Inimene on oma loomult pealekaebaja
Kui palju aastaid pärast Teise maailmasõja lõppu hakati Saksamaal uurima Gestapo arhiive, selgus ajaloolaste üllatuseks, et suurema osa toimikutest moodustasid kodanike pealekaebamised (täpsemalt 90%, ainult 10% oli Gestapo enda poolt algatatud uurimised). Kes kitus naabrinaise peale, et too ei suhtu natside valitsusse kuigi sõbralikult, kes kaebas, et töökaaslane olla dr Goebbelsi kohta anekdooti rääkinud jne. Paljud salakaebuste ohvrid saadeti fakte kontrollimata koonduslaagritesse.
Ega okupeeritud Eestiski olukord parem olnud. 24. jaanuaril 1942 manitses Saksa vägede poolt okupeeeritud Eesti sisedirektor Oskar Angelus raadiokõnes inimesi suuremale sallivusele ja soovitas lõpetada üksteise peale kaebamise.
Omaaegsetesse NKVD-koputajatesse suhtuvad kõik põlgusega. Kas tänapäeva demokraatlikus Eestis on vaba kodanik kitumise kombest lahti saanud? Aga kas siis „moodne“ pealekaebaja on seadusekuulekas kodanik, kes tunneb kaasmaalasele ärategemisest kahjurõõmu? Eks vastus olene sellest, mida keegi südametunnistuse all mõtleb.
Igal juhul soosib kaasaegne Eesti riik stalinlikke traditsioone järgides kitumist. Lahe ja hingekosutav oli lugeda 2010. augustis Delfist, et Maksu- ja Tolliametile oli laekunud 579 vihjet ümbrikupalga maksmise kohta. Kas sina, kallis „Maaja“ lugeja, oled juba kellegi peale kitunud, kas sa oled oma lihase ema peale salakaebuse teinud, oma poja või tütre „organitele” üles andnud? Kui ei, siis tee seda kindlasti, sest selliselt oled kapitalistliku Eesti ustav ja lojaalne kodanik.
Annaks jumal, et meil ei juhtuks nii nagu Pariisis Teise maailmasõja ajal, kui ühel heal päeval pandi Pariisi komandantuuri seinale teade, kus oli öeldud, et prantslaste kaebusi oma kaasmaalaste peale enam vastu ei võeta – sest neid oli nii kohutavalt palju.
ROTID PÕGENEVAD UPPUVALT LAEVALT
1. jaanuaril 1990 oli Eestimaa Kommunistlikus Parteis veel 105 614 liiget ja 681 liikmekandidaaati, kokku 106 295 isikut, mis oli 5504 võrra vähem kui eelmisel aastavahetusel. Jaanuaris algas massiline parteist väljaastumine.
KES KAEBAB FACEBOOKis?
Teatavasti ei valda Facebooki omanikud eesti keelt. Kuidas siis asjast aru saada, kui pärast kommentari saatmist ilmub ekraanile kiri:
You recently posted something that violates Facebook policies, so you’re temporarily blocked from using this feature. For more information, visit the Help Center. To keep from getting blocked again, please make sure you’ve read and understand Facebook’s Community Standards. (Sa postitasid hiljuti midagi, mis rikub Facebooki eeskirju, mistõttu on sul selle funktsiooni kasutamine ajutiselt blokeeritud. Lisateavet leiad abikeskusest. Selleks, et sind uuesti ei blokeeritaks, veendu, et oled lugenud ja mõistad Facebooki ühenduse standardeid.)
Ei muud, kui et üks eesti mölakas kitus (või kui kuulujutte uskuda, siis pidavat seda tegema automaat, reageerides teatud sõnadele, kontekstist olenemata!)
Huvitav teada!
10. mail 1940 alustasid Saksa väed sõjategevust Prantsusmaa vastu. Kuus päeva hiljem riskis Winston Churchill lennata Pariisi, et Prantsuse valitsusega nõu pidada. Astunud välisministeeriumis korraks akna juurde, ei suutnud ta oma silmi uskuda: välisminitseeriumi siseõuel põletati agaralt salajasi dokumente – ja seda kõigest kuus päeva pärast sõjategevuse algust! Prantsuse argpüksid tegid juba siis ettevalmistusi kapituleertumiseks. Ilmselt vähemalt seekord nõukogude ajaloolased ei eksinudki, kui väitsid, et Prantsusmaa reetsid profašistlikud jõud.
Tunnuspildil: Vaevalt olid Saksa väed 14. juunil 1940 Pariisi okupeerinud, kui paljud prantslased hakkasid okupantide ees pugemiseks ja oma naha päästmiseks kaasmaalaste peale kaebama. Lõpuks tabas Saksa komandantuuri Pariisis tõeline salakaebuste laviin. Olnuks tollal vihjetelefonid nagu tänases Eestis, oleks kitujaid veelgi rohkem olnud.
Peter Hagen
NB! Loe ka:
Saksa okupatsioon Balti riikides. Eestlased olid kaabakad, kuid leedukad olid veel hullemad
Mis plaanid olid Hitleril Eestiga?
