Kondoomi poolt ja vastu
Kõikidele muudele rasestumisvastastele vahenditele eelistatakse kondoomi. Kuid ikka on veel hämmastavalt palju neid, kes kasutavad niisuguseid ettevaatusabinõusid, millest igal tsiviliseeritud inimesel juuksed püsti tõusevad: tuppe valatakse äädikat, majapidamisseebi lahust, mõned paarid aga pargivad oma suguorganeid tüüpilise tuulerõugerohu, nn. briljantrohelisega.
Küsitlustes on suurem osa meestest ja naistest vanuses 20–35 nimetanud kondoomi eelistatuimaks kaitsevahendiks. Miks vanasse heasse kondoomisse ikka veel nii umbusklikult suhtutakse? Küsitletud tõid välja peamised vastuargumendid. Esiteks olevat see „tehniliselt tülikas („…ühe käega hellitad naist, teisega püüad meeleheitlikult õigeks ajaks kondoomiga hakkama saada!”), teiseks kinnitati, et see jätab elamuse poolikuks, ebaloomulikuks („…nagu nuusutaksid roosi läbi gaasitorbiku”). Viimaseks ja ilmselt kõige olulisemaks kondoomi ebapopulaarsuse põhjuseks oli see, et nende kohta puudub piisav info.
Spetsialistid peavad kondoomi muidugi parimaks rasestumis- ja suguhaigustesse nakatumise vastaseks vahendiks. Garantii on 99%, kui kondoomi õigesti tarvitatakse ja selle säilitamistingimusi õigesti järgitakse. Kondoomi kvaliteeti näitavad kaks põhilist asjaolu: tema tugevus ja elastsus. Kui pakendile on märgitud, et toode sisaldab lateksit, võib selle osta kinnisilmi, sest see on väga vastupidav kondoom. Ja kui igatsetakse akti ajal peensusteni tajuda kõike seda, mida tunnetatakse ilma kondoomita, tuleks valida need, mis on toodetud Saksamaal, Itaalias või Hollandis. Kõik tarbijad peaksid erilist tähelepanu pühendama sellele, et siin-seal kioskites müüakse ebakvaliteetseid tooteid. Enamasti on need rabedad ja nende võideks on kasutatud teadmata päritolu preparaate. Neid võib ära tunda läbipaistmatu pakendi järgi, millel puudub nii tootja nimi kui litsentsi number.
Muidugi esineb ka asjaolusid, mille puhul kondoomi kasutamine on tõesti vastunäidustatud. Juhul, kui on tegemist emakakaela või tupe haavanditega, allergiaga vms. nähtustega, tuleks tingimata pidada nõu spetsialistiga, kes oskab soovitada muid sobivaid kaitsevahendeid või eriliste meditsiiniliste tunnustega kondoome.
Paljud mehed kasutavad sarvede, vuntside, mügaratega vigurkondoome, uskudes, et need suurendavad erutust ja intensiivistavad naudingut. Meedikud niisuguseid ei soovita: esiteks kätkevad nad endas traumaohtu, teiseks jõuab naine sel puhul orgasmini enamasti palju lühema ajaga, mis aga vaesestab partneritevahelist intiimsuhet.
Mis puutub kondoomi standardsetesse mõõtmetesse, siis on Brüsseli komisjon kuulutanud standardpikkuseks 17 cm, luues vastava etaloni, millest praegu peavad juhinduma kõik tootjad. Kummi paksus peab olema 0,04–0,08 mm ja kondoom ei tohi kaaluda rohkem kui 1,7 grammi.
Maha on märgitud ka piirid, missuguseid täiendusi erutuse suurendamiseks kondoomile lisada tohib. On kindlaks määratud mis tahes mügarate jne. pikkus ning tugevusaste, toote värvid ja lõhnad-võided peavad olema tervisele ohutud. Euroopa maadest on erand vaid Iirimaa, kus katoliiklik kirik saavutas selle, et iirlane tohib kasutada ainult hallikatoonilist klassikalises kujuga kondoomi, millel pole mingeid alpe lisandeid.
Paljud mehed ei taha kondoomi kasutada, sest see vähendavat seksimisel suguti tundlikkust. Sellest puudusest saab üle lihtsa nipiga. Kuigi kaasaegsed kondoomid on libestatud, tuleks enne selle pealerullimist sugutile määrida pisut libestusgeeli.
