Oli aasta 1915

JAANUAR
1. Saksa allveelaev U 24 uputab Plymouthi lähedal Briti liinilaeva Formidable.
13. Kell 7.54 tabab Roomat ja selle ümbruskonda võimas maavärin. Katastroofi tegelik ulatus selgub alles mõne aja pärast. Roomas tekitab maavärin ainult ainelist kahju. Näiteks kukub San Giovanni katedraalis oma aluselt Pauluse kuju ja mõned trammid sõidavad rööbastelt välja. Paljud külad on aga välismaailmast ära lõigatud. Maavärin purustas täielikult 17 küla. Loodusõnnetus nõudis ühtekokku 29 500 inimelu.
13. Austria välisminister krahv Leopold Berchtold astub tagasi.
14. Lõuna-Aafrika väed kindral Louis Botha juhtimisel vallutavad Swakopmundi Saksa Kirde-Aafrikas.
15. Saksamaal pannakse liitlaste sõjavangid tööle turbarabas.
18. Saksa sõjaministeerium teatab, et 1914. aastal vähenes metallitootmine 14 protsenti.

24. Helgolandi ja Doggerbanki lähedal toimub merelahing Inglise ja Saksa sõjalaevade vahel. Sakslased kaotavad soomusristleja Blücheri. Inglased korjavad veest välja 189 saksa meremeest, üle 700 meeskonnliikme läks koos laevaga põhja. Üldse kaotasid sakslased Doggerbanki lahingus 954 meest surnute ja 80 haavatutena. Inglased kaotasid kõigest 14 meest, 30 sai haavata. Nende vigastada saanud lipulaev Lion toodi puksiiris Firth of Forthi mereväebaasi.
24. Soomusristleja Blühcher upub Doggerbanki merelahingus.
Pärast lahingut teatab Saksa mereväejuhatus, et elanikud peavad Helgolandilt lahkuma. 2300 Helgolandi elanikku asuvad riigi kulul elama Hamburgi Altona linnaossa ja neile antakse riiklikku toetust. Saar muudetakse merekindluseks. Nädal pärast Doggerbanki lahingut, 2. veebruaril 1915 võetakse kohalt maha Saksa avamerelaevastiku juhataja admiral von Ingenohl. Tema järeltulijaks saab Admiralistaabi ülem admiral Hugo von Pohl.
31. Saksamaal seatakse sisse leiva- ja jahukaardid.

VEEBRUAR
4. Hukatakse Sarajevo atentaadist osavõtmise eest surmamõistetud süüalused.
4. Saksamaa kuulutab suure mereala Inglismaa ümber sõjatsooniks, samuti Prantsuse ja Itaalia ranniku ning Vahemere idaosa. Saksa Admiraliteedi ametlikus teadaandes öeldakse, et alates 18. veebruarist 1915 uputatakse nendes piirkondades iga avastatud kaubalaev ilma meeskonna ja reisijate ohutust tagamata. Samas hoiatatakse, et sõjas ei ole juhuslikkus välistatud ja sõjatsoonis võidakse vaenlase laevade pähe rünnata ka neutraalsete lippude all sõitvaid aluseid. Saksamaa käsutuses on juba 106 allveelaeva.
9. Suessi kanal suletakse neutraalsetele laevadele.
10. Saksamaal määratakse jahunormiks ühe isiku kohta 225 grammi päevas.
10. USA protesteerib Saksamaa poolt väljakuulutatud sõjatsoonide vastu. USA valitsus teatab, et näeb igas kallaletungis Ameerika kaubalaevadele rünnakut USA neutraliteedile.
16. Champagne’s algavad talvised lahingud.
18. Saksa Võimlemisspordi Liit otsustab, et olümpiamänge 1916. aastal Berliinis ei toimu.
19. Inglise sõjalaevad tulistavad Gallipoli kindlust.
21. San Franciscos avatakse maailmanäitus, millest võtab osa 45 riiki. Sõdivatest riikidest osaleb näitusel Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria-Ungari ja Türgi.
22. Saksamaa kuulutab välja piiramatu allveesõja. See tähendab seda, et edaspidi hakkavad Saksa sõjalaevad uputama kõiki sõjategevuse tsoonis viibivaid laevu.

