Oli aasta 1901

JAANUAR
1. Asutatakse Commonwealth of Australia. Uus pealinn on Canberra.
1. Madagaskaril avatakse maailma esimene maantee pikkusega 200 km.
6. New Yorgis äratab tähelepanu „Woman’s Christians Temperance Unioni“ suudlemisevastane ristisõda. Selle liikumise esinaine, dr. Anna Hatfield kaitseb seisukohta, mille järgi olevat suudlemine barbaarne ja ebatervislik ning millest tuleks loobuda. Kui aga suudlemist pole mingil põhjusel võimalik vältida, tuleks suud eelnevalt antiseptiliselt töödelda.
14. Tsaari-Venemaal jõustub valitsuse otsus enam mitte saata kriminaalkurjategijaid Siberisse.
22. Osborne’i lossis sureb 81-aastaselt Inglise kuninganna Victoria, kes valitses tervelt 63 aastat. Tema valitsemisajal sai Suurbritanniast impeerium, mis võttis enda alla ühe neljandiku maakerast. Victoria ajal suurenes Suurbritannia eksport 4,5 korda, raudteevõrk aga kümme korda. Victoria järel tuleb troonile tema vanim poeg, kes võtab endale nimeks Edward VII. Briti valitsus kuulutas välja leina 6. märtsini ja „poolleina“ 17. aprillini.
23. Suurbritannia uus kuningas Edward VII peab troonikõne.

VEEBRUAR
7. Haagis toimuvad Hollandi kuninganna Wilhelmina ja Mecklenburgi hertsogi Heinrichi pulmad.
21. Ulmis sündinud saksa füüsik Albert Einstein saab Zürichi kodanikuks.
21. USA okupatsioonivalitsuse kontrolli all saab Kuubast vabariik.
26. Pekingis hukatakse avalikult bokserite juhid.

MÄRTS
1. Elberfelderis avatakse maailma esimene rippraudtee. Pärast kolm aastat kestnud ehitustöid avatakse Elberfeldis rippraudtee, mis on esimene omataoline maailmas. 13,3 km pikkune rippraudtee kulgeb mööda Wupperi orgu.
6. Atentaat Saksa keiser Wilhelm II-le Bremenis. Keiser pääseb näohaavaga.
25. Manchesteris Guide Bridge’s demonstreeritakse esimest kahetaktilist diiselmootorit.

APRILL
1. Rahvaloenduse andmetel elab Suurbritannias 30 803 436 inimest.
2. Suurbritannia ja Jaapani protesti tõttu keeldub Hiina sõlmimast Venemaaga lepingut, mis annaks Mandžuuria Venemaa kontrolli alla.
3. Vene siseminsitrile Dmitri Sipjaginile tehakse atentaadikatse.
20.– 24. Prantsuse välisminister Theophile Delcasse külastab Peterburi.
25. Kataloonias toimub rahvarohke valitsuse ja jesuiitide vastane demonstratsioon. Nõutakse kiriku lahutamist riigist.
29. Budapesti ülikoolis leiavad aset ägedad kokkupõrked juutide ja antisemiitlike rühmituste vahel.

Ja veel…
Saksamaal levitatakse anonüümseid lendlehti, kus kirjeldatakse saksa sõdurite metsikusi Hiinas.

MAI
1. Hiinas algavatel rahuläbirääkimistel nõuavad suurriigid bokseritega peetud sõja kahjutasuks 65 miljonit naelsterlingit.
21. Albert Einstein alustab Winterhuri tehnikumis tööd abiõpetajana.
23. Bokserid lõpetavad igasuguse sõjategevuse.
25. Norra viib sisse meeste ja naiste kommunaalsed valimisõigused, kes maksavad maal vähemalt 300 krooni või linnas 400 krooni makse.
26. Borkumi (Saksamaa) ja Bactoni (inglismaa) vahel hakkab tööle telegraafikaabel. Keiser Wilhelm II nimetab uut sidevahendit saksa „intelligentsi ja töökuse väljapaistvaks tulemuseks“.
26. Viinis algab II rahvusvaheline autonäitus.

