Mees – kas tõesti looduse kroon?

Kõige halvem on see, et mees sünnib mehena. See tähendab seda, et juba sündides on mees kõige tähtsama saavutanud, midagi rohkemat ei ole tal enam vaja teha.

Tina Turner

Enamik mehi on endaga väga rahul. Kui nad teaksid, kui viletsad on tegelikult nende võimed, siis teeks nii mõnigi mees endale lõpu.

Berliini psühholoog Konrad W. Sprai

Kui naised teaksid, kui väga mehe vaimne tervis sõltub sellest, et ta on parim, kiireim, targem, siis naised kiidaksid mehi rohkem.

Alain Delon

Harva on mees paremas tujus, kui siis, kui ta räägib iseendast.

Marlene Dietrich

Mees mõtleb alati seksile. Tõsi, mitte alati, aga küllaltki sageli.

Jim Morrison

Mees räägib armastusest, kuid mõtleb selle all seksi. Ta teab kõike oma autost, kuid mitte midagi oma tunnetest. Ta väidab, et on tolerantne, aga klammerdub oma harjumuste külge. Mees arvab, et ta näeb välja nagu Schwarzenegger ja mõtleb nagu Einstein. Ta ei taha ennast siduda ja kardab lähedust, kuid samas vajab hoolitsust.

Miks mees selline on? Püüame nendele küsimustele vastata.

Miks mees arvab, et ta on atraktiivne ja ilus?

Kui naised avastavad enda juures alailma ilu- ja ihuvigu, siis enamik mehi on oma välimusega väga rahul. Peegli ette astuv naine näeb kohe midagi niisugust, mis talle ei meeldi ning leiab, et ta saab ja peab midagi oma välimuse parandamiseks ette võtma. Mees aga aplodeerib mõttes oma peegelpildile isegi siis, kui see on tõepoolest armetu. Ta on sellegipoolest rahul ja arvab, et midagi pole vaja muuta ega parandada. Naine peab oma eneseteadvuse tõstmise nimel kõvasti pingutama, mehele sisendatakse kõrget eneseteadvust hällist alates.

UNESCO uuringute andmetel soovib 91% naistest esimeseks lapseks poega. Selline suhtumine määrab juba ette lapse eneseteadvuse kujundamist. Poisid panevad tähele, et meestel on suurem kaal paljudes asjades: ministrid on mehed, samuti suured ülemused, kuulsad sportlased, teadlased, kirjanikud. Mees on lausa jumal ise!

Kuid sealjuures on mees oma sisemuses ebakindel, sest tema kõrge eneseteadvus ei lähtu temast endast, vaid on kujundatud kõikvõimalike eeskujude (vanemad, saagad, filmikangelased jne.) poolt. Selline ebakindlus näib viimasel ajal isegi suurenevat, sest kui 2007. aastal pidas 82% meestest ennast atraktiivseks ja seksikaks, siis 2012. aastal 74%. ja 2016 aasta lõpus veel vaid 68% (naistest 29%).

Kui rahul on mehed oma kehaga?

Keha on laitmatu   16,5%

On üsna kena         41,4%

Võib rahule jääda  27,8%

Mitte päris veatu    8,2%

Ei ole oma kehaga rahul    2,5%

Ei kõlba kuhugi     3,7%

Toodud andmetest järeldub, et mehed identifitseerivad ennast mehelikkuse ideaaliga ja näevad ennast sellisena nagu nad soovivad välja näha. Naised aga võrdlevad oma välimust teiste sookaaslastega ja arutlevad nii: See mis tollel naisel on, puudub minul. Mehed aga mõtlevad: Umbes selline nagu see ilu-Eedi, näen ka mina välja.

Miks mees väidab, et ta kedagi ei vaja?

Loodus ei ole meest õnnistanud illusioonidega mitte ainult välimuse osas, ka tema tundemaailmas domineerivad kujutelmad. 2002. aastal korraldatud küsitluses esitati 10 000 Euroopa Liidu kodanikule kaks küsimust: „Kas te oleksite nõus elama terve aasta üksikul saarel?” ja „Mida te sinna kaasa võtaksite?” Esimesele küsimusele vastas 77% meestest jaatavalt, naistest ainult 11%. Teisele küsimusele vastates tahtsid naised üksikule saarele kaasa võtta oma perekonna. Mehed oleksid aga kaasa võtnud arvuti, teleri või raamatud. Naist ei mainitud. Miks? Sest tegemist on väärhinnanguga. On ju üldtuntud tõsiasi, et üksinda elavad mehed tulevad endaga palju halvemini toime kui üksikud naised, kuid mees ei taha seda tunnistada. Ta peab ju näima tugevana! Tunnistada, et ta kedagi vajab, tähendaks mehe jaoks oma nõrkuse tunnistamist.

