Meeste hirm seksi ees

Naised on meestele järele jõudnud. Nad tungivad kõikjal mehelikesse sfääridesse ja peavad ikka ja jälle üllatunult nentima: mehed reageerivad sellele hirmuga.

„Ka voodis,” ütleb selle artikli autor, diplomeeritud psühholoog dr. Heidrun Braun. „Naised ei tohi enam lasta end veenda, et nad alluvad meestele. Nad ei ole meeste alluvad. On palju teaduslikke tõendeid, et see asi on täpselt vastupidi ja just nimelt seksuaalelus. Mehed tajuvad seda, aga nad hoiavad hirmuga oma vanast rollikujutusest kinni: prostituudid või pühakud. Kas see segab naisi või…? Nad võivad olla mõlemateks! See ei ole ime nende armastuse talendi juures!”

Naised on parimad mehed

Kujutage endale ette, mis oleks, kui meie, naised, oleksime sama enesekindlad nagu mehed? Kuidas me oleksime siis voodis? Õige: erakordne elamus! Ükski kahtlus ei saaks vähendada meie meeletut naudingut seksist. Aga nauding oleks see mõlemale. Teie teate seda, mina tean seda: vaatamata praalimistele kuskil õllekannu taga, ei ole supermanist voodis asja. Tal on hirm meie ees!

Meie seksuaalse jõu ja võimu ees. Seda ei suuda aga mehed endale tunnistada. Ja seetõttu ei räägi ta sellest mitte kunagi. Ma leian, et meie peaks seda nüüd lõpuks tegema. Senini on mehed alati tooni andnud. Lõpp! Nüüd tellime meie muusika!

Kõigepealt naiivne küsimus: miks on meestel hirm meie ees? Kuna meil on vagiina – sugu, mis õitseb salaja. Ja siis veel see imelik igakuine menstruatsioon. Mis seal kõik juhtuda võib, kui sinna sisse tungitakse! Paljud mehed siiski salgavad, et nad tunnevad naiste ees hirmu. Et oma hirmust võitu saada, teevad nad kahte asja: nad kas ülistavad või alavääristavad meid. Mõlemad teenivad sama eesmärki: kui naine on pühak, siis ei ole vaja tema ees hirmu tunda. Kui ta aga midagi väärt ei ole, on ta prostituut, siis oleks hirm tema ees lausa naeruväärne.

Primitiivne mõtlemisviis, aga see on aastasadu vastu pidanud! Kusjuures meie naised olime varasemates kultuurides kõrgelt austatud, kuna meie saime lapsi. Kes suutis järglasi ilmale tuua, see pidi ju teistest üle olema! Aga aja jooksul on mehed hakanud meie üleolekut teisiti interpreteerima – oma kasuks.

Laste saamine oli neile nii ebatavaline, et nad kuni 18. sajandini ei tahtnud sünnituse juures viibida. Tänapäeval saab järjest rohkem isasid oma hirmust võitu ja elab sünnitusele kohapeal kaasa, aga ikka veel annavad head sõbrad nõu: „Jäta see parem, sa saad sellise šoki, et võib-olla ei taha sa enam kunagi oma naisega seksida!”

Naine hävitajana! Hirm selle ees on sügav. Hirm, et mees võiks saada kastreeritud, et ta võiks kaotada oma mehelikkuse, suguvõime ja võimu. Naised teavad kuidas see seksuaalelule mõjub: tavaliste järelkajadena – me olevat voodis täitmatud, meil olevat kustutamatu isu jne. Mees tunneb ennast selliste naiste poolt hävingusse lükatuna.

Aga ikka veel mõtleme me kõik liiga vähe sellele, missuguseid tagajärgi toob selline käitumine kaasa sugudevahelistesse suhetesse. Nii teeb katoliiklik teoloog prof. Uta Ranke-Heinemann väsimatult kindlaks, et naine ei tähendanud paljude aastatuhandete jooksul mehe jaoks peaaegu mitte midagi. Ollakse veendunud, et naine on kärbunud mees. Ei taheta mõelda, et see kõik on juba ammu möödas, see kehtis ainult keskajal! Eksitus! Ajalugu ulatub meie aega: 19. septembril 1988 jooksis üks teade läbi Saksa TV uudistesaate „Tagesschau”. Saksa piiskoppide konverentsi spiiker Karl Lehmann levitas üllatavat uudist: „Naised ei ole kärbunud mehed.”

Kas pole kena? Uta Ranke-Heinemann ütleb nördinult: „See on ju jama, et miski selline iseenesestmõistetav võib veel meie ajal uudis olla!”

Sellest, et vana veendumust nüüd eitatakse, ei piisa talle. Mehed peavad tunnistama, arvab ta, et nad olid küllalt lollid, et sellist jama 700 aastat uskusid.

