Oli aasta 1906

JAANUAR
1. Preisi kindralstaabi ülem kindralooberst Alfred Graf von Schlieffen (73) astub seoses kõrge eaga tagasi. Tema järglaseks saab kindralleitnant Helmuth von Moltke. Schlieffen on läinud ajalukku oma kuulsa Schlieffeni plaaniga, mis mõjutas oluliselt Saksa strateegiat nii Esimeses kui ka Teises maailmasõjas. Schlieffeni plaan nägi ette sõda kahel rindel. Tema arvates tuli kõigepealt hävitada läänes Prantsusmaa, pidades seni idas Venemaa vastu ainult kaitsesõda. Selle plaani kohaselt tuli Prantsusmaale tungida neutraalse Belgia ja Hollandi kaudu. Teisalt oli aga selge, et Belgia neutraliteedi rikkumine tõmbab otsekohe ka Inglismaa sõtta, muidugi Saksamaa vastu. Saksa strateegid ei arvestanud lihtsa tõsiasjaga, et oma geograaflise asendi tõttu pole Saksamaa võimeline pidama sõda kahel rindel.
7. Vene asehaldur teatab Kaukaasiast taas tugevnenud revolutsioonilisest liikumisest ja jätkuvatest konfliktidest armeenlaste ja tatarlaste vahel.
18. Prantsusmaa uueks presidendiks saab Armand Fallières.

Ja veel…
* Rio de Janeiro sadamas seisva Brasiilia liinilaeva Aquibadan (4950 t) ühes laskemoonakeldris toimub plahvatus. Sõjalaev upub kolme minuti jooksul. 350 meeskonnaliikmest hukkub 196, 36 saab haavata.

VEEBRUAR
3. Jaapani valitsus teatab, et 1907/08 rahandusaastal tuleb sõjalaevastiku tonnaaži suurendada 240 000 tonnilt 400 000 tonnile.
10. Inglise kuninga juuresolekul lastakse Portsmouthi ellingult vette maailma suurim soomuslaev Dreadnought.
18. Kopenhaagenis toimub Taani kuninga Christian IX riiklik matus.
21. Rooma paavst mõistab ühel konsistooriumil prantsuse piiskoppide poole pöördudes teravalt hukka kiriku riigist lahutamise Prantsusmaal. Paavst rõhutas, et ta ei tunnista seda seadust mitte kunagi.
22. „30. oktoobri liit“ Moskvas leiab, et riigiduuma viivitamatu kokkukutsumine oleks parim vahend rahva maharahustamiseks kogu riigis.
27. Saksa keiser Wilhelm II ja tema abikaasa Auguste Viktoria tähistavad hõbepulma.

MÄRTS
3. Prantsusmaal Montessonis katsetatakse esimest korda lennukit, millel on täispuhutavate kummidega rattad.
10. Prantsusmaal Courrières’ kaevanduses toimub kohutav õnnetus. Kaevanduses puhkeb tulekahju ajal, mil maa all töötab 1800 kaevurit. 1100 kaevurit hukkub. Inimohvrite suurt arvu seletatakse puudulike ohutusabinõude ja ebapiisavate päästevahenditega. Appi tullakse ka teistest riikidest. Nii päästab saksa päästeteenistus veel 30. märtsil elusalt 14 kaevurit. Viimased ellujäänud päästetakse 4. aprillil. Kaevanduse omanike ja inseneride vastu esitatakse ränki süüdistusi.
20. Maavärin ja vulkaanipursked põhjustavad Palermost põhja pool asuval Ustica saarel suuri purustusi.
21. Tsaar Nikolai II jätkab endale hauakaevamist, andes välja hulga ukaase, mis piiravad rahva poliitilisi vabadusi ja tulevase duuma õigusi.
22. Saksa laevaehitusfirma Blohm & Voss laseb vette suure ristleja SMS Scharnhorst, millest saab ristlejate eskaadri lipulaev viitseadmirali Maximilian Reichsgrafi juhtimisel.
29. Saksamaal algab suur streikide laine.

