Miks Ameerika unelmate villad nii hästi tuld võtavad

6 minutit lugemist

Kui sul peaks vahel väga igav olema, siis võiksid Youtube’i toksida fire in house ja sa leiad kümneid kui mitte sadu amatöörpüromaanide filmitud videoklippe suurepärastest tulekahjudest USAs.

Iga ameeriklase unelmaks saada jõukaks ja soetada oma maja. Ameerikas pole maja ostmine probleemiks, neid leidub igas hinnaklassis. Kuid sellest ei tahtnud ma rääkida. Nii tulekahjud kui tornaadod teevad majad sageli maatasa. Tulekahjude korral levivad aga leegid sellise kiirusega, et kui tuletõrje ükskord kohale jõuab on pea pool maja maha põlenud või leegid isegi juba naabermajadele kandunud.

American plasticdream leekides.

Tulekahju käigus (ka pärast tornaadot) on päris põnev vaadata, millest see kuulus american dream siis ehitatud on. Kuigi mõned pahatahtlikud inimesed väidavad, et papist, kartongist ja vineerist ja saepuruplaatidest, siis pole see sugugi öeldud õelusest. Ei tohi unustada, et ameerika maja iga nurga all on veel ka päris mitu tellist, nii et vundament missugune!
Ameerika unelmate majad koosnevad puitprussidest sõrestikust, mille vahel on soojustuseks penoplast, paremal juhul klaas- või kivivill. Vaheseinad majade koridorides tehakse ligi 75 mm paksustest kipsplaatidest, korterite-sisesed vaheseinad aga veelgi õhematest plaatidest või lihtsalt prussidest, mille mõlemale poole on kinnitatud kipsplaadid. Nii ühel kui teisel juhul on kipsplaadid seest õõnsad, sest see vähendab nende kaalu. On ainult üks mure. Sellisesse seina naela lüües võite koos haamriga kõrvalruumis maanduda! Heliisolatsioonist ei maksa üldse rääkida!
Dreamhouse’i laed kaetakse urbsete kipsplaatide või muust materjalist (kartongist, asbestist (!) jm) plaatidega. Tõsi, sellised laed ei vaja ei krohvimist ega värvimist.
Maja siseruumide poolsed seinad on kaetud küprokiga. Vaene ameeriklane majade välisseinte pealispinda ei krohvi ja veel harvem värvib. Tavaliselt kasutatakse varem valmistatud ehituselemente, millel on juba olemas värviline kate. Selle tulemusel saab vaene ameeriklane hiiglasuurt kokkuhoidu, kuna langeb ära vajadus kulutusi teha perioodilisele värvimisele hoone ekspluateerimise käigus. Otse prusside ja penoplasti peale kinnitatakse värvilisest plastikust voodrilauad – kui neid nii nimetada võib. Väheke jõukam ameeriklane kasutab telliseimitatsiooni, väga rikas jänki aga koguni marmoriimitatsiooni.

USA on väike riik, maad napib, sellepärast peavad eramajad olema võimalikult lähestikku. Foto on tehtud Los Angeleses Manhattan Beachi linnaosas.

Jääb veel üle teha katus. Kivi- või plekk-katuse peale vaene ameeriklane raha raiskama ei hakka, sest tal lihtsalt pole seda. Kõige levinumaks materjaliks on ruberoidi tüüpi pehme katus. Vähemalt teoreetiliselt pidavat selline katus edukalt taluma tugevat tuult, troopilist vihma ja kuumust, lund ja külma talve ning olevat kuulu järgi isegi teatud määral tulekindel. Selliseid katuseid kasutatakse kõige erinevamate klimaatiliste tingimustega rajoonides: USA lõuna- ja põhjaosas ja isegi Alaskal. Ainult et tornaado, vahel isegi tugevama tuulehoo korral lendab selline plasticdream koos katusega kus see ja teine.
Dreamhouse’is  on vähe asju, mis ei ole plastikust, vineerist või penoplastist, võib-olla ehk ainult majaomaniku abikaasa ei ole küproksist…
Kuna USA on väga väike riik (Eestist viis korda väiksem) ja maad napib, siis ehitatakse majad tihedalt üksteise kõrvale – täpselt nagu omal ajal vene külades. Sageli on kahe maja vahe kaks, vahel harva isegi kolm meetrit, mis on muidugi kohutav maa raiskamine. Viiemeetrine vahe on juba erakordne sündmus. Eriti tihedalt on majad ehitatud San Franciscos, kus kahe maja vahe on sageli kõigest 5–10 cm. Maavärina tagajärjel kukuks kokku terve tänav, sest üks maja tõmbab teise kaasa. Sama kehtib ka eramajade kohta väikelinnades, kus valitseb eriti suur ruumipuudus, kuigi ümberringi laiub kümnete kilomeetrite ulatuses inimtühi preeria või kõrb. Ameerikas ei ole kuigi haruldane, kui tulekahju korral põleb maha neli-viis  üksteise kõrval asuvat maja – vahel ka terve tänav.
Kuid kaldume pisut teemast kõrvale. Miks on Ameerikas nii imepisikesed aiad? Sellel on kaks põhjust. Esiteks on maa üle mõistuse kallis (vineerist villa omanik maksab aastas keskmiselt 7000 $ maamaksu), teiseks ei ole demokraatlikus USAs lubatud aedades kasvatada ei aedvilju ega viljapuid. Vähe sellest, USAs ei tohi isegi metsas seeni korjata! Selline on vabadus unelmate maal!