JUUNI

12. Kuningas Edward VII autasustab medalitega 3000 Lõuna-Aafrika võitlejat.
13. Riias avatakse Balti tööstuse näitus.
16. Venemaal toimuvad massilised arreteerimised, ainuüksi Odessas vahistatakse 1500 inimest.
16. Sofias toimuvad demonstratsioonid Makedoonia revolutsiooni toetuseks ja Venemaa ähvarduste vastu.
18. Sünnib keiser Nikolai II noorim tütar Anastassia.
21. USA ja Kanada piiriküsimuste läbirääkimised lõpevad edutult.
24. Pariisis Vollarcfi galeriis Hispaania kunstniku Picasso esimene näitus.

JUULI
9. Belgia sõjaväereform näeb ette teenistusaja lühendamist jalaväes 22 kuule, ratsa- ja kahurväes 30 kuule.
15. Türgi valitsus püüab lämmatada noortürklaste liikumist, keelates isegi sõna „noortürklane“ kasutamise riigis. Samas nõutakse kõigi väljarännanud või põgenenud noortürklaste maale tagasipöördumist. Kes üleskutsele ei järgne, peab arvestama surmanuhtlusega. Noortürklaste liikumine sai alguse 1860. aastal. Liikumise eesmärk on liberaalsete reformide läbisurumine ja konstitutsiooni vastuvõtmine.
22. Serbia taastab diplomaatilised suhted Montenegroga.
29. Pekingis viibivad saksa väed annavad keisripalee üle hiina paleeministrile.

AUGUST
1. Viljandi ja Tallinna vahel algab alaline rongiliiklus. 166 km pikkune teekond kestab 10,5 tundi, rongi kiiruseks on patuga pooleks 35 km/h!
11. Inglise kuningas Edward II külastab Hamburgi Saksamaal. Teda võtab vastu Saksa keisripaar. Jututeemaks on Inglismaa ja Saksamaa võimalik liit.
14. Esimene tõestatud mootorlennuki lend. Bridgeporfis lendab Gustav Weisskopf vendade Wrightide jooniste järgi ehitatud lennukil 12 m kõrgusel 900 meetrit.
26. Austria-Ungari ajalehed kirjutavad murelikult Venemaa intriigidest Balkani poolsaarel.

SEPTEMBER

7. Pekingis sõlmivad lääneriigid Hiinaga lepingu, mis lõpetab bokserite ülestõusu.
9. Austria-Ungari taastab diplomaatilised suhted Mehhikoga. Need suhted katkestati 1867. aastal, kui Mehhikos tapeti keiser Maximiliani vend Franz Joseph I.
19. Hispaania nõuab dekreediga kõigi poliitiliste ja religioossete ühenduste registreerimist kohalikes prefektuurides.
30. Prantsusmaal antakse välja määrus, mille järgi kõik sõidukid, mis sõidavad kiiremini kui 30 km/h, peavad olema varustatud numbrimärkidega. Nimetatud nõue kehtis Baieris juba 1899. aastal, Belgias ja Hispaanias 1900. aastal.

OKTOOBER
10. Keiserlik edikt keelab Hiinas ametikohtade müümise.
13. Paljudes Venemaa linnades toimuvad nälgivate rahvamasside ja sõjaväelaste verised kokkupõrked.
19. Brasiillane Alberto Santos-Dumont lendab väikese juhitava õhulaevaga ringi ümber Eiffeli torni ja võidab kihlveoga 125 000 franki.
24. 43-aastane õpetajanna Annie Edson Taylor sõidab esimese naisena tünni suletuna Niagara joast alla ja jääb ellu. Sündmuse mälestuseks valmistati Taylori vahakuju.
28. USA-s hukkub 34 inimest rassirahutustes, mille on põhjustanud esimene endise mustanahalise orja kutsumine lõunasöögile Valgesse Majja 16. oktoobril.