APRILL

9. Juba 5. aprillil elumärke ilmutanud Vesuuvi vulkaan hakkab purskama. Somma Vesuviana, Ottaviana ja Boscotrecase väikelinnade tänavad mattuvad mitme meetri paksuse hõõguva laava ja šlakikihi alla.
11. Vene revolutsionäärid tapavad preester Georgi Gaponi, kes organiseeris provokatsioonilise demonstratsiooni talvepalee ees 22. jaanuaril 1905.
13. Mäss Portugali lahingulaevadel „Don Carlos“ ja „Vasco da Gama“.
18. San Franciscot tabab kohutav maavärin. Esimene tõuge toimub kell 5.13 kohaliku aja järgi. Kõigepealt hakkasid majade karniisid lahti murduma ja tänavatele kukkuma, seejärel hakkasid hooned varisema, summutades haavatute karjed. Alles seejärel hakkas maapind kohutavalt vappuma. Mida maavärin ei suutnud hävitada, see hävis tules. Tuletorm pühkis maapinnalt ärikeskuse. Hävis ühtekokku 28 000 hoonet, samuti linna uus raekoda. Peale selle lasksid linnavõimud dünamiidiga õhku sadu hooneid, et tõkestada leekide levikut. Maavärina tekitatud kahju hinnati 105 miljonile dollarile, tule tekitatud kahju aga 400 miljonile dollarile. Katastroofi tagajärjel hukkus 700–1000 inimest.
27. Hiina ja Suurbritannia sõlmivad lepingu Tiibeti kohta.
28. Itaalia kuningapaari juuresolekul avatakse Milanos rahvusvaheline liiklusvahendite näitus.
30. Vene-Jaapani sõjas (1904 veebr. kuni 1905 jaan.) hukkus ühtekokku 457 035 meest.

MAI

4. Pariisis kohtuvad Prantsuse president Armand Fallires ja Inglise kuningas Edward VII.
10. Tsaar Nikolai II avab Peterburis duuma istungi.
19. Šveitsi liidupresidendi Ludwig Forreri ja Itaalia kuninga Viktor Emanuel III kohalolekul avatakse Simploni tunnel Brigis. Tunnel on 19,7 km pikk.
26. Berliinis Tegeli lennuväljal tõuseb esimest korda õhku pooljäik õhulaev. Nn. Parsevali õhulaev on 48 m pikk, mahutab 2500 m³ vesinikku ja on varustatud 90 hj mootoriga.
31. Saksamaal asutatakse maailma esimene firma lämmastikväetise tootmiseks.

JUUNI
6. Saksa keiser Wilhelm II külastab Austria keisrit Franz Joseph I-st. Mõlemad saadavad Itaalia kuningale läkituse, milles kinnitavad oma vankumatut sõprust.
12. Norra kuningapaar kroonitakse Drontheimis Nidarose toomkirikus.
14. Venemaal Bialystokis toimub järjekordne juudipogromm.
17. Peterburis toimuvatel poliitilistel koosolekutel toetatakse duumat võitluses valitsuse vastu. Siin-seal puhkevad soldatite hulgas rahutused.
21. Ameerika senat otsustab ehitada Panamakanali lüüsikanalina.
22. USA senat mõistab oma avalduses teravalt hukka Venemaal toimuvad juudipogrommid.
26. Prantsuse automobiiliklubi korraldab esimese Grand-Prix võidusõidu. Organisatsioon näeb ette treki kogupikkuseks 1250 km. Igal võistluspäeval sõidetakse 6×104 km. 27. juunil võidab võistluse ungari võidusõitja Ferenc Szisz, kes saavutab oma 90 hobujõulisel Renault’il (1,3 l) keskmiseks kiiruseks 101 km/h.

Ja veel…
* Vene ajakirjanduses ilmuvad ässitavad artiklid lõunas Volga ääres elavate saksa asunike vastu. Šovinistidest sulerüütlid panevad sakslastele pahaks, et nende käes on hea maa, kuid religiooni ja kommete suhtes on nad jäänud venelastele võõraks.
* Esimesena kannab panamakübaraks nimetatavat peakatet USA president Theodore Roosevelt ringreisi ajal Panama kanalil.