Frigiidseid naisi ei ole. Kõik oleneb partnerist

Ma leian, et me peaksime nüüd detailidesse laskuma. Te tunnete kindlasti seoses naiste seksuaalsusega mõistet frigiidsus. Seda on täiesti erinevalt kasutatud, aga mõeldud on alati ühte ja sama: naiste võimetust seksuaalselt midagi tunda. Prof. Götz Kockott Münchenist oskaks seda sõna kõige paremini seletada. Oma raamatus „Naiste seksuaalsus” kirjutab ta: „See mõiste on sõimusõnaks muutunud. Sellepärast peaksime me lõplikult sellest sõnast loobuma.”

Oleks ka viimane aeg, kuna frigiidseid naisi füüsilises mõttes tuleb väga harva ette. Kui tunnetest tuleb puudu, on selles süüdi häiritud suhe partneriga ja see puudutab juba mõlemaid.

Aga raskuspunkt jääb: naiste seksuaalorganid on peidus. Seetõtttu otsustatakse kohe: naistel on väiksem seksuaalne tundlikkus. Isegi kuulus Sigmund Freud oli eksiteel. Ta ei teadnud, et vagiina on suhteliselt vähetundlik organ, aga väitis väsimatult, et ainult seal võivad naised orgasmi saada.

Teise maailmasõjani õppis iga meditsiiniüliõpilane: naiste välimised suguorganid on meeste omade dekatentlikud vormid. Kliitor on kärbunud peenis! See kõlab juba algul negatiivselt ja sellel oli ka selline mõju. Seksuoloogiaprofessor Borneman: „Ükski seksuoloog ei ole tulnud mõttele, et peenis on üleliia arenenud kliitor!” Huvitav mõte.

1954. aastal jõudsid lõpuks ameerika uurijad Masters ja Johnson järgmise avastuseni. Nad kuulutasid hämmastunud maailmale: naistel olevat võime saada rohkem orgasme, kui mehed! Miks see nii on, õpivad tänapäeva lapsed juba koolis: mees vajab pärast kõrgpunkti lühemat või pikemat pausi, mille jooksul ei saa ta midagi teha. Naised võivad tänu oma bioloogilisele erinevusele pausist loobuda ja üksteise järel mitu orgasmi läbi elada. Aga paljudele naistele ei ole see kehaliselt normaalne ja vajalik seisukord veel teada. Võibolla nad ei usalda end lihtsalt küllaldaselt. Enamasti jääb naine rahule, kui mõlemad juba esimesel korral õnnelikuks saavad.

Kas sellest ei ole kahju? Me võiksime voodis tõelise rõõmu tulevärgi korraldada! Ülemaailmsel seksuoloogiakongressil 1988. aastal Heidelbergis väitis prof. Otto, et naistel võib olla seitse erinevat orgasmi! Ja need ei teki kaugeltki mitte ainult seal, kus mees seda oletab. 30% tunnevad rindade orgasmi. Igale neljandale naisele piisab ainult mõttest. 15% on seda tundnud kaelal, kõrvadel, seljal, reitel või kõhul.

Naised tahavad armastust ja ekstaasi

Esitame veel ühe fakti: naiste orgastiline potents jääb 30. ja 60. eluaasta vahele. Kogu see aeg samal tasemel! Mõnedel naistel kasvavad seksuaalsed vajadused koos vanusega (vastupidiselt meestele). Seksuoloog Götz Kockott kirjutab: „Samal ajal kui meeste puhul saavutab potents 20. eluaastal oma kõrgpunkti ja alates 30. eluaastast aeglaselt aga pidevalt väheneb, tõuseb see naiste puhul kuni 35. eluaastani. See säilitab oma taseme kuni kõrge vanuseni, ka pärast kliimaksi saabumist.”

See on troostiv mõte, mida me peaksime meenutama, kui vanaduses miski enam ei eruta. Küsitlustest on teada, et naiste iseteadlikkus hakkab kasvama: 2009. aastal leidis rohkem kui pool küsitletutest (59%), et nende partner ei ole piisavalt aktiivne ja peaaegu iga teine soovis endale meelelisemat meest (43%).

Arusaamine tuleb aeglaselt! Selle tõttu võtavad naised ohjad ise enda kätte. 1998. aastal lebas või istus iga viies naine suguühte ajal korra oma mehe peal, 2009. aastal oli neid 29%. See tendents on näitlik. 81% naistest, kes seda proovinud on, ütlevad: „Peal on palju mõnusam.” „Arvestagem siis sellega, et vabadus ja armastus erootikas on naiste tugev külg. Selleks jäävad mehed meist kaugele maha,” väidab diplomeeritud psühholoog Henner Ertel Münchenist.

Milliseid šansse see küll meile pakub! Me võiksime, kui me seda ainult tahaksime, jõudude vahekorra täpselt selgeks teha. Seksuoloog prof. Ernest Borneman: „Just siis, kui mehed mõtlevad ainult sellele, on nad eriti manipuleeritavad. Iga tark naine võib ka kõige targema mehe kergesti ümber väikese sõrme keerata, kui ta ainult mehe kirgi rahuldab. Probleem on ainult selles, et enamus mehi ei tunne oma seksuaalseid vajadusi.”