NOVEMBER
18. Teise nn. Hay-Pauncefote’i lepinguga võtab USA endale Panama kanali ehitamise ainuõiguse.
18. Sünnib ameerika avaliku arvamuse uurija George Horace Gallup (†27.07.1984).

DETSEMBER
2. King Camp Gilette võtab patendi vahetatavate teradega habemeajamisaparaadile. Õhukeste ja teravate ning samas odavate žiletiterade valmistamise ja tootmise probleemi lahendas firma ainuke ametnik William Nickerson. Tõsi, firma pidi veel natuke ootama, enne kui saabus edu. Kuni 1903. aastani müüdi umbes 50 aparaati 168 teraga. Alles aasta hiljem õppis tarbija praktilist žiletiaparaati hindama.
6. Tšiili ja Argentina vahel teravneb piiriküsimuse konflikt. Mõlemad riigid vaidlustavad teatud piirkonda Andides.
9. Prantsusmaal seatakse sisse kaheaastane ajateenistus.
10. Esimest korda antakse Stockholmis ja Oslos (rahupreemia) üle 158 000 Rootsi krooniga doteeritud Nobeli preemiad. Preemiasaajad on: Rene-Francois-Armand Sully Prudhomme (Prantsusmaa, kirjanduspreemia), Emil von Behring (Saksamaa, meditsiinipreemia), Wilhelm Röntgen (Saksamaa, füüsikapreemia), Jacobus Henricus van’t Hoff (Holland, keemiapreemia). Rahupreemia saavad Henri Dunant (Šveits) ja Frederic Passy (Prantsusmaa). Alates 1969. aastast antakse Nobeli preemiat ka väljapaistvate tulemuste eest majandusteaduses.
12. Esmakordselt ajaloos antakse traadita telegraafi abil edasi sõnum üle Atlandi ookeani. Itaallasel Guglielmo Marconil õnnestub saata Poldhu’st (Cornwall) „uudis“ 3600 km kaugusel asuvale Neufoundlandile. 1896. aastal leiutas tollal 24-aastane Marconi traadita telegraafi ehk morseaparaadi. Üldsus reageeris sellele leiutisele suure vaimustusega. Itaalias ei leidnud Marconi leiutis tunnustust. 1897. a. demonstreerib Marconi telegraafiaparaati ühele Inglise ministrile, kes mõistab otsekohe leiutise erakordset tähtsust. 1899. aastal telegrafeerib Marconi juba Inglismaalt mandrile.
18. Berliinis avatakse Pergamoni muuseum, kus muu hulgas eksponeeritakse kuulsat Pergamoni Zeusi altarit.
21. Norras saavad naised hääleõiguse, kuid ainult kohalikel valimistel.

Ja veel…
* Hakatakse tootma 25,4 cm läbimõõduga spiraalse vaoga šellakplaate, mis tähendab üleminekut (vaha)rullilt tasapinnalisele heliplaadile ning ühtlasi plaatide masstootmise algust. Vahaga kaetud metallplaadist saadud matriitsi järgi pressitakse šellakisegust heliplaadid.
* Ameeriklane King Camp Gillette rajab The American Razor Co. (1902. aastal sai uuks nimeks Gillette Safety Razor Co) ja patenteerib esimese kahe teraga pardli, mis on ühtlasi esimene vahetatavate teradega pardel.
* Austraalias makstakse esmakordselt vanaduspensioni New South Walesi ja Vicotria osariigis. Esimese riigina hakkas vanaduspensioni maksma Uus-Meremaa 1899. aastal.
* Ameeriklane Miller Ree Hutchinson patenteerib esimese elektroakustilise kuuldeaparaadi.

Tunnuspildil: Inglise kuninganna Vicoria 1887. aastal

.
©Peter Hagen