Kuidas tunda ära mürkseeni?

Millest mürkseeni ära tunda?
Kui nende söömise tagajärjel surrakse, võib kindel olla, et on söödud mürkseeni.

Neile, kes seeneajal korvidega metsa lähevad, võib „söödav või mürgine?” olla elu ja surma küsimus.

Kas mürkseeni on võimalik ära tunda värvi ja maitse järgi?

Rusikareeglitele seente mürgisuse kohta ei saa kahjuks tugineda. Näiteks olevat punaste torukestega seened mürgised. (Torukesteks nimetatakse puravikulaadsetele tüüpilist „svammi” kübara all.) Tegelikult peetakse üheks parimaks söögiseeneks punajalg-kivipuravikku (Eestis looduskaitse all), mille torukeste värv varieerub valkjast punakani. Maitsegi pole surmkindel näitaja. Näiteks sapipuravik on nii kibeda maitsega, et teda ei ole võimalik süüa. Mürgine ta aga ei ole. Seevastu olevat roheline kärbseseen üpriski maitsev – vähemalt nii räägivad need, kes on seda üliohtlikku mürgiseent söönud ja ellu jäänud. Ka rahvatarkus, et hõbenuga läheb mürkseent lõigates mustaks, ei ole usaldusväärne. Märgiga (†) on märgitud surmavalt mürgised seened,

Millised seened võivad mürgised olla?

Roheline kärbseseen (Amanita phalloides) on kõige mürgisem seen, mis kasvab maailma paljudes paikades, eelkõige aga Põhja-Euroopas, sealhulgas ka Eestis. Kuid viimastel aastakümnetel on see edukalt jõudnud uutele aladele; peale muude Euroopa piirkondade ka Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse. Teadlased oletavad, et osaliselt võib seda seletada seene sugutu paljunemisega. 90% kõikidest seente põhjustatud surmajuhtumitest langeb just selle liigi arvele. Ainuüksi pooles seenekübaras on rakumürke koguses, millest piisab ühe inimese surma põhjustamiseks. Termiline töötlemine ei lagunda rohelises kärbseseenes sisalduvaid mürgiseid ühendeid, mis kahjustavad organismi sattunult maksa ja neere. Sümptomid ilmnevad  6–15 tundi pärast söömist. Oksendamisele jägnevad sonimine, teadvuseakaotus ja surm. See seen kasvab paljude lehtpuude all, on rohelist värvi, kübara läbimõõt kuni 15 cm. Ajaloohuvilistele teadmiseks, et rohelise kärbseseene mürgistusse on surnud muuhulgas Rooma keiser Claudius, paavst Clemens VII ja Saksa-Rooma keiser Karl VI. 10. oktoobril 1740 vitsutas keiser endale sisse korraliku keretäie seenetoitu. Järgmisel päeval tabas teda kohutav iiveldus, oksendamine ja teadvusekaotused. Mõne päeva pärast kõik kordus, lisaks varasematele vaevustele tabas keisrit kõrge palavik ja 20. oktoobril läks Karl VI loojakarja.
(†) Valget kärbseseent (Amanita virosa Bertill) võib leida eelkõige kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tal on kuni 12 cm läbimõõduga sile kübar ilma ebemeteta ja teda on kerge segi ajada šampinjoniga. Eksitus võib saada saatuslikuks, sest valge kärbseseen on surmavalt mürgine. Üks kübar võib tappa mitu inimest. Valge kärbseseen põhjustab amanitiinimürgistust. Amanitiin tingib surmava seenemürgistuse juhul, kui arstiabi ei ole erakordselt kiire, kohe esimeste sümptomite avaldumise korral. Surmaohtliku seenemürgistuse põhjustavad inimese elutähtsatele organitele maksale ja neerudele tekitatud pöördumatud kahjustused.
Kupatatuna söödav roosa kärbseseen on äravahetamiseni sarnane (†) panter-kärbseseenega (Amanita pantherina), mis sisaldab eluohtlikku närvimürki.
Muide, ka liiga vanad söögiseened võivad põhjustada mürgistust, ehkki mitte nii tugevat. Lääne-Euroopas põhjustab olulise osa seenemürgistustest kõdunenud seente söömine.