MÄRTS

3. Esimese ameerika monumentaalfilmi „Birth of a Nation“ (Rahvuse sünd) esilinastus. Filmi režissöör on David W. Griffith (1875–1948). Film saab kiituse ja kriitika osaliseks. Pannakse pahaks ilmselget rassistlikku suunitlust. Filmis on kujutatud neegreid kurjade inimestena, kes himustavad valgeid naisi ja võimu. Hoolimata filmi ümber puhkenud skandaalist toob „Rahvuse sünd“ režissöörile sisse 48 miljonit dollarit.
4. Venemaa teatab ametlikus noodis oma nõudmistest Dardanellidele ja Istanbulile. Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustavad neid nõudmisi.
9. Saksa idaarmee saavutab Grodno lähedal võidu venelaste üle.
10. Briti hävitajad uputavad kaks Saksa allveelaeva.
11. Saksamaal hakatakse tootma kunstlikku salpeetrit.
14. Briti eskaader leiab Saksa ristleja Dresdeni. Viis ja pool kuud ristelnud Dresden jõudis uputada vaid 3 Briti laeva kogutonnaažiga 8800 brt. Mõttetute ohvrite ärahoidmiseks käskis kapten Lüdecke heisata valge lipu. Sakslased lahkusid laevalt ja lasid seejärel oma ristleja õhku.
16. Sakslased sunnivad sõjavange töötama kaevandustes. Tööpäeva pikkuseks on kümme tundi.
20. Talvelahingu lõpp Champagne’s. Prantslaste pealetung, mille käigus kasutati esmakordselt suurtükiväe turmtuld, ei anna mingeid tulemusi.
22. Saksa õhulaev pommitab Pariisi. Kuna prantslastel oli juba 1914. aastal esimesi kogemusi sakslaste õhurünnakutega, siis on õhtuti ja öösiti Pariis pimendatud. Sellest hoolimata õnnestub ründaval õhulaeval vajalikud objektid üles leida. Umbes 150 m kõrguselt heidavad õhulaevnikud alla väikeste vesinikuballoonide külge kinnitatud valguspomme. Viimased heidavad Pariisile tontlikku punast valgust. Nii leiab õhulaev hõlpsasti üles rünnakuks väljavalitud objektid: raudteejaamad ja tehased. Õhurünnakus said kannatada ainult kaks ettevõtet.
28. Rahvusvaheline sotsialistlik naistekongress töötab Bernis välja rahuresolutsiooni.

APRILL
4.– 6. Bernis toimub rahvusvaheline sotsialistlik noortekonverents. Saksamaa ja Prantsusmaa ei osale konverentsil.
5. Prantsuse armee alustab Maasi ja Moseli ääres ulatuslikku pealetungi.
6. Itaalia nõuab Austrialt vastutasuks oma neutraliteedi eest Lõuna-Tirooli ja Triesti liitmist Itaaliaga. Austria ei ole valmis Triestist loobuma.