JUULI
2. Vene duuma teeb ühehäälselt ettepaneku moodustada komisjon surmanuhtluse kaotamiseks.
8. Austria-Ungari ja Serbia vahel algab tollisõda.
11.–12. Pariisi kassatsioonikohus tühistab kõik sõjakohtu poolt kapten Alfred Dreyfusi vastu esitatud süüdistused. Sellega lõpeb Prantsuse kolmanda vabariigi üks häbiväärsemaid kohtuskandaale. 1894. aastal süüdistati juudi päritolu kindralstaabi ohvitseri Dreyfusi sõjasaladuste edasiandmises Saksamaale. Ülima juudivaenulikkuse õhkkonnas toimunud kohtuprotsess lõppes sellega, et Dreyfus saadeti eluaegsele asumisele Kuradisaarele. Enne seda, 5. jaan. 1895 toimus ühel Pariisi väljakul sõjaväe, ühiskonnategelaste, kirjanike, ajakirjanike ja pariislaste hiiglasuure murru ees Dreyfusi avalik degradeerimine. Kuigi tegelikud reeturid, kolonel Henri ja major krahv Eszterhazy tabati juba kaks aastat hiljem, hoidis sõjaministeerium Dreyfusi süüversioonist kinni, mis viis lõpuks sisepoliitilise kriisini. 28. juulil 1906 toimus samal Pariisi väljakul, kus 12 aastat tagasi Dreyfus degradeeriti, tema pidulik autasustamine Auleegioni ordeniga. Hiljem ülendati Dreyfus majoriks.
17. Venemaal avaldatakse seadus, mille järgi eraldatakse nälgivate inimeste abistamiseks 15 milj. rubla. See on esimene seadus, mis on vastu võetud pärast konstitutsiooni kehtestamist. Valitsus nõudis tegelikult 45 milj. rubla, duuma andis aga ainult 15 miljonit.
18. Pärast seda, kui Egiptuses hukati või karistati peksuga briti ohvitseri tapnud egiptlasi, puhkevad Egiptuses rahutused. Briti valitsus tugevdab Egiptuses paiknevaid väeosasid.
22. Nikolai II saadab duuma laiali ja määrab uued valimised 5. märtsile 1907. Asi on selles, et duumas on rohkem kui kaks kolmandikku deputaatidest ägedad süsteemi vastased ja ikka ning jälle rünnatakse sõnavõttudes teravalt monarhiat. Ja kui siis duuma julges omaenda manifestiga lagedale tulla, saatis Nikolai II rahvaesinduse laiali.
23. Odessas toimub järjekordne juudipogromm.

AUGUST

4. Itaalia aurik Sirio läheb põhja Hormigase saare juures Palose neeme lähedal. Upub üle 200 reisija, kellest enamuse moodustavad itaalia ja hispaania väljarändajad.
10. Paavast Pius X pöördub entsüklikaga „Gravissima officii munere“ prantsuse episkopaadi poole, avaldades protesti kiriku riigist lahutamise vastu.
11. Esimese patendi helifilmiprojekti eest saab Prantslane Eugene Lauste.
15. Kronbergis kohtuvad Saksa keiser Wilhelm II ja Inglise kuningas Edward VII.
17. Tšiilis purustab maavärin ja selle tagajärjel tekkinud tulekahju Valparaisose linna. Hukkub mitu tuhat inimest.
19. augustil õnnistati Nauenis (Potsdami lähedal) sisse firma Telefunkeni suur raadiojaam. Juba esimestel katsetustel saadi raadioühendus Rigi-Scheideggiga (800 km) ja Peterburiga (1300 km). Selle raadiojaama tööle hakkamisega astuti vastu firma Marconi senisele monopolile. Naueni raadiojaama sirmantenni (läbimõõt 400 m) kandis 100 m kõrgune mast. Voolu andis 35 hj aurumasin.
24. Nürnbergis toimuvad streikijate ja streigimurdjate vahel verised kokkupõrked. Sõjavägi saadetakse asjaosalisi „rahustama“.
25. Vene peaministrile Pjotr Stolõpinile tehakse pommiatentaat, mille ajal hukkub 27 inimest. Haavata saavad ka peaministri tütar ja üks poegadest. Stolõpin istus ise atentaadi ajal kirjutuslaua taga ja säilitas külmavereliselt rahu – teda tabasid ainult tindipritsmed. Teatavasti tahtis Stolõpin julma politseiterroriga lämmatada 1905. aastast üha enam hoogu saanud revolutsioonilist liikumist. Üks tema kaasaegsetest ütles peaministri kohta järgmist: „Tema suures kogus, tema külmas metalses hääles, kogu tema olemuses oli midagi rõhuvat, härraslikku põikpäisust ja julmust.“
26. Hamburgis avastatakse vene revolutsionääride pommivabrik ja relvaladu.

Ja veel…
* Paljudes Venemaa linnades toimuvad revolutsiooniliste gruppide väljaastumised ja rüüstamised.

