Kümme nõuannet suurepäraseks päevaks
1. Viska äratuskell minema
Kui sa üldse äratuskella vajad, on sul ilmselt unepuudus. Enne, kui Edison leiutas elektripirni, magas enamus inimesi 10 tundi öö kohta, aga tänapäeval magab enamus keskmiselt 7 tundi öö kohta. Magades vähemalt 8 tundi noorendab see keha ja aitab toetada ning suurendada mõtlemisprotsesse.
Kui sa tõesti pead äratuskella kasutama, siis ära vajuta teda hommikul kinni nii, et ta hiljem uuesti helisema hakkab, vaid sea ta parem kohe alguses helisema 15-30 minutit hiljem.
2. Ringuta end
Enne ülestõusmist istu oma voodiäärele ja venita oma selgroogu, lastes peal ning kätel vabalt alla rippuda.
3. Käi duši all
Vaheta vesi kord kuumaks, kord külmaks, et kiirendada ainevahetust ja vereringet käima panna ning, et loidusest vabaneda.
4. Jäta endale aega hommikusöögi jaoks
Hommikusöök on energiaallikas. Täiustatud jõud ja vastupidavus kestavad hilishommikuni. Kui sinu tavaline jogurt-juurvili-müsli rutiin on sulle juba igavaks muutunud, proovi vahelduseks näiteks röstsaia pähklivõiga. Hiljutine Pennsylvania Osariigi Ülikoolis tehtud katse näitas, et pähklit sisaldavate toodete söömine madaldab LDL-i („halb” kolesterool ) ning säilitab HDL-i („hea” kolesterool ).
5. Maiusta mõistuse piires
Väldi „suhkrumaiustusi” – varahommikuseks näksimiseks sobib paremini õun. Töödeldud suhkur (kommis või pirukas) võib küll momendiks sulle energiat anda, aga lõppkokkuvõttes ta teeb sind aeglasemaks.
6. Vii lõpule üks eesmärk
Kirjuta paberile üks ülesanne, mis on sul juba tükk aega mõttes mõlkunud, selle asemel, et kirjutada endale pikk nimekiri tegemata toimetustest. Triigi pesu, kirjuta kiri (mida juba ammu oled lubanud teha), või maksa nt telefoniarve ära. Sa oled hiljem väga üllatunud, kui hästi see sulle mõjus.
7. Kohtle end hästi
Osta endale lilli (nad lõhnavad hästi ja teevad tuju heaks). Kutsu iseennast lõunatama ning unusta oma dieet – telli, mida tahad ning söö sellest pool. (Ülejäänu võid paluda kaasa pakkida ning jätta selle järgmiseks päevaks.)
8. Keera muusika valjemaks
Õige muusika võib vähendada valu ning esile kutsuda kõrgema enesehinnangu ning rahustada. Muusika loob meeleolu, mistõttu peaks oma lemmikmuusikat kuulata nii valjusti, kui endale meelejärgi on.
9. Piira teleri vaatamist
Inimesed, kes keskenduvad passiivsele tegevusele, nagu teleri vaatamine, on vähem rõõmsad.
10. Käi vannis
Kuum või soe vesi loob rahuliku ja maheda efekti. Lisades vanniveele ka lavendliõli, võib see aidata ka stressi, peavalude, ärrituse ja nahaprobleemide vastu. Tugev kuivatamine pärast vanni mõjub hästi vereringele ja -voolule. Enne voodisse heitmist lase oma kehal jahtuda.
Kui tahad õnnelik olla, siis ole!
Iga psühholoog teab, milline tohutu jõud on enesesisendusel. See aitab ellu jääda kõige lõõskavamas kuumuses ja raevukamas pakases, saada jalututel kõndijaiks ja pimedatel nägijaiks, tunda inetul end iludusena, jne.
20. sajandi algusaastatel sai kogu maailmas populaarseks prantsuse apteekri Emil Cue teooria, mis õpetas enesest eemale tõrjuma kõik negatiivsed mõtted, asendama need positiivsetega. Medikamentidest olenemata tervenesid haiged, keda arstid olid lootusetuiks tunnistanud, kui nood mõttes aina kordasid: mul on üha parem ja parem.
Cue soovitas kõigil selliseid seansse korrata vähemalt 3–4 korda päevas kahe-kolme kuu jooksul. Ning manitses: igaüks meist võib nii oma elu igas mõttes paremaks teha – muutuda riiakatel leplikeks, kitsipungadel heldeteks, edututel edukateks. Tema põhiline valem soovitas kõigile: korrake enesele 20 korda päevas: igal pool ja igas suhtes läheb minul aina paremini ja paremini! See teooria on tänapäevani võidukäiku teinud.
Ent enesesisendus pole omal kohal mitte üksnes haiguste raviks. See aitab lahti saada kompleksidest, kõikvõimalikest hirmudest, ohtlikest sõltuvustest, hoida normis kehakaalu, teritada mälu, ergutada seksuaalsust, turgutada enesekindlust. Kokkuvõttes – saavutada hea vorm nii vaimselt kui füüsiliselt ning järeldusena olla edukas ja õnnelik.
Psühholoogid manitsevad – 90 protsenti meie õnnetustest ja ebameeldivustest tulenevad meie mõttetutest hirmudest ja enesekindluse puudumisest. Ometi on nii lihtne neile lõpp teha nimelt enesesisendusega, tegeldes sellega teadlikult ja regulaarselt.
Hakatuseks varu enesele iga päev üks kindel aeg täielikuks lõõgastumiseks – üksinda, vaikses ruumis. Esimesteks seanssideks minutit 15–20. Leia mugav poos, istudes või lamades, hinga rahulikult, sulge silmad. Vaata oma probleemile kartmatult näkku ja mõtle sellesama Cue’ vaimus: kõik on hästi, ma saan hakkama, mul läheb aina paremini!
Kui mõnda aega treenid, läheb asi õnneks juba 8–10 minutiga, ja suudad end vajalikule lainele häälestada ka oma töölaua taga, isegi bussis, pargipingil jalgu puhates. Harjuta end tänaval kõndima otse Cue’ taktis korrates: igal pool ja igas suhtes läheb minul aina paremini ja paremini! Veendud, et klapib hästi – selg läheb aina sirgemaks, samm kindlamaks.
Et hommikul kohe end positiivsele lainele häälestada, kirjuta huulepulgaga vannitoapeeglile, või flomasteriga seinale: mul on kõik korras, ma olen õnnelik! Kui ei enamat, siis paneb see sind vähemasti naeratama. Ja võid uskuda – alustada päeva naeratusega on juba iseenesest suur progress!
MAAJA