Naine ütleb: „Ma vajan sind!” Kas mees ütleks kunagi midagi sellist? Jaa, nimelt siis, kui naine tahab mehe juurest ära minna.

Miks mees arvab, et ta ei tee vigu?

Arvutifirmad on juba ammugi tähele pannud, et meestelt tuleb pidevalt kaebusi arvutite kohta, naistelt aga peaaegu mitte kunagi. Asi on selles, et naised arvavad, et kui arvuti hakkab jukerdama, on nad ise midagi tuksi keeranud. Mehele on selline suhtumine võõras. „Haige” arvuti uurimisel selgub aga, et 97% juhtumitest pole rikked tingitud vigadest arvutis või kõvakettas, vaid süüdi on klaviatuuri taga istuv mees.

Juba kuulus prantsuse filosoof Voltaire ütles: „Mees ei märka, kui ta vea teeb ja kui märkab, siis eitab seda. Kui aga viga pole võimalik eitada, siis ajab selle kellegi teise kaela.”

Sellist eksimatusedogma võiks seletada nii: Mees on kauges minevikus elanud sadu tuhandeid aastaid kütina metsas. Vigadel olid surmavad tagajärjed ja see kes eksis jäi olelusvõitluses alla. Kuni tänase päevani peitub selline suhtumine mehe pärilikkuse geenides: Kui ma teen vigu või seda tunnistan, siis satun ma hädaohtu. Mõelda tuleks aga nii: ma satun hädaohtu siis, kui ma oma vead maha salgan ega oska nendest järeldusi teha!

Miks mees tahab ilmtingimata kangelane olla?

Mehed vajavad tunnustust ja imetlemist, olgu siis voodis, büroos, tänaval või bungee-hüppel. Mees leiab, et tal on kiireim arvuti, ta sõidab parima autoga ning teeb enda vormis hoidmiseks ränka trenni. Mees on hästi informeeritud, näeb kõiki läbi ning kuulub eliidi hulka. Peale selle on ta veel asjatundlik maiasmokk, suur veini- või viskispetsialist, kõneosav jalgpallivõistluse või teleuudiste kommentaator ning lausa sündinud poliitik.

Selline tunnustusevajadus on jällegi tingitud ebakindlusest. Kuna mees kardab kogu aeg, et ta ei ole küllalt potente, püüab ta kõikvõimalike sümbolite või asendustegevustega ennast tähtsustada. Ega’s asjata öelda, et kallis sõiduauto ja mobiiltelefon on peenise pikendused, millega on sünnis ka avalikus kohas üles astuda. Iga päev võib tänaval näha ülikondlipslasi, kes tänaval mobiiltelefoniga eputavad ja ise samal ajal silmanurgast piiluvad, kas neid ikka küllalt imetletakse.

Kui mees räägib, et tema auto mootori võimsus on 200 hj, siis tähendab see seda, et alateadlikult soovib ta piiramatut sigimisvõimet ja kui ta suurustab, et tema arvuti kõvaketta maht on nii ja nii mitu miljonit gigabaiti, siis tahab ta tegelikult, et tema peenis oleks maksimaalne. Teada on ju seegi, et meeste mure oma potentsi pärast algab juba noorukieas (siis ei ole probleemiks potents, vaid oma tähtsaima ihuliikme mõõtmed ning vajalike kogemuste puudumine) ning (seksi)probleemid, olgu siis põhjendatud või põhjendamatud, saadavad neid kogu elu. Kuid oma auto, mobiiltelefoniga või arvutiga uhkeldav mees käitub täpselt samuti nagu tema ahvidest suguvennad, kes taovad endale rusikatega vastu rinda ning püüavad seda teha võimalikult valjusti.

Miks mees peab kogu aeg oma julgust tõestama?

Neli viiendikku bungee-hüppajatest ja kaljuronijatest on mehed. Kanadalane Jeremy Stance, kes ronis välisseina mööda Empire State Buildingi otsa, ütles: „Mees, kes pole ennast sellisel viisil proovile pannud, on memmekas.”

