Mida ennustas kuulus Vanga?

Lisaks selgeltnägijale Vangale puutusid veel mitmed inimesed kokku imelike nähtustega, mis osutasid sellele, et aatomiallveelaeva „Kursk“ võib tabada tragöödia.

Ikooni pisarad
See lugu jõudis ajaleheveergudele alles pärast Vene aatomiallveelaeva „Kursk“ hukku. Enne laeva teeleasumist läks selle kapten Gennadi Ljatshin Murmanski kirikusse. Pannud küünla meremeeste hoidjale Imetegija Nikolausele, märkas kapten, et ikoon poetas pisara. Vapustatuna väljus ta kirikust.Fakt olekski avalikkusele teadmata jäänud, kui selle tunnistajaks poleks olnud kiriku vanempreester, kunagine allveelaevaohvitser. Kuna kapten sellest ise midagi ei rääkinud, eelistas ka preester vaikida.

Saatuse eest ei pääse
Puhkuse enne viimast reisi veetis „Kurski“ mitšman Andrei Borissov kodus Rjazani-maal. Ühel päeval lausus ta argise tavavestluse vahele täiesti haakumatult: „Ema, kui meiega midagi juhtub, siis ega meid sealt välja tirima ei hakata…“ Ehmunud ema hakkas hurjutama: „Mis juttu sa ajad!… Võib-olla peaksid üldse kuskile mujale teenima minema?“ Andrei vaikis. Kas tajus ta juba siis, et tema saatus on otsustatud?

Purunenud peegel
Inimesed, kes „Kurski“ meeskonnaga lähemalt seotud olid, teavad, et laeva pesemisruumis olnud suur peegel mõni päev enne laeva sadamast lahkumist lihtsalt iseenesest katki läks.
Asjatundjad teavad, et peegel pole lihtsalt tasand, mille välispind ainuüksi sellele langevaid valguskiiri tagasi peegeldab. Sellest väljuvad ka energeetiliste infoväljade lainetulvad. Mis need on? Bioväli ehk aura, millesse on kodeeritud mitte üksi inimese hing, vaid ka informatsioon tema saatuse kohta. Kui teadus seda ükskord kinnitab, siis on lihtne mõista, miks on peegli purunemist ajast-aega hirmutavaks endeks peetud.

Eelaimus hõljus õhus
Murmanski lähedal Severodvinskis elav Mihhail Sinelnikov osutab merepõhja jäänute mitmetele prohvetlikele tõdemustele, mis nende omastele on hiljem meelde tulnud. Näiteks meenutab vanemleitnant Jerahtini lesk Nataša, et tema mees, kes reisile minnes juba hüvasti oli jätnud ja uksest välja astuma valmistus, jäi äkki lävele seisma, naist vaikides silmitsedes. Viimase küsimusele, miks ta teda nõnda uurib, vastas mees: „Lihtsalt tahan sind meelde jätta…“ Ja võttis kaasa tütre pildi, lisades: „Nüüd olete mul alati kaasas…“
Vanemmitšman Kozaderov hakkas reisiks mundrit selga tõmbama, osutas vanale haavaarmile oma jalal ja tähendas naisele: „Selle järgi võid mind alati ära tunda.“
„Kurski“ koka, vanemmitšman Beljajevi naisele meenus, et päev enne saatuslikku reisi ütles mees talle ilma igasuguse sissejuhatuseta lause, mida varem polnud kunagi öelnud: „Kui sa vaid teaksid, kui väga ma ei tahaks merel hukka saada!“

Kaelarist
Mäletatavasti ei saanud päästemeeskond pärast „Kurski“ uppumist kuidagi tööga pihta hakata – küll segas ilm, Barentsi mere eriline pinnalainetus ja viperused päästeplatvormi paigaleseadmisel. Hukkunuid hakati välja tooma alles 20. oktoobril. Kogu maailm sai siis kuulda kaptenleitnant Dimitri Kolesnikovist, esimesest, kes 9-ndast ruumist üles toodi ja tuvastati. Tema oli ka ainuke, kes jõudis kirjutada kirja, mille sisu pole tänini täielikus mahus avaldatud. Enne seda reisi jättis ta meelega koju oma kaelaristi, mida oli alati kandnud.

