Ment ei mõista nalja

Politseiteatest:
„Autot juhtinud noore neiu süütus suudeti tõestada otse õnnetuspaigal.”
* * *
Mees läheb politseijaoskonda ja ütleb, et ta naine on kadunud.
„Kas teil on oma naise foto kaasas?” küsib politseinik.
Mees ulatab foto. Politseinik silmitseb seda tükk aega ja küsib siis: „Kas me peame ta tõesti üles otsima?”
* * *
Kiirust ületanud daami auto ette ilmub politseinik mootorrattal ja annab peatumismärguande.
„Kui päris aus olla, siis ma teie rahakotti kergendama ei hakkaks,” teatab politseinik võluvale naisele. „Võib-olla sõidaksime sinna metsatuka vahele ja leiaksime tekkinud olukorrale mingi muu lahenduse?”
Daam oli tehtud ettepanekuga nõus ja jäi politseiniku „trahviga” väga rahule. „Kuule, armas,” sosistab ta politseinikule, „ma tahaksin sulle midagi üles tunnistada. Enne seda, kui sa mind kiiruse ületamise pärast kinni pidasid, sõitsin ma kolm korda üle ristmiku, kui fooris põles punane tuli. Siis sain hakkama kolmekordse möödasõiduga ning ei andnud teed tuletõrjeautole. Kui sul on soovi, siis me võiksime ka need liikluseeskirjade rikkumised samal moel ära klaarida…”
* * *
Politseijaoskonda tuleb mees ja pöördub inspektori poole: „Kas ma võiksin näha seda meest, kes eile öösel meie majja tungis?”
„Aga milleks teile seda vaja on?” küsib inspektor.
„Ma tahan talt küsida, kuidas tal õnnestus majja pääseda nii vaikselt, et minu naine ei ärganud.”
* * *
Politseinik peatab mööduva mehe ja pärib: „Vabandage, kuhu te sellise ametliku näoilmega nii hilisel tunnil kiirustate?”
„Loengule.”
„Loengule? Hm, huvitav, kes peab teile loengut kell kaks öösel?”
„Minu naine.”
* * *
Politseijaoskonnas kuulatakse üle kinnipeetut.
„Mida te tegite ööl vastu 4. septembrit?”
„Ah, härra, kas te tõesti ei mäleta? Ma olin siin ja vastasin teie küsimusele, mida ma tegin ööl vastu 5. juulit.”
* * *
Politseijaoskonda tuleb naine ja teatab: „Minu mees läks eile õhtul kodunt välja ega ole seni tagasi tulnud!”
Korrapidaja küsib: „Kuidas ta riides oli?”
„Nagu alati,” vastab naine, „vilttuhvlitega, hallide dressipükstega, sinise särgiga, ees mummuline traksidega põll.”
* * *
Politseijaoskonnas.
„Härra komissar, ma kaotasin rahakoti!”
„Mis siis ikka, eks kirjutage avaldus.”
„Ma arvan, et ma ei saa seda teha.”
„Miks?”
„Rahakoti leidis minu lapselaps.”
„Milles siis küsimus on?”
„On vaja lapselaps üles leida.”
* * *
Arreteeriti kaks murdvarast. Politseikomissar hakkab neid üle kuulama.
„Kas te juba ammu tunnete oma kaasosalist?” pöördub ta ühe arreteeritu poole.
„Alates eilsest, härra komissar.”
„Ja te arvate tõesti, et ma jään teid uskuma?”
„Vaadake, härra komissar, ta rääkis mulle, et ta on juba kaksteist korda istunud, ja seepärast äratas ta otsekohe mu usalduse.”
* * *
„Kas sa kuulsid, mis politseiülem ütles? Edaspidi peavad kõik politseinikud minema patrullima koos koeraga!”
„Milleks see hea on?”
„Ta ütles, et üks pea on hea, aga kaks pead on veel parem!”
* * *
„Kas te olete abielus?” küsib politseikomissar kinnipeetult.
„Jah, härra komissar!”
„Te valetate. Me leidsime teie taskutest raha.”
* * *
Politseijaoskonnas heliseb telefon.
„Kas te ei saaks saata kedagi Heina 15? Siin üks naine peksab oma meest ja see tülitab väga naabreid.”
„Saadame. Kas teie olete naaber?”
„Ei, mina olen selle naise mees.”
* * *
„Hei, politseinik, seal läheb mees, kes varastas mu pintsaku.”
„Häbematu laim, mul pole täna teie pintsak seljas.”
* * *
„Miks te vargusest nii hilja teatate? Te ütlete, et vargad keerasid toa pahupidi?”
„Jah, algul ma arvasin, et mees otsis puhast särki.”
