Kusine lugu

Ei ole midagi hirmsamat kui pissihäda olukorras, kus WC-d pole läheduses ja ka kuhugi nurga taha minna pole võimalik. Pissil käime kõik. Kõigest sellega seonduvast lähemalt.

Miks me üldse pissime?

Neerud on meie organismi n-ö puhastusseadmed. Uriin on ekskreet, millega organismist eritub suur osa ainevahetusjääke, mineraalsooli, kehavõõraid aineid ja vett, samuti kasutamata jäänud vitamiine ja arstimite jääke. Neerud reguleerivad organismi „veemajandust“ ning tagavad, et inimese keha ei kaotaks väärtuslikku suhkrut või aminohappeid. Kuse hulga ja koostise muutmisega aitavad neerud säilitada organismi sisekeskkonna püsivust.

Kui suur on uriini hulk ja kui sageli pissitakse?

Inimese päevane uriini hulk on keskmiselt 1,5 l/d, olenevalt tarvitatud vedeliku hulgast võib see suurtes piirides kõikuda. 77-ndaks eluaastaks on mees pissinud umbes 40 000 liitrit, mis võrdub tankauto täislastiga. Põis mahutab korraga umbes pool liitrit uriini. Õllejoomisel suureneb urineerimise vajadus, sest alkohol aktiviseerib järsult neerude tegevust. Mitte iga inimene ei oota nii kaua, kuni surve põies muutub tugevaks ja urineerib päevas kuni kuus korda. Kuid alati ei ole läheduses WC-d.

Kus on kõige parem vett lasta?

Loomulikult WC-s, kuid mitte ainult seal. Sotsioloogide hinnangul on inimesed häbitunnet minetamas ning pissivad kas või pargis teiste nähes. Lühidalt, pissimine vabas looduses on pop. Tõsi, nii mõneski riigis on avalikus kohas pissimise eest ette nähtud kopsakas rahatrahv (näiteks Saksamaal kuni 2000 marka). Kuid vee laskmine võib maksta ka elu, kui pissitakse sillalt ja kusi peaks juhuslikult sattuma rongi kontaktliinile. Ka kodus ei kasutata mitte alati WC-d. Kümnest mehest seitse pissib rahumeeli ka duši all.

Kas püsti pissimisel on alati oht prill-lauda täis pritsida?

Erinevatel hinnangutel satub umbes viis milliliitrit potist mööda. Hügieenilistel põhjustel eelistab juba umbes 40% meestest pissida istudes. Muidugi on vabas looduses või avalikus käimlas pissimisel teatud eeliseid. Esiteks hoitakse aega kokku ja teiseks ei pea ennast paljastama. Naistel on selles osas raskem, pissimine on neil märksa aeganõudvam protseduur ja see on ka põhjuseks, miks kõikvõimalikel üritustel on naiste WC ukse taga hiigelpikad järjekorrad. Kuid istudes on mõnusam lugeda või mõtiskleda. See asjaolu annab ehk vastuse küsimusele, miks just tualettruumis tulevad sageli parimad ideed.

Mis on urofiilia?

„Kuldne dušš“, „veesport“ või urolagnia all mõistetakse seksuaalse erutuse tekkimist uriinist. Urofiilia on renifleksi eriliik, kus fetiši rollis on kusehais. Urolagnia eriliikideks on eritiste söömine või joomine (urofaagia, koprofaagia, spermofaagia). Mõnedel meestel on urofiilia saanud alguse sellest, et nende emad keelasid peenisega mängida, või seda pissimisel peos hoida. Murdeeas võimendas tärkav sugutung huvi kõige pissimisega seonduva vastu. Uriin on erutav ka mõnedele naistele. 19. sajandi lõpus kirjeldas seksuoloog Merzbach noort naist, kes hoidis onaneerimisel nina all pudelit mehe uriiniga. Ta armastas jalutada meeste WC-de ümbruses, hingas sisse uriini lõhna ning masturbeeris avalikult, jälgides samal ajal tualetist väljuvaid mehi. Meestel eraldub pissimisel koos uriiniga ka seksihormooni androsterooni, mis võis kirjeldatud juhtumil naisele erutavalt mõjuda. Vanadel aegadel omistati uriinile maagilisi omadusi. Kapten Edward Moor kirjeldab oma 1810. aastal ilmunud raamatus „Hindu Pantgeon“ eriskummalist ebausku: „Parim puhastaja on lehma uriin, millega piserdatakse skulptuure. Iga usklik või puhtusest lugupidav inimene ei möödu kusevast lehmast, ilma et ta ei pistaks kätt püha joa alla või jätaks lonksukese joomata. Kui aga lehmal ei juhtunud pissihäda olema, siis kõditas kärsitu mööduja lehma sõrmedega seni, kuni lehm hakkas vett laskma. Uriinil on olnud koht ka rahvameditsiinis. India rahvusliku vabadusliikumise juht Mahatma Gandhi jõi omaenda uriini, et kehale toitaineid tagasi anda. Urofiilid pissivad üksteise kehale, suguelunditele, näole või isegi suhu. Seksimängudes ei ole uriin sugugi ohutu, sest selles võib olla baktereid ja viirusi.

Kusine anekdoot

Kaks meest pissivad avalikus käimlas. Üks on ilmatuma pikk, teine pea poole lühem. Pikal mehel tõmbleb pidevalt üks silm. ta pöörab pead ja vaatab enda kõrval pissivat meest. Näe, ka sellel silm tõmbleb!

Pikk ütleb: „Meil mõlemal üks silm tõmbleb. Oleme saatusekaaslased.“

Lühike vastu: „Ma ei tea mis teil viga on, aga mulle pritsib kusi silma.“