Kõigi aegade kiireim reisilaev „United States“ asus viimsele teekonnale

„United States“ on endine USA reisilaev, mis on tänini Sinise Lindi omanik kui kõige kiiremal Atlandi-ülesel liinil sõitval aurulaeval. Laevakompanii United States Lines kasutas seda liinilaeva New Yorgist Euroopasse toimuvatel liinivedudel Atlandi liinil. „United States“ on tuntud ka eesliite „SS United States“ all; SS tähistab ingliskeelset terminit steam ship, mis viitab auruturbiinide kasutamisele tema jõuallikatena.

Ehitus

„United States“, hüüdnimega „Big U“ tema tohutute korstnate tõttu, ehitati aastatel 1950–1952 Newport News Shipbuilding’is Newport News’is. Laeva ehitamine läks maksma 78 miljonit dollarit, millest Ameerika Ühendriikide valitsus maksis 50 miljonit ja laevafirma 28 miljonit dollarit. Laev ehitati tüübina P6-S4-DS1 osana Ameerika Ühendriikide Veeteedeameti sõjajärgsest laevaehitusprogrammist. Juba ehitamise ajal võeti kasutusele ettevaatusabinõud, et laeva saaks võimalikult lühikese aja jooksul ümber ehitada sõjaväe transpordilaevaks. Selleks toetas USA valitsus ehitust rahaliselt ja tehniliselt. Sõja korral oleks saanud laev võtta pardale kuni 15 000 sõdurit ja toimetada nad vahepeal kütust peale võtmata 10 000 miili kaugusele. Laeval oli ka palju vaheseinu ja masinaruumid eraldatud, et muuta nende seinad kahjustuste korral vastupidavamaks. Laeva oleks võinud kasutada ka hospidallaevana. „United Statesi“ mõõtmeid piiras aga paratamatult Panama kanali laius. „United Statesi“ ei kasutatud siiski kunagi sõjaväe transpordilaevana. Ka reisilaevana ei jätnud ta kuigi vapustavat muljet, reisijate käsutuses oli kõigest 6 tekki rääkimata mingitest erilistest mugavustest.

„United Statesi“ karjäär reislaevana
Oma esimesel reisil kapten Harry Manningi juhtimisel 3. juulil 1952 võitis „United States“ Sinise Lindi kiireima Atlandi ookeani ületamise eest keskmise kiirusega 35,59 sõlme, ilma et laev oleks oma maksimaalset kiirust kasutanud. Reis kestis 3 päeva, 10 tundi ja 40 minutit. Tagasiteel Ameerikasse kulus 3 päeva, 12 tundi ja 12 minutit (keskmine kiirus 34,51 sõlme). Seega hoiab „United States“ nii lääne- kui ka idasuunal kiireima Atlandi ületamise rekordit. Neid rekordeid ei ole ükski teine reisilaev ületanud. Esialgu oli laeva sihtsadam Euroopas Southampton, kuid hiljem sõitis ta sageli ka Bremerhavenisse, kus ta esimest korda sildus 3. jaanuaril 1953.
Kuna lennureisid reaktiivlennukitega muutusid kiireks (lendasid üle Atlandi 6–7 tunniga), odavamaks ja populaarsemaks, ei suutnud reisilaevad Põhja-Ameerika ja Euroopa vahel enam mingit konkurentsi pakkuda. Seetõttu võeti „United States“ 14. novembril 1969. aastal käigust.
Pärast aastaid kai ääres seismist müüdi laev 1992. aastal ühele Türgi laevatehase omanikule, kes lasi laeva Istanbuli pukseerida, et see ümber ehitada kruiisilaevaks, kuid sellest tulnud midagi välja. Ülemäära roostes „United States“ pukseeriti 1993. aasta novembri alguses Krimmis asuvasse Sevastopolisse, kus see 13. maiks 1994 roostest puhastati ja eemaldati ka asbest.