93% autoõnnetustest pärast pidu või disko-tralli toimub meeste süü tõttu. Mees tahab ulja paigaltvõtuga, gaasipedaali põhja surumisega või riskantsete manöövritega kaassõitjatele imponeerida ja teda ei hoia tagasi isegi enesealalhoiuinstinkt, mis peaks talle signaliseerima, et selline poosetamine võib lõppeda kabelis.

Siit järeldub, et naised püüdlevad suhete ja võrdsuse, mehed aga sõltumatuse ja võimu poole. Kui vaadelda sarvi ristavaid hirvi või saba laialiajavat faasanit, siis mõistame, et mehele on kangelaslikkus enesereklaamiks. Miks see nii on?

Riskantne käitumine aktiviseerib mehe hormoontalitlust. Hormoonid on need, mis panevad mehe aktiivselt tegutsema. See ei kehti aga naise kohta. Sellepärast ei ole ka naine nii agressiivne kui mees. Kül on aga naine püsivam ning alalhoidlikum. New Yorgi naiskooliõpetaja, kes omal ajal tünnis Niagara joast alla sõitis, on muidugi harvaks erandiks. Läbi aegade on mees tormanud hormoonide toetusel vapralt lahingusse ning ka tänapäeval on julgustükil kaks eesmärki: esiteks erutada oma meeli ning teiseks näidata: ma olen parim sõdalane ja parim kodukaitsja.

Staatussümbolid, millest mehed unistavad

1. Luksusauto
2. Jahtlaev
3. Rolexi-käekell
4. Suur eramu
5. Kallihinnaline spordivarustus, näiteks golfi jaoks

Miks mees vajab publikut?

Tennisist Steffi Graf olevat öelnud, et kõige parema meelega mängiks ta üldse ilma publikuta, Boris Becker ei saa aga publikuta üldse õiget hoogu sisse. Mees on edev ja ta vajab aplausi. Jälgige tänaval toimuvat. Kui naine püüab mobiiltelefoniga rääkides teistest jalakäijatest eemale tõmbuda, siis mees surub demonstratiivselt mobiili vastu kõrva, tegemata numbrit sellest, et liikluslärmis pole võimalik midagi kuulda. Kõige tähtsam on omada publikut! Ka meeste ülekaal poliitikute hulgas on seletatav sellega, et neile meeldib poseerida kaamerate ees või rahvakoosolekutel. Naisele pole see esmatähtis, kuid mees vajab tähelepanu. Miks? Sellepärast, et mees mõtleb hierarhiliselt. Ta vajab alati kedagi, kellest üle olla. Kui mehel on publikut, siis tunneb ta ennast staarina, valitsejana ning talle jääb mulje, et ta on teda kuulavast massist üle. Pealegi ei kujunda mehe eneseusaldust mitte tema sisemaailm, nagu eespool oli juba öeldud, vaid eelkõige välised tegurid. Publiku kaasaelamine ja aplaus on eneseusalduse tugevnemise võimsaimaks stimulaatoriks.

Miks mees mõtleb alati seksile ja miks ta tahaks juba esimesel kohtumisel seksida?

Iga naine teab, kui raske on meest tõrjuda, tagasi hoida. See on omaette kunst, sest mees on nii programmeeritud, et ta tahab kohe seksida. Armastus hakkab temas tärkama alles siis, kui ta peab naise vallutamise nimel pingutama. Armunud olek on mehe puhul võrdväärne hormoonide tormiga. Testosteroon hoolitseb palavlikulise kärsituse eest. Teiseks on hormoonidel lausa uimastav mõju. Hormooniuimas mees ajab segamini iha ja taevaliku armastuse ning lausub sõnu, mille tähendust ta peab tõeseks. Sellistel sõnadel nagu „Ma armastan sind” on püsivat väärtust ainult kuni orgasmini.

„Ei loe see, mida mees sulle voodisse minnes ütleb, vaid see, mida ta lausub voodist tõustes,” on öelnud elutark ning üheksa korda abielus olnud filmistaar Elizabeth Taylor.

Juba Rooma luuletaja Ovidius ütles: „Mees kasutab õrnust selleks, et saaks seksida, naine seksib selleks, et kogeda õrnust.”

Fakt on see, et mehe organismis on seksuaalhormooni peegel paarkümmend korda kõrgem kui naisel. Sellepärast on seksil mehe mõtetes ka nii suur roll. Miks tahab mees juba esimesel kohtumisel seksida? Sest hormoonid sunnivad teda ühtima, et ta võiks pärast orgasmi jälle millelegi muule mõelda.

©Peter Hagen