13. Petrogradis sureb krahv Sergei Witte, kes rahandusministrina ja peaministrina tegi palju ära Venemaa tööstuse moderniseerimisel. Witte sündis 29. juunil 1849 Tbilisis, õppis Odessas matemaatikat ja astus riigi teenistusse. 1892. aastal nimetas tsaar Witte rahandusministriks. Witte reformis maksusüsteemi, pani aluse riigipangale ja õhutas inimesi erapankade loomisele. Särava mõistusega Witte jõudis oma industrialiseerimisprogrammiga kõrgaadli hulgas endale palju vaenlasi koguda. Nikolai II tagandas 1903. a. Witte ametist, kuid 1905. a. oli sunnitud ta pärast sõjalist kaotust Kaug-Idas tagasi kutsuma. Witte visandas esimese Vene konstitutsiooni ja moodustas peaministrina aastatel 1905 ja 1906 uuele põhiseadusele tuginedes uue valitsuse. 1914. a. augustist kuni 13. märtsini 1915 tegi Witte kõik selleks, et saavutada rahu sõlmimine Saksamaaga, valmistades ette rahuläbirääkimisi valitsuste tasandil.
15. Austria laiendab sõjaväekohustust kuni 50-aastastele meestele.
20. Briti varakantsler David Lloyd George nõuab üleminekut sõjamajandusele.
22. Sakslased kasutavad esmakordselt maailma sõjapidamise ajaloos tulemuslikult kloori Läänerindel Ypres’i linna lähedal Inglise-Prantsuse vägede vastu. Esimene rünnak mürkainetega võttis täielikult ära võitlusvõime tervel diviisil, mis kaitses rünnatavat ala. 15 000 meest langes rivist välja, hukkus 5000 sõdurit. Gaasirünnak pandi toime kuue kilomeetri laiusel maa-alal. Veerand tunni pärast asuvad saksa sõdurid rünnakule, kohtamata vähimatki vastupanu. Esmakordselt kasutati kloori jaanuaris Idarindel, kuid ilma soovitud tagajärgedeta, sest külma ilma tõttu kloor ei hajunud.
25. Inglased ja prantslased hõivavad Dardanellid.
26. Pärast salakonverentsi sõlmitakse Londonis Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja Itaalia vahel kokkulepe. Liitlased on nõus sellega, et Itaalia saab endale Dalmaatsia (ilma Fiumeta), Istria, Triesti ning Lõuna-Tirooli, kui ta kuulutab Austriale sõja.
27. Ameeriklased interneerivad Newporti sadamas Saksa ristlejad Prinz Eitel Friedrichi ja Kronprinz Wilhelmi.
30. Sakslased sooritavad õhurünnaku Inglise idarannikul asuvatele Ipswich’ile ja Wiltonile.

MAI
2. Saksa-Austria väed alustavad Galiitsias pealetung Vene vägede vastu.
3. Itaalia astub kolmikliidust välja.

7. Saksa allveelaev U 20 komandör kaptenmajor Schwiegeri juhtimisel uputab Inglise reisiauriku Lusitania. 7. mai varahommikul nähti allveelaevalt Inglismaa lõunaranniku suunas sõitva suure reisiauriku kontuure. Kell 3.10 laskis U 20 vööriaparaadist 700 m kaugusel aurikust välja torpeedo, mis tabas laeva tüürpoordi kaptenisilla taga. Mõni hetk hiljem toimus laevas veel üks salapärane plahvatus, mida polnud aga põhjustanud teine saksa torpeedo. 20 minuti pärast oli aurik veepinnalt kadunud. Auriku pardal olnud 1959 inimesest hukkus 1198. Reisilaeva uputamine tekitas pahameelt kogu maailmas. Et ohvrite hulgas oli ka 128 USA kodanikku, põhjustas see asjaolu Ameerika ja Saksamaa suhete järsu halvenemise.

8. Idarindel vallutavad sakslased Libau.
9. Hiinast saab Jaapani satelliitriik.
10. Esimene Saksa õhulaeva rünnak Londonile.
13. Seoses Lusitania uputamisega saadab USA Saksamaale terava protestinoodi. President Wilson saatis Berliini terava noodi, mis võrdus ultimaatumiga. Selles anti mõista, et kui midagi niisugust kordub, astuvad Ameerika Ühendriigid sõtta.
16. Tapetakse Portugali peaminister Pinheiro Chagas.
17. Prantsusmaal viibiva Briti väekontingent on suurenenud 600 000 mehele (1914. a. augustis 90 000).
20. Itaalia parlament annab valitsusele vabad käed Austriale sõjakuulutamiseks (parlament 407:74; senat 622:2).
23. Itaalia kuulutab Austriale sõja.
25. Sakslased uputavad Briti soomuslaeva Triumpf.
27. Sheernessi sadamas viibiva Inglise miinilaeva Princess Irene (5934 t) pardal toimub miinide iseeneslik plahvatamine. 400 inimest saab surma.
28. Berliinis avaldavad Riigipäevahoone juures meelt 1500 naist, kes nõuavad rahu ja protesteerivad hinnatõusu vastu.
29. Portugali president Manuel d’Arriaga astub tagasi, tema järglaseks saab Tesfilo Braga.