1994. aasta 13. maiks olid kõige silmatorkavamad muutused taavetite ja päästepaatide eemaldamine. Laev müüdi uuesti 1996. aastal. Uus omanik lasi laeva taas üle Atlandi ookeani pukseerida ja paigutada Philadelphia sadamasse, kuhu laev jäi 2025. aasta veebruarini.
2003. aastal omandas Norwegian Cruise Line esialgu „United Statesi” kavatsusega viia läbi selle täielik restaureerimine ja lisada alus Ameerika lipu all Hawaii teenistusse. 2004. aastal tellis laevafirma rekonstrueerimise teostatavusuuringu. 2006. aasta mais teatas Star Cruises’i (Norwegian Cruise Line’i emaettevõtja) tegevjuht Sri Lim Kok Thay, et „United Statesi“ restaureerimine on liini järgmine projekt. Juba tolleks ajaks oli selge, et täiesti roostetanud laeva renoveerimine ei tule enam kõne alla. Odavam on ehitada uus laev.
2009. aasta kevadel, teatas NCL, et müüb laeva ja võimalusel lammutab selle. Märtsis 2010 kogus NCL juba konkreetseid pakkumisi erinevatelt ostjatelt. 1. veebruaril 2011 omandas SS United States Conservancy, spetsiaalselt selleks otstarbeks asutatud fanaatikute rühm, laeva pärast avalikku kampaaniat ookeanilaeva säilitamiseks riikliku meremälestisena. Rühmitus oli saanud julgustust Oldie-Liners’i fännidelt üle kogu maailma ning suutis ostu NCL-ilt realiseerida pärast seda, kui oli pidanud laevafirmaga läbirääkimisi hinna alandamise üle 3 miljonile USA dollarile, mille vahendid saadi annetustest. SS United States Conservancy oli alles astumas järgmisi samme laeva võimaliku renoveerimise suunas. Selleks ajaks oli laevast eemaldatud või pihta pandud kõik, mis polnud just kinni keevitatud. Maha olid kistud isegi elektrikaablid. Kõik see tähendas omakorda, et laeva restaureerimine oleks ogar raha raiskamine. Conservancy ei taotlenud eesmärki võtta „Big U“ taas reisilaevana kasutusele. Plaan oli kombineerida seda hotelli-, muuseumi- ja kultuurilaevana. 2015. aasta oktoobris sai üha selgemaks, et „United Statesi“ lammutamine seisab ees, sest isegi Philadelphia kai tasud olid grupile annetuste vähenemise tõttu liiga kallid – 60 000 dollarit kuus! 4. veebruaril 2016 teatas USA laevafirma Crystal Cruises, et on võtnud optsiooni osta „United States“, et kasutada seda pärast täielikku moderniseerimist alates 2016. aasta lõpust luksuskruiisideks. Ka see idee oli pehmelt öeldes utoopiline.

