Mitte üle nelja erineva ravimi päevas!

3 minutit lugemist
Kui haigus ei tapa, siis ravimid kindlasti. Iga päev peotäis erinevaid pille ja taevariiki minek on garanteeritud!

Võttis aega mis võttis, lõpuks on ka farmakoloogid jõudnud äratundmisele, et pole soovitatav erinevaid ravimeid peotäite kaupa sisse kühveldada, sest  erinevate ravimite kombineeritud kahjulikud kõrvalmõjud teevad tervisele rohkem kahju kui kasu. Pole näiteks võimalik ravida üheaegselt viit erinevat tõbe 12 erineva ravimiga! Paraku pole see tõdemus meie tohtritele veel kohale jõudnud ja nii peab nii mõnigi patsient kugistama päevas alla 20 või rohkem pilli, millel võivad paraku olla fataalsed tagajärjed.

Uusim seisukoht aastast 2018 on selline: üle nelja erineva ravimi ei tohiks keegi päevas võtta. Ainuüksi Saksamaal võtab 7 miljonit inimest kuni 5 ravimit päevas ja üle 75-aastased sageli isegi 8 ravimit. Erinevate ravimite vastastikuste kahjulike, vahel lausa eluohtlike kõrvalmõjude tagajärjel rändab igal aastal taevariiki keskmiselt 58 000 sakslast. Antibiootikumide kasutamine koos vererõhku alandavate ravimitega võib viia šokini. Erythromycin ja Clarithromycin makroliidide grupist võivad põhjustada vererõhu ohtlikku drastilist langemist. Seetõttu tuleks antibiootikumi valikul olla väga ettevaatlik.

HOIATAVAD NÄITED
22. jaanuaril 2008 leiti 28-aastane näitleja Heath Ledger surnult oma Manhattani korterist. Surma põhjusena kahtlustati kohe retseptiravimite üledoosi. 6. veebruaril 2008 avaldatud ametliku lahkamisaruande kohaselt oli Ledgeri surm õnnetusjuhtum, mille põhjustas kuue retseptiravimi üheaegse tarbimise tõttu tekkinud mürgistus. Ravimite seas olid laialdaselt levinud valuvaigisti Oxycontin ning ärevushäirete ja unetuse raviks kasutatavad preparaadid Valium ja Xanax. Analoogilise „kokteili” tagajärjel lahkusid siitilmast ka filminäitlejad Marilyn Monroe, Anna Nicole Smith ja popiidol Michael Jackson.

Politsei poolt 2009. aasta juunis konfiskeeritud Michael Jacksoni ravimid
Versed
(Dormicum, Midacum) Tugev rahusti, mida kasutatakse enne narkoosi. See ravim võtab hirmutunde, ähmastab tegelikkuse tunnetust. Võib tekitada sõltuvust.
Propofol Üliohtlik narkoosivahend, mida kasutatakse ainult lühiajaliseks narkoosiks, näiteks soolte kolonoskoopia ajal. Anestesioloog viib patsiendi organismi ammuilma väljaarvestatud koguse propofoli, kuid ikka ja jälle juhtub, et patsient ärkab operatsiooni ajal üles või ei ärka enam üldse. Muide selle Propofoliga on viimasel ajal (näiteks ka 2017. aastal) USA-s tõsiseid probleeme olnud. Opereeritavad lapsed aga hakkavad värisema, mis näitab, et narkoos ei toimi nii nagu vaja ning kogust on vaja suurendada. Propofol võib tekitada tugevat sõltuvust. Kui seda tuimastusvahendit narkootikumi või unerohu aseainena kuritarvitada, võib juba väike üledoos põhjustada hingamise ja südame seiskumise. Michael Jacksoni arsti, kardioloog Conrad Murray lahkel kaasabil tarvitas popstaar Propofoli 65 päeva vältel. „Ravi” tulemuseks oli Jacksoni südame seiskumine lõunauinaku ajal 25. juunil 2009.
Promethazin Tugev rahusti. Kasutatakse põhiliselt haigete ravil, kes kannatavad jälitusmaania all.
Alprazolam Hirmu- ja paanikahoogude vastane rahusti. Kergendab uinumist.
Percocet (Oxycodom) Tugev opiaatide rühma kuuluv valuvaigisti, mille hulka kuuluvad ka morfium ja heroiin. Tekitab sõltuvuse.
Demerol Tugev valuvaigisti. Morfiumi asendaja.
Prednison Kasutatakse liigesepõletiku, nahahaiguste ja allergia raviks.
Erythromycin Antibiootikum nahainfektsioonide, hingamisteede haiguste ja kuseteede infektsiooni korral.

Neid ravimeid võttis Jackson iga päev
Demerol:
2 süsti päevas
Zoloft: 100 mg
Ritalin: 10 mg
Prozac: 20 mg
Dilaudid: 3 mg/2 korda päevas
Xanax: 250 mg
Vistaril: 2 süsti päevas
Prilosec: kogus teadmata

Miks teatud ravimite üledoseerimine on eluohtlik?
Inimese aju juhib kogu organismi tegevust, saates laiali erilisi impulss-signaale. Sellised ravimid nagu Vicodin või Demerol aeglustavad aju reaktsioone ja signaalid muutuvad nõrgemaks. Ühe sellise ravimi üledoosi korral hakkavad kopsud tihedamini kokku tõmbuma. Kui kasutada üheaegselt mõlemat ravimit, siis nende negatiivne mõju tugevneb: see aju osa, mis reguleerib reflektoorset hingamist, blokeerub täielikult ja hingamine lakkab. Demeroli üledoos põhjustab aga tugevat südame arütmiat, süda ei suuda enam piisavalt pumbata verd jäsemetesse. See viib selleni, et kogu organismis tekib ohtlik hapnikuvaegus, mille tagajärjel häirub omakorda reflektoorne hingamine. Demeroli üledoosi tagajärjel seiskunud südant pole enam võimalik ei massaaži ega elektrišokiga „taaskäivitada“.

MAAJA