Milline mõju on veregrupil haigustele?

Tänini usutakse Aasias, et veregrupp mõjutab meie karakterit. Nii Ameerikas kui ka Euroopas leidub aga neid, kes sätivad oma toitumist veregrupiga. Mõlema jaoks pole aga mingit usaldusväärset statistikat. Küll võib aga üht-teist öelda veregrupi mõjust teatud haigustele…

Enamikul inimestest on A- või 0-grupi veri. Sinna juurde kuulub veel nn reesusfaktor, mis võib olla kas positiivne või negatiivne.
Nagu Harvardi ülikooli pikaajaline uurimus näitab, on 0 veregrupiga inimestel (vedel veri!) väga väike risk haigestuda südamehaigustesse või et neid võiks tabada infarkt. Uurimuses koguti andmeid 89 500 inimese kohta. AB-veregrupi inimestel on see risk 23% kõrgem. Samuti võib neil erinevalt A-, B- või 0-veregrupi inimestest olla probleeme vere hüübimisega (ei vasta tõele). Kõige vähem probleeme vere hüübimisega on 0 grupil.
Rootsi Karolinska ülikooli teadlased on suure hulga veredoonorite näitude järgi teinud kindlaks, et AB-veregrupiga inimestel on 26% suurem tõenäosus haigestuda maovähki ja A-grupil 20% suurem kui B- või 0-grupil. Ka esines kõhunäärmevähki rohkem AB-grupil, kuid maovähki oli jällegi rohkem 0 grupil. Rootslased kogusid vastavaid andmeid rohkem kui miljoni inimese kohta 35 aasta jooksul. Mälu ja kontsentratsiooniga oli kõige rohkem probleeme AB-grupil (jama!). Vermonti ülikooli 30 000 inimese uurimine kinnitab, et neid probleeme võib AB-grupis olla koguni 82% rohkem kui teistel veregruppidel (ärgu teadlased rohkem töö ajal napsu võtku!).
Märkimisväärne on aga see, et 0-veregrupiga inimesed on paljude haiguste suhtes väga vastuvõtlikud. Seda on pandud tähele eriti EMO-osakondades, kuhu on toodud raskete traumadega inimesi. Jaapani teadlased selgitasid juba 2018. aastal välja, et 0-veregrupiga inimestel olid raskete vigastuste korral ellujäämisvõimalused poole väiksemad kui teiste veregruppidega vigastatute puhul. Kuidas sellisest statistikast terve mõistusega aru saada, eelpool ju selgesti kirjas, et sama probleem esineb ka AB-veregrupiga inimestel.
Üks võimalikke seletusi selle kohta oleks, et 0-grupi veres on vähem vere hüübimist soodustavat proteiini kui teistes veregruppides. See omakorda soodustab raskete vigastuste korral suurt verekaotust. Uurimuse autorid väidavad, et suur verekaotus on raskete traumade korral peamiseks surmapõhjuseks.

Maailma mastaabis jagunevad veregrupid järgmiselt:

AB– 1%
B– 1%
AB+ 5%
0– 4%
A– 4%
B+ 21%
0+ 36%
A+ 28%

Umbes 41 protsendil Maa elanikest on 0-grupi veri. Eestis on kõige laialdasemalt levinud A-veregrupp. Kõige vähem on maailmas AB-veregrupiga inimesi. Enim on neid Lõuna-Koreas, kuid isegi seal moodustavad nad ainult umbes 9% kogu elanikkonnast (Põhja-Koreas 11%).
Kõige „tänuväärsem“ doonorivere grupp on reesusnegatiivne 0-veregrupp, sest sobib kõigile teistele veregruppidele. Neid nimetatakse ka universaalseteks doonoriteks. AB-veregrupp positiivse reesusfaktoriga on aga universaalne vastuvõtja, sest talub kõiki teisi veregruppe. Kuid on ka haruldasi veregruppe, mida tuleb ette ühel juhul tuhandest. Näiteks „Bombay“ grupp, mille kandjad taluvad ainult sama haruldase veregrupi ülekannet. See asjaolu on meedikutele suureks väljakutseks.