* * *
„Teil on vale pass.”
„Ei ole. Pass on õige. Ainult mina pole isik, kelle pass see on.”
* * *
Politseinik aitab joobnut jalule.
„Kas te võite kirjeldada inimese välimust, kes teid lõi?”
„Ma just sellega tegelesin, kui ta virutas mulle vastu vahtimist.”
* * *
Daam tuleb politseijaoskonda ja teatab: „See eile kinni peetud mees jälitas mind kogu õhtu. Arvan, et ta oli purjus.”
Politseinik vaatab daamile otsa ja ütleb: „Tõenäoliselt!”
* * *
„Härra komissar, minult varastati briljantsõrmus!”
„Kuidas see välja nägi?”
„Nagu ehtne.”
* * *
Öösel tungis majja varas. Sel momendil, kui ta astus elutuppa, virutas keegi talle vastu pead, nii et mees kaotas teadvuse. Kui politsei kohale jõudis, ei olnud mees veel toibunud.
„Õnnitlen, madam, te olete väga vapper,” ütleb politseiinspektor.
„Tänan komplimendi eest, härra inspektor, kuid ma arvasin, et see on mu oma mees.”
* * *
Politseis.
„Gangsterid röövisid mu naise. Siin on tema pilt.”
„Kas tea tahate, et me otsiksime ta üles või et me ei otsiks teda?”
* * *
Politseijaoskonda tormab mees: „Ma tulin ennast võimude kätte andma.”
„Mida te siis tegite?”
„Lõin oma naist.”
„Kas lõite ta surnuks?”
„Mitte sinnapoolegi! Tal pole vähimatki kriimu.”
„Siis pole asi ju hull. Võite minna.”
„Ei mingil juhul! Mu naine ootab ukse taga.”
* * *
Ühes prantsuse politseijaoskonnas heliseb telefon. Ärevil meeshääl teatab: „Räägitakse nunnakloostrist. Sõitke kiiresti appi! Siia murti sisse!”
„Aga kes räägib?”
„Murdvaras.”
* * *
Politseijaoskonnas heliseb telefon: „Kuulge seersant, siin räägib missis Reston. Ma avastasin oma korteris kaks tundmatut. Saatke politseinik kohale, et ta ühe neist välja viskaks.”
* * *
Daam pöördub eradetektiivi poole: „Ma tahan, et te mu meest ja seda daami jälgiksite. Siis teatage mulle, mis see naine minu mehes huvitavat leidis.”
* * *
Politsei saatis ühele külavanemale tagaotsitavast kurjategijast seitse fotot. Nädala pärast teatab külavanem politseile: „Kuus meest on tabatud. Seitsmendal oleme jälil.”
* * *
„Ma juba eile käisin siin,” ütleb mees. „Teatasin, et mul on mootorratas varastatud.”
„Ja siis?” küsib politseikomissar.
„See oli eksitus. Leidsin ta jälle üles. Olin tuttava juurde unustanud.”
„Kahjuks ei ole siin enam midagi teha. Me võtsime varga juba kinni.”
* * *
Politseinik peatab liiga kiiresti sõitnud takso.
„Kuidas on teie nimi?” küsib ta rangelt.
„Zinieslawskowicz Rutzschilmonkei.”
Politseinik paneb aeglaselt pastaka taskusse ja käratab: „Hea küll, seekord võid veel niisama edasi sõita.”
* * *
„Lõpetage ükskord minu piinamine oma arvude ja kuupäevadega,” ütleb arreteeritu komissarile. „Ma olen sarimõrvar, aga mitte raamatupidaja.”
* * *
Politseijaoskonda tuleb nuttev naine.
„Leidke mu mees üles! Ta on kadunud, aga ma ei suuda ilma temata elada!”
„Vabandage, madam, palun kõik järjekorras. Millal teie mees kadus?”
„Kolm ja pool nädalat tagasi.”
„Miks te sellest alles täna teatate?”
„Aga täna on tal ju palgapäev!”
* * *
Politseinik tabab mehe, kes on läbi purustatud akna kauplusse tunginud ja murrab parajasti kassat lahti.
„Ma olen lihtsalt juhuse ohver,” kurdab ta ülekuulamisel. „Toetusin kogemata poe aknale ja klaas purunes. Leidsin, et olen kohustatud kauplusele jätma oma aadressi ning sel eesmärgil ronisingi läbi akna sisse.”
„Aga miks te kassat lahti tahtsite murda?”
„Otsisin pliiatsit.”
* * *
Mees läheb politseisse: „Mult varastati 37 eset!”
„Kust te nii täpselt teate, et 37 eset?”