Majad San Franciscos. Kui ühes majas puhkeb tulekahju, siis kolm maja läheb, maavärina korral kukub kokku terve tänav!

Lehma pidamine linnast väljas eramajas on aga suisa kuritegu. Muidugi on see kõik absurdne. Kuna demokraatlikus USAs aias midagi kasvatada ei tohi, siis pole suure aiaga ka midagi peale hakata. Ja selline dreamhouse (sageli isegi kahe-kolmekorruseline) oma imepisikese aiakesega maksab vähemalt 500 000 dollarit, kivi-immitatsiooniga aga koguni 1–2 miljonit dollarit (lisaks intressid liisingu pealt). On aga puitlaastplaadid ja prussid USAs kallid!
Oli kunagi juhus näha ühel saksa telekanalil dokumentaalfilmi „Miljonärist nõudepesijaks“. Filmis näitas allakäinud miljonär oma poolelijäänud tohutut villat. Päris huvitav oli vaadata, mis materjalidest kavatseti miljonäri uhke villa püsti panna. Peale puitprusside ja neid horisontaaltalade küljes hoidvate kuumtsingitud naelutusnurkade ning osaliselt juba paigaldatud kips- ja puitlaastplaatide midagi erilist nagu silma ei hakanudki. Ainult väljast jättis „villa“ uhke mulje, sest marmoriimitatsioon välisseintel oli täiuslik! Jaa, nii uhkeid eramuid kui meil Tallinnas Nõmmel ja Viimsis USAs naljalt ei näe. Keskmise ameeriklase maja on kaubakonteinerit meenutav kuur (või vastupidi), liisinguga ostetud armetu plastikhurtsik, mida ta plekib kinni oma 30 aastat.

Kerkib American dream, meie mõistes papist ja vineerist kuur.

Tulekahju korral süttib selline american dream nagu säraküünal ja põleb sellise mühinaga, et isegi tuletõrjevoolikutest lastud võimsad veejoad ei suuda tohutuid leeke summutada. Kui Eesti Vabariigis enne Teist maailmasõda kehtisid teatud tuleohutuse eeskirjad, siis Ameerikas olid ja on need tänini tundmatud. Eestis oli nõue, et mitmekorruselisel puitmajal peab olema tellistest trepikoda. Kahe kõrvuti asuva maja vahel oli aga paekividest nn tulemüür. Ka USAs võiksid olla vähemalt kahe naabermaja poole jäävad seinad tulekindlast materjalist, seda enam, et vahemaa kahe maja vahel on sageli pea olematu. NB! Vaata videoklippi: Bethel Island: 2 Alarm Fire Destroys 3 Homes in Contra Costa County.
Kuid nüüd veel pisut tulekahjudest. Nagu videoklippidel näha, siis ameerika tuletõrjujad eriti ei kiirusta. Keegi ei hakka ennast jooksusammuga väsitama – võib-olla ametiühing ei luba? Kõigepealt on vaja kättpidi tervitada teise või kolmanda tuletõrjekomando liikmeid, ja isegi siis, kui voolikud on juba lahti keritud ei juhtu ikka veel midagi. Kulub kenasti aega, enne kui vesi voolikutesse lastakse. Lühidalt, kiiret pole, isegi siis mitte, kui operatiivsem tegutsemine suudaks päästa kas kõrvalhoone või -maja(d). Kui põleva maja läheduses on luksusmaastur, siis las põleb seegi. Keegi ei hakka seda eemale pukseerima, kui peremeest kohal pole. Võiks vähemalt autogi päästa. Kuid Ameerikas pole see kombeks. Mis põleb, see põleb… Küll kindlustus maksab…

Tunnuspildil: American plasticdream leekides.

Kes oskab vene keelt, siis soovitame kindlasti vaadata Youtube:
* НИЩАЯ Американская деревня – Картонные дома в Америке? Вся правда про жизнь в США
* В США ЗАПРЕЩЕНО иметь огороды! ШТРАФ в Америке за выращивание овощей!
* КАК живут обычные американцы в США штат Монтана/Дома людей в Америке это бытовая отсталость и грязь
* ДОМ АМЕРИКАНЦА. 10 Отличий от Русского Дома. Американское жильё
* Как живут средние американцы. Обзор дома.

MAAJA

0

Your Cart