Inimese aju elab pärast surma veel 6 minutit!

Michigani ülikooli katse koomapatsiendiga

Kaugele ulatuv helendav valgus. Elu möödub sinust kiirelt. Mulje, nagu hõljuksid sa oma keha kohal. Nii kirjeldavad paljud inimesed, kellel on olnud surmalähedane kogemus (kliinilise surma seisundis), oma seisundit elu ja surma vahelisel lävel.
Aga mis täpselt juhtub, kui me sureme? Teadlased on üritanud aastakümneid sellele küsimusele vastust leida. Uurimisrühm, mida juhib neuroloog Jimo Borjigin Michigani ülikoolist (USA) selgitas välja järgmist.
Uurimisobjektiks oli 24-aastane naispatsient, kes oli aastaid kannatanud südame rütmihäirete ja krampide all. Ühel päeval kukkus ta kokku, teda tuli elustada, kuid ta langes haiglas koomasse, millest ta enam üles ei ärganud. Kolme päeva pärast otsustas tema perekond tütre elustamiskatsed lõpetada – ja anda surev naine „Patsient One“ nime all uurimisrühmale üle.
Teadlased jälgisid sureva naise ajulaineid ja olid üllatunud:
* Pärast hapniku juurdevoolu lõppemist toimus sureva aju aktiivsuse järsk tõus.
* Piirkonnad, mis olid elu säilitavate meetmete ajal praktiliselt vaiksed, võnklesid äkki kõrgsageduslikest elektrilistest signaalidest, nn gammalainetest.
* Eriti aju osad, mida teadlased peavad teadvuse „kuumaks tsooniks“, muutusid äärmiselt aktiivseks ja lainesignaalid olid tuvastatavad rohkem kui kuue minuti jooksul.
Seni olid teadlased eeldanud, et neuroloogiline aktiivsus väheneb järsult, niipea kui hapnik ei jõua enam ajju. Kuid olukord oli vastupidine. „Kui ta suri, töötas Patsient One‘i aju omamoodi hüperajamiga,“ ütleb professor Borjigin ajakirjale „The Guardian“ antud intervjuus. „Mitme minuti jooksul, kui ta suri, toimus tema ajus midagi, mis nägi hämmastavalt välja nagu elu, õigemini võitlus elu eest.“
Teadlase jaoks on ümber lükatud fakt, et aju lakkab toimimast esimestel hetkedel pärast kliinilise surma saabumist. „Vastupidiselt levinud arvamusele on aju tegelikult südame seiskumise ajal üliaktiivne,“ ütleb Borjigin. Selles aju üliaktiivsuses pole midagi müstilist ega ebatavalist, see näitab, kuidas inimese kõige tähtsam organ aju võitleb elu eest sõna otseses mõtte viimse võimaluseni.
Professor on kindel: „patsiendil üks“ oli surmalähedane kogemus koos kehaväliste aistingute, valgusvisioonide ja rõõmu või rahulikkuse tunnetamisega. Muide, inimese hambad suudavad ilma hapnikuta koguni kaks tundi vastu pidada.

MAAJA

NB! Loe ka:
Põrgulikud nägemused elu ja surma piiril
Mida siitilmast lahkujad näevad