0– grupi verd võib üle kanda 0–, 0+, B–, B+, A–, A+, AB– AB+
0–, 0+ grupi verd võib üle kanda 0+, B+, A+, AB+
0–, B– grupi verd võib üle kanda B–, B+ AB–, AB+
0–, 0+, B–, B+ grupi verd võib üle kanda B + AB+
0–, A– grupi verd võib üle kanda A–, A+, AB–, AB+
0–, 0+, A–, A+ grupi verd võib üle kanda A+, AB+
0–, B–, A–, AB– grupi verd võib üle kanda AB–, AB+
0–, 0+, B–, B+, A–, A+, AB–, AB+ grupi verd võib üle kanda AB+

* * *

0-veregrupp annab tugevama võime malaariaga võidelda
A-geen oli esimene. Meie esiisad paaritusid neandertallastega ja kõigil inimestel väljaspool Aafrikat on neandertallase DNA. Siis pidanuks neandertallase veregrupp olema A. Tekib küsimus, miks on siis Euroopas nii palju 0-veregrupiga inimesi, kui A-veregrupp domineerib 0-grupi üle? Kõigepealt peame korrigeerima paar vääritimõistmist. Neandertallaste veregrupi tüüp ei olnud ainult A, vaid eeldatavalt olid neil meiega sarnased veregrupid. Näiteks 2008. aastal tõendasid teadlased, et Hispaaniast leitud kahel 45 000 aasta vanusel neandertallasel oli 0-veregrupp ja seega on alust arvata, et leidusid ka A- ja B-veregrupp. Nimelt ei ole 0-veregrupil oma geeni, vaid selle määratleb purunenud (muteerunud) A-veregrupi geen, niisiis olid teistel neandertallaste! eeldatavalt funktsionaalsed geenid. Geen asub 9. kromosoomil ja kannab ühe ja sama ensüümi kahe variandi mustrit. Ensüüm paigutab punaste vererakkude pinnale A- ja B- suhkrugrupid (vastavalt N-atsetüülgalaktosamiini A-le ja galaktoosi B-le). Defektse ensüümi puhul ei kanna rakud ei üht ega teist sahhariidi ja seda nimetatakse 0-veregrupiks.
Mõistatuseks jääb, miks leidub nii palju 0-veregrupiga inimesi, kui mutatsioon paneb selle kandja evolutsioonilises võitluses kehvemasse olukorda. Seega peavad 0-veregrupi omamisel ilmselt olema teatud selektiivsed eelised. Loomulikult on asja uuritud ja mitu asjaolu viitab sellele, et tegemist on teatud haiguste vahelise evolutsioonilise tasakaaluga.
Näiteks on selgunud, et mõni haigusttekitav mikroorganism, näiteks malaariaparasiit, kasutab suhkrumolekuli n-ö ukselingina, mis näitab talle, milliseid rakke vallutada. Kuna 0-veregrupiga inimestel need lingid puuduvad, on neil suurem vastupanuvõime. Teisalt on A- ja B- veregrupiga inimesed paremini kaitstud näiteks koolerabakteri vastu. Niisiis on tegemist tasakaalu säilitamisega olukorras, kus „parima“ veregrupi määratlevad keskkonnamõjud. Veregruppide jagunemine saab seega anda meile teada palju huvitavat nende faktorite kohta, mis inimkonda kunagi ammu kujundasid.