JUUNI

1. Saksa sõjaväejuhatus lubab elanikel taas kasutada Põhjamere ääres asuvaid supelrandu.
2. Suurbritannia leevendab Väike-Aasia ranniku blokaadi.
6. Saksa keiser Wilhelm II keelab piiramata allveesõja laiendamist reisilaevadele.
6. Saksa sõdurid ületavad Idarindel Dnestri.
7. Briti lennuväeleitnant Warneford tulistab Genti kohal alla Saksa õhulaeva.
10. Inglased vallutavad saksa koloonia Kameruni.
11. Serbia tungib kallale Albaaniale ja vallutab Tirana.
22. Austria vallutab Idarindel Lembergi tagasi.
23. Saksa töösturid esitavad riigikantslerile uue sõjaplaani, mille järgi Baltikum, Poola ja Ukraina tuleks ühendada Saksa majandusruumiga.
29. Itaallased alustavad pealetungi Isonzole.
30. Liitlased alustavad pealetungi Weichelile ja Bugile.
30. Sõda merel teeb lõpu igasugusele ärile Tšiili salpeetriga.

JUULI
3. Suurbritannia teatab, et iga sõjapäev läheb riigile maksma 3 miljonit naelsterlingit.
5. Lahingutes austerlastega saavad itaallased lüüa Gradisca ja Görzi juures.
6. Austria-Ungaris saadakse teise sõjalaenuga kokku 2,9 miljardit krooni.
8. 1347 parteipoliitiliselt sõltumatut saksa teadlast, majandus- ja avaliku elu tegelast nõuavad valitsusele saadetud kirjas jätkuvalt maa-alade vallutamist Lääne- ja Ida-Euroopas.

9. Saksa diplomaadid, õpetlased ja ministeeriumidetöötajad ajaloolase Hans Delbrücki juhtimisel lükkavad tagasi töösturite ja kodanlike parteide anneksionistlikud nõudmised.
13. Saksa ja Austria-Ungari väed alustavad Poolas pealetungi.
15. Suurbritannias korraldatud sõjalaenuga saadakse kokku 600 miljonit naelsterlingit.
18. Itaallaste teine pealetung. Itaallased üritavad Veneetsia kaudu Istrieni tungida.
20. Saksa 9. armee vallutab Poolas Radomi linna.
25. Saksa allveelaevad uputavad Iiri ranniku lähedal kaks USA kaubalaeva.
27. Itaallased katkestavad teise edutu Isonzo lahingu.
29. USA merevägi vallutab Haiiti saare.
30. Venelased alustavad Poolas laial rindel taandumist.

AUGUST
1. Riigiduuma avamisel annab Vene välisminister Sergei Sazonov ülevaate Saksa vägede edasitungimisest Poolas.
3. Saksa allveelaev kaaperdab USA kaubalaeva Pass of Bahama ja toob aluse Cuxhaveni sadamasse.
4. Austria-Ungari väed vallutavad Ivangorodi.
5. Saksa armee vallutab Venemaale kuulunud Poola ja Leedu alad vähem kui kuue nädalaga. Varssavis toimub Saksa vägede paraad.
6. Poolakatest saadikud Austria Riiginõukogus (parlamendis) nõuavad jagamatut Poola kuningriiki koos Galiitsiaga ja liidus Habsburgide monarhiaga.
16. Inglise ristleja Baralong uputab Saksa allveelaeva U 27.
17. Saksa armee vallutab Leedus Kovno linna.
18. Saksa väed jõuavad Lätis Dünaburgini.
19. Saksa allveelaev uputab Iiri ranniku lähedal Inglise reisiauriku Arabic. Hukkunute hulgas on ka kaks USA kodanikku.
21. Itaalia kuulutab Türgile sõja.
25. Prantslased ja inglased alustavad turmtulega Artois’is ja Champagne’s pealetungi, kuid suudavad vallutada vaid mõned väikesed maa-alad.
26. Saksa Idaarmee Mackenseni väegrupp vallutab Brest-Litovski, seega on Poola territoorium vaenlaste poolt täielikult vallutatud. Venemaa on juba esimesel sõja-aastal kaotanud vangilangenutena ja surmasaanutena kolm miljonit sõdurit. Hoolimata sõjalisest lüüasaamisest lükkab Nikolai II Saksamaa rahuettepanekud tagasi.
31. Saksamaa ja Austria-Ungari jagavad Poola kaheks halduspiirkonnaks: Varssavi keiserlikuks Saksa kindralkubermanguks ja Kielce sõjaväeliseks kubermanguks.