Kas raamatud võivad aidata mürkseeni ära tunda?

On olemas palju seenemääramisraamatuid, kuid kohati räägivad nad üksteisele vastu. Väga ettevaatlik tuleb olla vanade raamatutega, sest teadus areneb, ja mitmest seenest, mida varem peeti söögiseenteks, on uuemal ajal leitud mürke. Ka mobiiliäppe ei maksaks pimesi usaldada.
Kindlalt on võimalik mürkseeni ära tunda ainult siis, kui oled neid ise näinud ja oskad märgata tunnuseid, mis eristavad neid sarnase väljanägemisega söögiseentest. Asjatundjad on õppinud tähele panema jala värvust, ebemeid, torukesi või eoslehekesi. Kui ei ole võimalik tundmatut seent spetsialistile näidata, jäta see pigem söömata. Mürgised on punane kärbseseen (Amanita muscaria), kuning-kärbseseen (Amanita regalia), kollane kärbseseen (Amanita citrina), (†) meinhardi vöödik (Cortinarius meinhardii), väävelheinik (Tricholoma sulphurem), härmlehtrik (Clitocybe phyllophila), hiirheinik (Tricoholma virgatum), püramiid-soomussirmik (Echinoderma asperum), (†) punakas narmastuttt (Inosperma erubescens), (†) kühmvöödik (Cortinarius rubellas), hiidhebel (Hebeloma sinapizans), haisev heinik (Tricholoma inamoenum), kuldmampel (Phaeolepiota aurea), sälk-kollanutt (Hypholoma fasciculare), jahutanuk (Galerina marginata), tavavahelik (Paxillus involutus), lepavahelik (Paxillus rubicundulus), sallheinik (Tricholoma focale), veel ka, tore vöödik (Cortinarius rubellus) ja  kevadkorgits (Gyromitra esculenta).

Mida teha, kui kahtlustad mürgistust?
Tavalisemad seenemürgistuse sümptomid on iiveldus, oksendamine, peapööritus, higistamine, kõhulahtisus ja äge kõhuvalu. Mürgistusekahtluse korral helista hädaabinumbrile ja hoia eine jäägid uurimise jaoks alles. Mitte mingil juhul ära joo piima ega soolvett. Kui arstiabi ei ole kättesaadav, siis pane näpud kurku ja oksenda. Kui aga söömisest on möödas juba viis-kuus tundi, siis ei ole oksendamisest kasu, sest seened ei asu enam maos.
Kõige arukam on seeni üldse mitte süüa!

Tunnuspildil: Valge kärbseseen.

Natuke nalju seentest

Külastaja kelnerile: „Ma tahan kohe restoraniomanikuga rääkida!”
Kelner: „Kahjuks ei ole see enam võimalik, sest ka tema sõi meie seenekastet.”
* * *
„Millesse su naine suri?”
„Ilmeksimatusesse.”
„See pole võimalik!”
„On küll. Ta väitis raudkindlalt, et tema korjatud seened ei ole rohelised kärbseseened.”
* * *
Külastaja pöördub vihaselt kelneri poole: „Need seened, mis te üleeile serveerisite, olid roiskunud. Sain mürgistuse ja mulle tehti maoloputus.”
„Kas tõesti?” rõõmustab kelner. „Tähendab, direktor kaotas kihlveo!”
* * *
„Emma, miks sa ise ei söö? Seenetoit maitseb ju oivaliselt! Kust sa selle retsepti said?”
„Kriminaalromaanist…”
* * *
Naine küsib murelikult oma mehelt: „Heino, kas sa korjasid ikka õigeid seeni? Musta värvi rõivad teevad mind nii vanaks!”
* * *
Hotell on puupüsti rahvast täis. Äsjasaabunud abielupaar pöördub administraatori poole: „Sellise rahvahulga juures oleks muidugi ime, kui teil meie jaoks veel üks vaba toake leiduks!”
„Toa te saate ja väga õnneliku juhuse tõttu! Eile surid kaks meie külalist seenemürgistusse.”

NB! Loe ka:
Eesti kõige ohtlikumad mürktaimed