Teadlased avastasid, et veregrupp mõjutab varajase insuldi riski
Teadlased on leidnud, et A-veregrupiga inimestel on suurem tõenäosus saada insult enne 60. eluaastat kui teistel. Nagu kirjutab „Science Alert“ viidates ajakirjas „Neurology“ ilmunud uurimusele, kirjeldavad veregrupid kemikaale, mis peegelduvad meie punaste vereliblede pinnal. Tuntumate hulgas on need, mida nimetatakse A-ks ja B-ks, mis võivad esineda koos kui AB, kuid kui A või B või puuduvad üldse on veregrupiks 0. Veregruppides esineb ka geenide mutatsioonide tõttu erinevaid variatsioone. Teadlased on avastanud selge seose A1 alarühma geeni ja insuldi varajase esinemise vahel.
Uuringu jaoks kogusid teadlased andmeid 48 geneetilisest uuringust, mis hõlmasid ligikaudu 17 000 insuldi läbi teinud ja peaaegu 600 000 insuldita inimest. Kõik nad olid 18–59-aastased.
Genoomi hõlmav analüüs paljastab kaks kohta, mis on tugevalt seotud varajase insuldiriskiga. Selgus, et inimestel, kelle genoom kodeerib A-rühma variatsiooni, on 60. eluaastaks insuldi tõenäosus 16% suurem, samas kui 01 rühma geeni kandjatel oli risk 12% väiksem.
Täiendav insuldirisk A-veregrupiga inimestel on teadlaste selgitusel siiski väike, seega ei ole vaja suuremat valvsust ega sõeluuringuid, ütlesid teadlased. Miks aga täpselt A-veregrupp suurema riski tekitab, pole veel täpselt kindlaks tehtud.
Uuringu teine oluline järeldus oli enne 60. eluaastat insulti põdenud inimeste võrdlemine nendega, kellel tekkis insult pärast seda vanust. Selleks kasutasid teadlased andmestikku umbes 9300 üle 60-aastase inimese kohta, kellel oli insult, ja umbes 25 000 üle 60-aastase kohta, kellel seda ei olnud.
Teadlaste sõnul muutus A-tüüpi veregrupi suurenenud insuldirisk hilise algusega insuldi rühmas ebaoluliseks. Seetõttu võib varases eas insultidel olla teistsugune mehhanism kui hilisemas elus. Autorid väidavad, et noorte inimeste insultide põhjuseks on rasvaladestuste kogunemine arterites (ateroskleroos) ja verehüüvetega seotud tegurid.
Samuti leiti, et B-veregrupiga inimestel oli insuldi tekke tõenäosus ligikaudu 11% suurem võrreldes insuldita kontrollrühmadega, sõltumata nende vanusest.

Jaapanis usutakse, et veregrupp määrab inimeste saatuse
See on lausa nii oluline, et veregrupi kohta küsitakse juba esimesel kohtumisel. Lisaks leidub Jaapanis väga palju raamatuid, mis sisaldavad informatsiooni erinevate veregruppidega inimeste iseloomuomaduste ning saatuse kohta. Kuid mida räägib veregrupp sinu kohta?

A
A-veregrupiga inimesed on introvertsed ja häbelikud. Tõsised, mõistlikud, kannatlikud ning vaoshoitud. Nad on head partnerid ja usaldusväärsed kaaslased. Nad on perfektsionistid, kes oskavad teistega arvestada. Kõige halvemaks omaduseks on kangekaelsus.

B
Inimesed, kelle soontes voolab B-grupi veri, on sõltumatud individualistid. Parimateks omadusteks on loovus, optimism ja suur empaatiavõime. Kuid sellest hoolimata võivad nad mõnikord väga egoistlikud olla. Selle veretüübiga mehed on naistemehed.

AB
AB-grupi verega inimesi iseloomustab väga kõrge intelligents. Nad on väga ratsionaalse mõtlemisega introverdid. Mõnikord võivad nad liiga keevalised ja kriitilised olla. Paljud neist on kahepalgelised ja see muudab nende usaldamise keeruliseks.

0
0-grupp on enesekindel, sõbralik ja ambitsioonikas grupp. Nad ei karda riske, neil on kõrged ambitsioonid. Nad teevad kõike kirega. Mõned inimesed arvavad, et nad jätavad endast pidevalt ülbe, tungiva ja uhke mulje. Nad paistavad enda olemusega alati massist silma.

MAAJA

NB! Loe ka:
Kas su vererõhk on korras? (Lisatud ka test)
Miks inimesi kimbutab kõrge vererõhk, loomi aga mitte?
Mehele ei sobi vereülekandeks sünnitanud naise doonoriveri!
Kuidas aeg ja ilm su tervist mõjutavad