Kas nad tahavad meid õrna ja allaheitlikuna nagu tavaks või nõudliku võrgutajana, purskava vulkaanina? Naised on mõlemad, tahavad mõlemat. Ühte me võime, allumist oleme me õppinud. Teist peame veel harjutama, kuna naised peavad sama tähtsaks, et mees neid – tujule vastavalt – õieti erutaks, nõuab, et ka mees teda üle takistuste aitaks. Sealjuures tahaksid naised nii meelsasti teada, mis tunne on teha seda kõike ilma igasuguste takistusteta, krambivabalt, kogu hingest, täielikus ekstaasis ja seda kõige meelsamini omaenda partneriga. Kahjuks paneb selline seks tihti naisi neitsilikult punastama, kuna selline seksimisviis ei kõlba pühakutele, seda teeb mees meelsamini prostituutidega.

Karjäärinaised on seksikad

Erootiline tants: kord peame me häbelikud ja tagasihoidlikud, siis jälle aktiivsed armukesed olema ja ka viimasel puhul mitte liiga aktiivsed. Petlik lahendus on küllalt lähedal, et mingi uus tehnika võiks probleemi lahendada. On see nii?

„Natuke tehnikat seksis ei tee paha,” ütles Monika Simmel-Joachim, kõrgkooli professor ja liidumaa eestseisuse liige Pro Familia poolt, „aga seda võidakse ka valesti mõista. Ja mehed teevad – vastavalt oma mehelikule maailmavallutamissoovile – seda viga tihedamini. Naised kasutavad akrobaatikat harvemini.”

Eriti just siis mitte, kui neil midagi peas on, kuna karjäärinaised teavad üht-teist armastusest. Selle väite juurde võiks tuua ameerika psühholoogi Constance Avery-Clark’i tulemused. Tema avastas, et naised, kes oma erialal edasi jõuavad, kannatavad harvemini orgasmiraskuste all kui mittetöötavad naised.

Sotsioloog ja psühholoog dr. Gisela Ripp Münchenist küsitles 6000 naist ja tegi kindlaks, et 37% koduperenaistest pole rahul oma seksuaaleluga, sama probleem oli aga ainult 18%-l erialal edukatel naistel. Erialaliselt edukatest naistest on isegi 57% seksuaaleluga väga rahul. Teiste sõnadega: karjäärinaised on seksikad.

Võrrelgem aga tippkarjäärinaisi tippkarjäärimeestega. Kellel on rohkem erootilist jõudu? Seda tahtis teada psühholoogiaprofessor Irmgard Rode Kölnist. Meeste puhul kuuleb tihti, et pingelise töö tõttu jääb armastus liiga lühikeseks. Kas naised, kes teevad karjääri, viivad selle suhte paremini tasakaalu?

Nooremad mehed on paremad

Kui küsida, kumb eluala on tähtsam, vastab kaks kolmandikku naistest: armastus ja töö on võrdse tähtsusega. Meestest peavad peaaegu 90% tööd tähtsamaks. Sealjuures oli neli viiendikku küsitletud meestest abielus ja neil olid lapsed. Pole ka ime, et selliste tulemuste taustal nende kurtev seletus, et töö ei jätvat küllalt aega armastuseks, on väheusutav. Kas märkate midagi? Müüt suurest armastajast variseb kokku. ja meie? Kas me peaksime selle müüdi taastama või hoopis üksi voodisse minema? Prof. Rode jõudis selle küsimuse uurimisel järelduseni, et naised otsivad endale nooremaid partnereid! Ühel kolmandikul küsitletud 34–54-aastastest naistest oli vähemalt kaks aastat umbes kaheksa aastat noorem partner olnud.

Juhul kui teie elukaaslane ei suuda üldse ette kujutada, et te midagi taolist teha võiksite, andke talle neid ilusaid vastuseid lugeda.

Naine, teadlane (46). Mees 14 aastat noorem. Mõlemad on kaheksa aastat abielus. Naine: „Ma olen saanud teada, et nooremad mehed on avatumad, nad suudavad rohkem.”

Naine, teadlane (52). Mees 14 aastat noorem. Elavad juba 13 aastat koos. Naine: „Meil on praegu, nagu varemgi väga intensiivne seksuaalsuhe, ta nimetab mind alati oma erootiliseks suhteks.””

Naine, poliitik (46). Mees 8 aastat noorem, elavad kuuendat aastat koos. Naine: „Ta on rohkem kodus kui mina. Mina liigun rohkem avalikkuse ees. Kuna ta on noorem, saab ta selle asjaga varem hakkama. Minu vanuses mehed on uskumatult konservatiivsed. Neil on kindlad ettekujutused, kuidas naine peab olema.”

Naine, poliitik (43), mees 10 aastat noorem. Elavad kaks aastat koos. Naine: „Pärast lahutust tundusin ma endale rämpsuna. Tema oli kena ja tark, peale selle ka erootikatundja. Tema ravis mind terveks. ta tunneb häälest ära, kui midagi on viltu – sensuaalne mees, tugev mees.”

Siin ta siis nüüd on: sensuaalsus on jõud – igal juhul siis kui asi puutub seksuaalsusesse.

©Peter Hagen