Vanga ennustus
1980. aastal nõustus kuulus bulgaaria selgeltnägija Vanga esinema TV-ekraanil, ja ütles siis muuhulgas niisuguse lause: „1999. või 2000. aastal jääb Kursk vee alla.“ Kui see sai teatavaks Kesk-Venemaal asuva Kurski linna elanikele, visati agaralt nalja. Sest peeti seda ilmselgeks möödalaskmiseks: kust pidi meredest ja ookeanidest kaugesse paika tulema nii palju vett, mis suudaks uputada suure oblastilinna! Siis ei osanud keegi aimata, et tegemist saab olema „Kurskiga“, veel ehitamata võimsa aatomiallveelaevaga, mis lasti vette alles 1994. aastal. Aga side oli linnal laevaga siiski – ta oli viimase šefluse all ja linlased pidasid auasjaks saata sellele teenima oma poegi. Nagu pärast traagilist sündmust ka austusavaldusi hukkunutele ja abi osutamist nende omastele.

Müstilise energia keskused
Juba iidsetel aegadel oli inimestel kindel veendumus, et maakeral on erilisi paiku, mida juba tundmaõpitud maiste vahendite ja tarkustega polnudvõimalik määratleda. Neid kutsuti „Maa tsentrumiteks“.
Üks kõige vanematest tsentrumitest on teada 15. sajandist eKr Vana-Kreekas, Delfi linnas. See oli tempel. Kõige rohkem hämmastas inimesi templi kõrval asunud koobas, mille hingus kutsus esile ekstaasi. Sellesse salapärasesse energeetikavoogu sattunud palveränduritel algasid krambid, nad kaotasid teadvuse, ja kui toibusid, olid saanud selgeltnägemisvõime.
Arvatakse, et toona oli Delfi kosmilise energia vastuvõtja – koht, kus Maa geomagnetilised omadused maksimaalselt vaheldusid. Ja mõjutasid ekstrasensoorsete kalduvustega inimeste närvisüsteemi nii, et nood suutsid ühendusse astuda Maa informatsiooniväljaga.
Kaasajal on üks tuntumatest Maa tsentrumitest mägi, mis kõrgub kuivanud Struma jõe sängi kohal Petrichi linna lähistel Bulgaarias. Seal tegi oma imetegusid selgeltnägija Vanga. Tema vennatütre Krasimira Stojanova sõnutsi korranud Vanga sageli: „See on eriline paik, mis mõjutab mind kui akumulaator – sealt ammutan ma jõudu ja energiat. Kunagi lõõmas siin ürgtuli, ja mäeselg, mis üle kõige kõrgub, varjab eneses suurt saladust.“
Omajagu on see ilmselt kinnituseks tõsiasjale, et lapsepõlves äärmiselt kidur ja pidevalt haiglane Vanga elas pika ja aktiivse elu – küllap turgutas teda kosmiline energia. Paljud, kel oli õnn Vangat tema kodus külastada, sealhulgas mainekas vene astroloog Valeri Avdejev, kinnitavad: tema maja kohal oli selgesti nähtav mingi kummaline helendus, ilmselgelt mittemaist päritolu.

Kõige täpsem ennustaja
Kõige mainekamad anomaalsete nähtuste uurijad maailmas on Vanga fenomeni suhtes tulnud järeldusele, et tema ennustustest on täide läinud 68–80%, teistel tema ametikaaslastel aga kõigest 60%. On ka neid, kes leiavad, et Vanga ennustuste täideminemise protsent on veelgi suurem, sest Vanga ennustuste keel polnud otseütlemine, vaid ta kasutas sümboleid ja kujundeid, mida pole suudetud dešifreerida.

MAAJA