„Ma tean seda täiesti täpselt: varastati pakk kaarte ja pudeliavaja…”
* * *
„Me peame justnagu uskuma, et teie mees poos end üles,” ütleb komissar. „Kuid millest on tal löögijäljed peas?”
Naine: „Mees kasutas enda poomiseks kummipaela.”
* * *
Pärast löömingut raudteejaamas küsib politseinik kallaletungijalt: „Ja kuidas see siis juhtus, et te mõne aja pärast ooteruumi tagasi tulite ja oma vastase uuesti läbi peksite?”
„Rong hilines, härra konstaabel!”
* * *
„Solvasite politseinikku, öeldes talle kõigi kuuldes jämedusi.”
„Ta ongi õige jäme mees, mis seal siis solvuda.”
* * *
„Kõige raskem on naistega,” meenutas ühe Inglise linna politseiülem. „Nad ei tunnista ennast kunagi süüdi. Hiljuti uinus üks hotellis peatuv daam voodis põleva sigaretiga, mis tekitas tulekahju. Kuid ülekuulamisel ta seletas, et see pole tema süü, kuna voodi juba põles, kui ta sinna puhkama heitis.”
* * *
„Härra komissar, keegi elegantne mees kägistas äsja Astoria baaris kahesaja inimese juuresolekul daami.”
„Nii suure hulga inimeste juuresolekul ja valgustatud saalis? Kas tõepoolest keegi ei saanud teda takistada?”
„Ei, kõik arvasid, et nad tantsivad mingit uut tantsu!”
* * *
Politseinik: „Teie poeg varastas mootorratta!”
Ema: „Vaeseke! Ise rääkis alati, et tahab autot.”
* * *
Politseinik: „Millest te märkasite, et mees, kes vaatas mitu tundi mündikollektsiooni, oli varas?”
Muuseumi uksehoidja: „Väljudes pistis ta mulle jootrahaks pihku Rooma denaari.”
* * *
Politseiülem: „Kuidas nägi välja mees, kes teid noaga haavas?”
„See oli pikka kasvu rumalavõitu näoga mees – umbes niisugune nagu teie, härra politseiülem.”
* * *
„Daam kaebab,” ütleb võmm politseijaoskonnas, „et härra tülitanud teda tänaval.”
„See oli arusaamatus. Ootasin oma sõbra õde. Teda kirjeldati mulle meeldiva noore neiuna, kellel on ilus profiil ning hea figuur ja kes on hästi riietatud…”
„Ma siiski ei taha, et härrale liiga tehakse,” segab end daam kiiresti vahele. „Iga inimene võib eksida!”
* * *
Prantsuse politseikomissar kirjutab protokolli kinnipeetud vargaplika kohta. Naiseilu kirgliku austajana märgib ta lahtrisse „silmad”: „Mustad, leegitsevad, väljendusrikkad, täis kirge ja anumist. Üks silm puudub.”
* * *
„Hallo! Korrapidaja! Sõitke kiiresti välja! Naine põgenes mehega teadmata suunas.”
„Kes teie olete?”
„Tema armuke.”
* * *
„Šerif, see sell palus tänaval almust.”
„15 dollarit trahvi!”
„Kuid tal on ainult 5 dollarit!”
„Lase ta tänavale, las kerjab juurde.”
* * *
Kaugel põhjas pandi toime kuritegu. Külasse sõidab politseiinspektor. Ta peatab tänaval mehe ja küsib: „Öelge, mida te tegite öösel 15. novembrist kuni 3. aprillini?”
* * *
„Hei, politseinik, viis minutit tagasi rööviti mu käelt kell!”
„Miks te siis appi ei hüüdnud?”
„Ma kartsin suud avada: mul on seal neli kuldhammast.”
* * *
Mees pöördub politseisse: „Mu naine läks eile ujuma, aga pole siiamaani tagasi tulnud. Ma arvan, et temaga on õnnetus juhtunud.”
„Kas tal on erilisi tundemärke?”
„Ta kokutab…”
* * *
Politseiinspektor: „Nii et teil läks papagoi kaduma?”
„Jah.”
„Kas rääkiv papagoi?”
„Oh jaa!”
„Ja igaüks võib saada kinnipüüdmise eest tasu?”
„Põhimõtteliselt jah. Kuid lastel alla kuueteistkümne aasta ma ei soovitaks teda püüda.”
* * *
Teade ajalehe kriminaalkroonikas:
„Eile hilisõhtul avasid kaks kuritegelikku rühmitust restoranis Gloria üksteise pihta tule. Politseipatrullil õnnestus sündmuskohalt märkamatult lahkuda.”
* * *
Politseiülem pahandab kahe alluvaga, kes lasid ohtlikul kurjategijal põgeneda.
„Kuidas see juhtus?” pärib ülemus.