SEPTEMBER
5. Vene sõjalaevad külastavad Kieli.
9. Keiser Franz Joseph ütleb tervislikel põhjustel ära oma osavõtust Dalmaatsia manöövritest. Teda esindab troonipärija, keda võetakse manöövritel vaimustusega vastu.
11. Hispaania piiskopid protesteerivad tsiviilabielu vastu.
12. Esimese eurooplasena teeb lennu mootorlennukiga taanlane Jakob H. C. Ellehammer. Taanlane tegi selle lennu enda konstrueeritud lennukiga Läänemeres asuval Lindholmi saarel. Lennuk lendas 3–4 m kõrgusel 42 m.
15. Maavärin purustab Sitsiilias palju külasid.

Ja veel…
* Venemaal mõistetakse mässu eest terve kompanii eluaegsele sunnitööle.

OKTOOBER
2. Orkaan purustab USAs Floridas Pensacola lähedal Maccrani kindluse. Hukkub ligi 100 inimest.

3. Berliinis toimub esimene konverents, kus arutatakse traadita telegraafiga seotud probleeme. Lepitakse kokku, et merel võetakse rahvusvahelise hädasignaalina kasutusele SOS. (Titanic ei olnud esimene laev, kes kasutas SOS-signaali, nagu sageli ekslikult arvatakse).
8. Sakslane Karl Ludwig Nessler tutvustab avalikkusele oma esimest püsilokiaparaati. Tema tehtud lokid püsisid kuus tundi.
12. Saksa koloniaalväe üksus surub maha hottentottide ülestõusu.
15. Keiser Wilhelm II kohalolekul abielluvad Essenis Bertha von Krupp ja vabahärra Gustav von Bohlen und Halbach – tulevane kahurikuningas.
16. Berliinis Köpenicki raekojas mängitakse maha komöödia, mille üle hiljem naeris kogu Berliin ja mille põhjal luuletaja Carl Zuckmayer kirjutas oma surematu komöödia „Kapten Köpenick“. 1849. aastal Tilsitis sündinud kingsepp Wilhelm Voigt, kes on erinevate seaduserikkumiste eest pikka aega vangis istunud, tahab Saksamaalt lahkuda. Välismaale sõitmiseks vajab ta aga passi, mida tal pole aga preisi seadustedžunglis legaalsel teel võimalik saada. Nii otsustab ta bluffides tema vastu vaenulikult meelestatud bürokraate üle kavaldada. Ta tõmbab selga vanakraamikaupmehe käest ostetud kapteni univormi ja marsib uhkelt Preisi esimese kaardiväe rügemendi juurde. Seal ta käsutab: „Tema majesteedi nimel võtan ma komando üle! Me sõidame Köpenicki, et täita seal teenistusülesannet.“ Grupp istub Beusslstrasse jaamas rongile, einestab seal kapteni kulul ja marsib siis Köpenicki raekotta. „Kapten“ laseb vahistada linnaülemsekretäri ja linnapea dr. Langerhansi. Seejärel hakkab aferist otsima passiametit, mida aga raekojas polegi. Et mitte jääda tühjade kätega, võtab kapten kaasa linnakassa – 4000 marka ja 70 penni ning kirjutab kviitungile alla Malzahni nime all. Seejärel saadab aferist Köpenicki linnavalitsuse valve all kahes troskas Berliini Vahtkonnahoonesse ja kaob. Wilhelm Voigt vahistatakse 26. oktoobril ja ta tunnistab kõik üles. 1. detsembril mõistab kohus ta neljaks aastaks vanglasse. Kaks aastat hiljem annab keiser Wilhelm II talle armu ja tal pole ka midagi selle vastu, kui kingsepp Voigt läbi Saksa linnade reisib ja müüb oma autogrammiga postkaarte, millel on ta ise univormis. Voigt asus 1916. aastal elama Luxemburgi, kus ta 1922. aastal suri.
17. Müncheni prof. dr. Arthur Kornil õnnestus telegraafi teel edastada saksa kroonprintsi portree 1800 km kaugusele. Korn oli prantsuse matemaatikute Henri Poincaré’i ja Emile Picardi õpilane. Prof. Korn oli töötanud juba mitu aastat itaalia füüsiku Luigi Cerebotani konstrueeritud pilditelegraafi täiustamisel. Juba 1904. aastal õnnestus Kornil saata telegraafi teel pilte Münchenist Berliini. Oma 17. oktoobril sooritatud eduka katsega pani ta aluse tänapäevalgi kasutusel olevale piltide ülekandmise tehnoloogiale.
20. Venemaal kaotatakse talupoegade sunnismaisus. Edaspidi võivad nad ise vabalt oma elukohta valida.
28. Atlantic City’s (New Jersey) ignoreerib rongijuht semafori ohusignaali ning rong sõidab ülestõstetud sillale. Vedur ja kaks vagunit kukuvad jõkke. 57 ohvrit.

