijate teadlikkus oma sotsiaalsest staatustest nad sageli kärsitumaks, nõudlikumaks ja vähem empaatiliseks. Kaasaegsed lennukid on seega justkui mikrokosmos klassipõhisest ühiskonnast.

©Peter Hagen