Mõtle end rõõmsaks ja terveks!
Tusk teeb haigeks, rõõm terveks; mure teeb inetuks, õelus vanaks… Neis tuntud rahvatarkustes on otsene ja lihtne füsioloogiline viide: inimese organismi biokeemiat mõjutavad nii füüsilised kui mentaalsed faktorid. Erinevalt loomadest suudab inimene mõistuse ja tahtega juhtida organismis toimuvate keemiliste reaktsioonide kulgu soovitud suunas. Kui on võimalik haigeks jääda pidevalt tõbedele mõeldes, siis miks ei peaks samaväärselt saama end terveks mõelda?!
Teadaolevalt on ameeriklaste keep smiling teenindussfääri esmatähtis firmamärk, mida töötajatelt lausa nõutakse. Aga viimased kinnitavad, et see tuleb kasuks ka neile enestele – selle valdamine parandab tuju ja üldist enesetunnet. Seda kinnitab ka psühholoog James Lange oma laialt tuntud „Emotsioonide teoorias“, mille võtmeks võiks olla tõdemus: me ei naera mitte sellepärast, et meil on lõbus, vaid meil on lõbus sellepärast, et me naerame.
Veendu ise: tee naljakaid ja lustakaid grimasse, ja su suu tõmbub naerule juba minuti pärast! Lase õlad rippu, tee lõpmata kurb nägu, mõtle santide asjade peale – ja su tuju langeb üsna pea nulli.
Meie psüühika salareeglid annavad meile võimaluse: mängi pidevalt õnneliku, heatujulise, terve inimese rolli, ja sa muutudki selliseks, kuni see „hinge grimm“ kinnistub, saades iseloomujooneks, enesetundeks. Wilhelm von Humboldt väljendas juba 18. sajandil (siis veel müstilisena tunduvat) mõtet, et ajapikku hakatakse haigusi käsitama kui väärdunud mõtteviisi tagajärge, ja sellepärast muutub põdemine häbiasjaks. Tema sõber Goethe väljendas luulevormis sedasama, kinnitades, et meis lööb õitsele see, millest elab me vaim.
Nagu on kirja pannud autoriteetsed biograafid, oli suur filosoof Immanuel Kant maast madalast väga põdur ja haiglane. Ent pidevalt mobiliseeritud, visa tahtejõuga suutis ta ajapikku eneses mitmed tervist kurnavad protsessid pärssida. Tema pihtimuste kohaselt sõpradele suhtus ta oma keha nõtrusse ja vaevustesse kui millessegi sellisesse, mis temasse ei puutu, lihtsalt ignoreeris neid ja käitus alati kui igati heas vormis inimene. „Pidevalt pinge all, vaevuste käes kannatav inimene peab suutma liikuda ja käituda nii, nagu oleks ta rahulik, enesekindel, heas füüsilises tasakaalus, siis kajastub see lõpuks ka tema hingelises, vaimses mõtteviisis. Seda mängu tuleb katkematu visadusega mängida seni, kuni see muutub teiseks loomuseks, st – on ka päriselt nii,“ arvas ta.
Iga kaasaegne psühhoterapeut võib ainult kinnitada oma sajandite taguste eelkäijate tõdesid. Kui su keha kannatab milliste tahes vaevuste käes, ära mõtle nendele, vaid kujutle intensiivselt sellist seisundit, milles igatseksid olla. Meie keha on viimse kui organi ja rakuni ei midagi muud kui meie vaimu relv! Manitse end oma sisekaemuses nägema tervena, elurõõmsana, aktiivsena, isegi kui oled hetkel tõbine või lausa ratastooli surutud. Kujutle end näiteks sportlasena, kes plaanib aina rekordeid ja häälestab end sellele vastavalt. See ergutab su sisemisi reserve, paneb toimima energiavarud, nii et haigusest lõpuks võitu saad. Korda enesele igal hommikul, et tunned end täna võrratult paremini kui eile, ja igal õhtul, et homme oled hoopis paremas vormis kui täna – kuni tekib veendumus, mis ükskord ka tegelikkuses kajastub. Või veelgi lihtsamalt: simuleeri tervist ja elurõõmu, ja oledki terve!