NOVEMBER
2. Vene revolutsionäär Leo Davidovitš Trotski saadetakse eluaegsele asumisele Siberisse.
3. Lõpeb rahvusvaheline raadiotelegraafi konverents Berliinis. Vastavas kokkuleppes tehakse kohustuslikuks info vahetamine laevade ja rannikujaamade vahel.
9. Venemaal avaldatakse ukaas talupoegade õigusest väljuda kogukonnast. Algasid peaminister Pjotr. A. Stolõpini reformid.
12. Brasiillasel Alberto Santos-Dumontil õnnestub teha oma biplaaniga mõned „väga head“ lennud. Tema kõige pikem lend oli 70 m ja lennuk püsis õhus tervelt 21 sekundit. Tõsi, maandumisel puruneb üks 11 m pikkuse lennuki tiibadest, kuid sellest hoolimata tuleb seda „õhuhüpet“ edukaks pidada.
14. Oma riigipäeval peetud kõnes räägib kantsler vürst Bernhard von Bülow Saksamaa plaanipärasest sissepiiramisest Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaa poolt.

Ja veel…
* Gabriel ja Charles Voisin asutavad Prantsusmaal maailma esimese mootorlennukeid tootva firma.
* Reaktsioonilised ringkonnad Venemaal agiteerivad juutide võrdsete õiguste vastu.
* New Yorgis hakkab tööle esimene telefoninumbrite infotelefon.

DETSEMBER
10. 1906. aasta Nobeli preemiad saavad: Giosuè Carducci (Itaalia) kirjandus, Camillo Golgi (Itaalia) ja Ramón y Cajal (Hispaania) meditsiin, Joseph John Thomson (Suurbritannia) füüsika, Henri Moissan (Prantsusmaa) keemia. Rahupreemia saab USA president Theodore Roosevelt.
10. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia sõlmivad Abessiinia kohta käiva lepingu, mille järgi tunnustatakse Abessiinia iseseisvust status quo ja rakendatakse nn. lahtiste uste printsiipi. Suurriigid lepivad kokku, et võimalike vahejuhtumite korral alustatakse ühiseid konsultatsioone.

14. Saksamaa keiserlikus sõjasadamas Kielis antakse mereväele üle esimene Saksa allveelaev U 1. Selle laeva vettelaskmisega algab Saksa allveelaevade kurikuulus epopöa. Halli kaitsevärvi tõttu hakkasid vastased nimetama Saksa allveelaevu „hallideks huntideks“. Topeltkerega U 1 lasti vette 4. aug. 1906. U 1 veeväljasurve oli kõigest 238 tonni ja ta võis tegutseda vaid rannavetes. Kolm torpeedot sai välja lasta üheainsa aparaadi kaudu. U 1 kiirus vee peal oli 10,8 sõlme (20 km/h) ja vee all 8,7 sõlme (16,1 km/h), sukeldumissügavus kuni 30 m. Meeskond koosnes kahest ohvitserist ja kümnest madrusest. Aastast 1921 on U 1 Münchenis Saksa Muuseumi eksponaat. Selle seeria esimesed eksemplarid sõitsid vee peal petrooleumimootoritega. Alles U 19 sai diiselelektrilise jõuseadme, mis tähistas olulist pööret allveelaevaehituses.
24. Sel õhtul kuulevad mõned Neufundlandi lähedal viibivate laevade radistid oma kõrvaklappides morsesignaalide asemel peaaegu tontlikult mõjuvat mehehäält. Tundmatu hääl teatab oma kutsungi „CQ“, laseb mängida ühel heliplaadil. Pärast Händeli „Largo“ kõlamist loeb ta ette jõululuuletuse. Järgneb viiulisoolo, jõulutervitused ja palve teatada saate vastuvõtust kirjalikult. Seejärel tutvustab tundmatu hääl ennast prof. Reginald Aubery Fessendenina. Kanada päritolu 40-aastane leiutaja sai ühtekokku 500 patenti, mille hulgas oli ka inimhääle raadio teel edasiandmine. Voolu tema saatjale andis aurumasin.

Tunnuspildil: San Francisco pärast 18. aprillil 1906 toimunud maavärinat.

©Peter Hagen