SEPTEMBER

1. Saksa suursaadik USAs, krahv Bernstoff selgitab pärast reisiauriku Arabic uputamist, et tulevikus uputatakse reisilaevu ainult kaaperdamisreeglite järgi, s. t. pärast hoiatust, laeva läbiotsimist ja meeskonna ja reisijate päästepaatidesse asumist.
4. Sakslased vallutavad Grodno kindluse.
5. Viis saksa lendurit püstitavad Kondor-tüüpi lennukiga uue kõrguse maailmarekordi – 3280 m. Vana rekord oli 3050 m.
9. Saksa õhurünnak London City’le.
14. Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria sõlmivad neliklepingu. Salakokkuleppes lubatakse Bulgaariale sõtta astumise korral Serbiale ja Kreekale kuuluv Makedoonia osa.
21. 1916. aasta riigieelarve katmiseks suurendab Suurbritannia makse 40 protsendi võrra.
22. Kolmas Saksamaal läbiviidud sõjalaen toob sisse 12 miljardit marka.
22. Saksa rinne Artois’is peab vastu Inglise-Prantsuse pealetungile.
29. Ameerika pangad annavad Suurbritanniale ja Prantsusmaale krediiti 500 miljonit dollarit.

Ja veel…
Suurbritannia relvastusminister Lloyd George suudab kolme kuuga ümber struktueerida kogu riigi tööstuse. Ehitatakse 70 uut riiklikku laskemoonavabrikut. Relvastuse tootmine kasvab järsult. 1915. a. toodetakse 3390 kahurit (1914: 91), 6100 kuulipildujat (1914: 300), 600 000 püssi (1914: 100 000), 6 milj. mürsku (1914: 500 000) ja 24 000 t püssirohtu ning lõhkeainet (1914: 5000 t).

OKTOOBER
5. Briti ja Prantsuse väed maabuvad Salonikis. Kreeka peaminister Elephterios Venizelos on sunnitud tagasi astuma.
Liitlased laadivad Saloniki sadamas kahureid maha.
7. Kuningas Konstantin moodustab uue Kreeka valitsuse.
9. Saksa ja Austria väed vallutavad Belgradi.
11. Briti allveelaevad uputavad Läänemerel kaks maagiga laaditud Saksa aurikut.
12. Prantsuse välisminister Théophile Delcassé astub tagasi.
13. Rumeenia ja Kreeka teatavad oma neutraliteedist Bulgaaria-Serbia sõjas.
23. Briti allveelaev uputab Saksa soomusristleja Prinz Adalberti.

NOVEMBER
8. Austria-Ungari allveelaev uputab Itaalia reisilaeva Ancona, mis on teel New Yorki.
13. Haiitist saab USA protektoraat.
23. Keeristorm nõuab Sitsiilias 100 inimelu.

DETSEMBER
4. USA osariik Georgia tunnustab rassistlikku liikumist Ku-Klux-Klan.
12. Hugo Junkers ehitab maailma esimese täismetallist lennuki.

Ja veel…
Kõige levinum alkoholivaba jook on Coca-Cola, mille retsepti töötas välja Atlantas elanud dr. John S. Pemberton 1886. aastal. Coca-Cola firma asutati 1892. aastal ja kuulus pudel patenteeriti 1915. aastal.

Tunnuspildil: Inglise reislaeva Lusitania uppumine kunstniku kujutluses.

©Peter Hagen