„Oma hiilgeaegadel oli laev ise sihtkoht: see oli viis, kuidas reisida. Me tahame, et ta läheks uuesti reisidele,“ ütles Crystal Cruisesi tegevjuht Edie Rodriguez pressikonverentsil. Lloyd Werft Bremerhaven, mis, nagu ka Crystal Cruises, kuulus tol ajal Genting Groupi koosseisu, oli töövõtjana kõne all. Läbi ja läbi roostetanud laeva kaasaegsetele standarditele vastavaks ümberehitamisega kaasnevate tohutute kulude ja märkimisväärsete jõupingutuste tõttu tühistas laevafirma hiljem plaanid. 10. detsembril 2018 teatas Susan L. Gibbs, SS United States Conservancy tegevjuht ja laeva arhitekti Francis Gibbs’i lapselaps, oma veebilehel, et taas on leitud partner, kes aitab laeva ümber ehitada, et seda tulevikus kasutada hotelli, muuseumi ja kultuurilaevana. Tegemist miljardi dollari suuruse kinnisvarafirmaga RXR Realty, mille peakorter asub New Yorgis. Niipea kui kavandatavast koostööst teada saadi, tuli koostada laienemisplaanid ja leida sobiv kai. Selle projekti elluviimine sõltus ka teostatavusest. Konkreetselt oleks laev võinud asuda New Yorgis Manhattanil Hudsoni jõe ääres asuvas 57. kai ääres, kuna RXR Realty pakkus seal juba kontoripinda. Bürookompleksi juurde, mida kasutas peamiselt Google, pidi laev olema „ujuv hotell ja ürituste ruum“. 2024. aasta septembris teatati, et plaan muuta laev ujuvaks muuseumiks ja hotelliks on utoopiline ja seetõttu tühistatud ning et kaalutakse ka võimalust uputada laev Florida ranniku lähedal Fort Walton Beachil kunstlikuks riffiks. Selle taustaks oli õiguslik vaidlus SS United States Conservancy ja Penn Warehousing & Distribution Inc. vahel, kelle kai ääres (Pier 82) oli endine luksuslaev mitu aastakümmet seisnud ja kes oli esitanud hagi laeva umbes 731 000 USA dollari suuruse sildumistasu tõttu – kusjuures 2024. aasta suvel tegi föderaalkohtunik otsuse Penn Warehousing & Distribution Inc. kasuks ja nõudis kasutamiskõlbmatu liinilaeva eemaldamist 12. septembriks 2024. Sama aasta oktoobri alguses kinnitati Fort Walton Beachi linna ja SS United States Conservancy vaheline kokkulepe seoses kavandatud uputamisega. Projekt, mis maksab hinnanguliselt kuni 10,1 miljonit USA dollarit, hõlmab „United Statesi“omandamist, renoveerimist, transporti ja uputamist. Samuti nähakse ette laeva ajalugu tutvustava muuseumi osaline rahastamine. Vajalikuks puhastamiseks ja nõuetekohaseks uputamiseks kulus umbes kaks aastat. 2025. aasta veebruaris lahkus laev Philadelphiast Alabama osariigis asuvasse Mobile’i.

Tehnoloogia
„United States“ on mitmes mõttes ainulaadne laev. Tuleohutuse huvides puudusid laeva sisemus täielikult puidust esemed, välja arvatud kambüüsi liharaiumispakud ja salongides asunud mahagonist klaverid. Laev vastas täielikult neljakambrilisele standardile, mis tähendab, et laev võis jääda vee peale isegi siis, kui neli kõrvuti asuvat veetihedat šotti oleksid korraga üle ujutatud.
Kuid „United Statesi“ kõige silmapaistvam osa oli tema ainulaadne jõuallikas. Laeva auruturbiinid olid kavandatud lennukikandjate jaoks, mistõttu oli ta kõige võimsamate turbiinidega reisilaev, mis eales ehitatud. Sõjasaladuse tõttu ei avaldatud laeva tehnilisi andmeid pikka aega. Alles 1970. aastatel nuhiti välja „United Statesi“ tegelik sõidukiirus, kuid tema maksimaalset kiirust ei ole tänini täpselt kindlaks tehtud. Katsesõitude ajal sillal ohvitserikandidaatidena teeninud meeskonnaliikmete ütluste kohaselt saavutati lühiajaliselt kiirus 41,6 s = 77,0 km/h. Kuid isegi ametlikult märgitud 38,32 sõlme juures oli „United States“ kõige kiirem sellise suurusega laev, mis kunagi ehitatud. Tõsi, mingi eriliselt luksusliku interjööriga laev silma ei paistnud.

„United Statesi“ tehnilised andmed

Pikkus: 301,75 m
Laius: 30,94 m
Kõrgus: 37,18 m
Brutomaht: 53 330 t
Reisijad: 1928
913 reisijat I klassis
558 reisijat II klassis
Meeskonnaliikmed koos abipersonaliga: 1000
Auruturbiinide koguvõimsus 241785 hj/177 883 kW, mis oli tavaline suurtel sõjalaevadel ja lennukikandjatel. Niivõrd võimsate turbiinide kasutamise tagamõtteks oli ameeriklaste auahne soov olla absoluutselt kindel Atlandi ületamise rekordi püstitamises, mis ka saavutati.

©Peter Hagen

Tunnuspildil: „United States”. Meremehed armastavad öelda, et korsten on laeva au, kuid selle laeva korstnad olid nii madala laeva kohta ebaproportsionaalselt suured ja kõrged.