„Ta läks kinno.”
„Miks te ei järgnenud talle?”
„Me olime seda filmi juba näinud!”
* * *
Proua Kivi tuleb erutatult politseijaoskonda: „Mu mees on jäljetult kadunud!”
„Kas teile hakkas enne seda tema käitumises midagi silma?”
„Ma ei tea… Võib-olla ainult ehk see, et ta läks tervisejooksu tegema ja võttis kaks kohvrit kaasa.”
* * *
Kurjategija ja politseiniku vahel korraldati kutsemeisterlikkuse võistlus.
Võitis pätt. Ta suutis kahe tunni jooksul joonistada kaks sajaeurost, tätoveerida kaks meest, varastada politseinikult revolver ja autovõtmed ning põgeneda.
* * *
Politseijaoskonnas.
„Ma tulin, et teatada oma naise kadumisest.”
„Täitke see paber ja kirjeldage oma naise välimust.”
„Hästi, kuid ainult ühel tingimusel: kui te ta leiate, siis ärge talle seda isikukirjeldust näidake.”
* * *
Politseinik: „Teie koer on ära jooksnud? Kuidas ta nimi on ja milline ta välja näeb?”
„Ta on lambakoer ja kui teda hüüda nimega Hasso ning ta ei tule, siis on see tema.”
* * *
Politseinik: „Kas te võite mulle lähemalt kirjeldada meest, kes teid ahistas?”
„Ta haises kohutavalt alkoholi järele.”
„Sellest ei piisa, ma vajan täpsemaid andmeid.”
„Ma arvan, et see oli viski.”
* * *
Politseijaoskonnas heliseb telefon. Erutatud hääl ütleb: „Kas te teate, et kahe tunni pärast toimub lossipargis duell! See on ju keelatud, te peate takistama! Ma…”
„Olge mureta, midagi hirmsat ei juhtu” rahustab teda valveametnik. „Tunni aja eest helistas teie vastane ja rääkis sama juttu.”
* * *
Kaks politseinikku vaatavad jalgrattavõidusõitu:
„Jaa, poiss, siin lükkaks ilusa raha kokku, „ ütleb üks võmm teisele. „39 jalgratast ilma tagatuleta!”
* * *
Jaoskonda tuleb mees ja palub, et politsei otsiks tema naise üles. Küsitlemisel selgub, et naine läks tema juurest ära juba 25 aastat tagasi.
„Miks te alles täna hakkasite tema vastu huvi tundma?” küsib politseiametnik.
„Ma mõtlesin, et oleks päris tore tähistada koos temaga meie hõbepulmi.”
* * *
Politseijaoskonnas heliseb telefon.
„Kas see on politsei?”
„Jah.”
„Ja jäägegi sinna,” ütleb mehehääl naeru kihistades, „muidu jään ma oma juhilubadest ilma!”
* * *
Elatanud õpetaja küsib Tallinnas politseinikult, kuidas sadamasse jõuda. See juhatab vanaprouale viisakalt teed.
„Tänan, võite istuda!”
* * *
Olümpiamängude ajal murti olümpiakülla sisse. Politseinik ütleb sündmust pealt näinud sportlasele etteheitvalt: „Te olete ometigi tõkkejooksja. Kas te tõesti ei suutnud kurjategijat kinni pidada?”
„Loomulikult oleksin saanud,” vastab sportlane. „Ma jõudsin temast isegi ette ning olin tükk aega temast ees, aga kui ma siis ümber pöördusin, oli ta kadunud.”
* * *
Politseijaoskonnas heliseb telefon: „Minu büroos tiksub pomm. Mida ma peaksin tegema?”
„Me tuleme kohe! Kuid seni, kuni pomm tiksub, pole teil midagi karta.”
* * *
Üks ja sama gangster röövib panka juba viiendat korda. Röövimist uuriv politseikomissar küsib ühelt pangatöötajalt: „Mõelge hoolega järele, kas selle röövli juures oli midagi silmatorkavat?”
„Jaa, iga korraga muutus tema riietus üha elegantsemaks.”
* * *
„Härra politseinik, aidake mind, ma unustasin oma nime.”
„Loomulikult. Ja nüüd palun järjekorras: kuidas on teie nimi?”
* * *
Politseinik peatab suure kiirusega kihutava auto ning käratab: „Kas te kiirusepiiranguga märki ei näinud?”
Juht raputab imestunult pead: „Sellise kiiruse juures?”
* * *
Politseinik juhile: „Ega te seda naljakat plekihunnikut, millega te ringi sõidate, ometi autoks nimeta?”
„Loomulikult mitte. Kui see auto oleks, siis ma oleksin juba ammu endale juhiloa muretsenud.”