Hüpnoos teeb imet

Üha rohkem patsiente tunnistab, et on oma tõvede vastu mentaalteraapiast abi saanud. Vaikselt helisev muusika paitab kõrvu, imbub ajju ja lülitab teadvuse välja – sellega alustavad hüpnotisöörid oma tööd. Naine, kes lakkas söömast ja joomast, sest kartis lämbuda; langetõbine; tark tudeng, kes ei saanud eksamil sõnagi suust; keskealine daam, kes ei saanud lahti puberteediea vistrikest… Pärast ravikuuri Hamburgi mentaalteraapia ja alateadvuse uuringute seltsis (GMU) on nad taas enesekindlad, vitaalsed inimesed. Kuidas on see võimalik? Selgitab dr. med. Paul Bernard.

Kas hüpnoos on tõesti niisugusteks imetegudeks võimeline?

Mitte imetegudeks, vaid eneseravimiseks, sest vaim, mentaalsus, mõjutab meie keha, tundeid ja käitumist. Hüpnoos on lihtsalt abivahend, mis selle mõju tugevdab.

Kuidas?

Vale, haiglane mõtlemisprotsess on ankrus inimese alateadvuses. Et selleni tungida, peame alateadvuse valvurid kavalusega üle trumpama, kui piltlikult väljenduda. Ärkvelolekus on seda raske teha, ja appi tulebki hüpnoos – lülitab teadvuse lihtsalt välja. Patsient viiakse pingeterohkest ärkvelolekust sügavaimasse, mäluta unne. Alles siis võib vaimselt kahjutult mõjutama hakata alateadvust, kuhu haiguste põhjustajad või nende ebaõige ravitsemise tagajärjed kuhjunud on.

Mismoodi see protsess täpsemalt käib?

Mõjutatakse sõnaga, kujutluspiltidega – mõlemaga saab alateadvusest nii mõndagi vaevavat ja ebavajalikku ära kutsuda. Need on spetsiaalsed tehnikad, mida kaasaegselt loodusteaduselt oleme õppinud.

Kas me saaksime end ka ise, ilma hüpnoosita, nõnda mõjutada?

Jah, muidugi. Kui ma tean, milles seisneb mu haiguse põhjus, võin vastuprogrammi välja töötada ja seda enesele ise sugereerida. Aga selleks tuleb ikkagi teadvus üle trumbata, mis nõuab püsivust ja sügavat keskendumist. Hüpnoosiseisundis liiguvad keha tervendavad protsessid kiiremini ja edukamalt kui ärkvel olles. Just sugestiooni, kujutlusvõime ja kontsentratsiooni koosmõju hüpnoosiseisundis ja rõhu asetamist tervenemissoovile nimetan ma mentaalteraapiaks.

Missuguseid võimalusi see teraapia pakub?

Mentaalteraapiaga saab käidelda, leevendada või välja ravida pea kõiki tõvesid. Sealjuures paistavad kehalised haigused olevat kiiremini mõjutatavad kui hingelised väärhoiakud. Patsient saab kroonilistest valudest kergemini lahti kui mõnest foobiast.

Milline on protseduuri käik?

Eelvestlusel püüan kõigepealt jälile saada patsiendi füüsilise või psüühilise defekti põhjustele. Konfliktid, eluraskused, hirmud ja mured teevad haigeks. Üldiselt ei piisa mentaalsuse mõjutamisest ainult ühe hüpnoosiseansiga, programmi tuleb korrata. Nii sõna kui kuulamise mõttes tuleb patsienti süstemaatiliselt harjutada ainult temale määratud kassetiga. Kulub palju treeningutunde, enne kui üks konkreetne vaim ja hing uued, õiged hoiakud enesele teadvustab ja need temasse programmeerida õnnestub. Siis hüpnoos lõpetatakse, algab eneseravimine.

Kas see teraapia mõjub ka ennetavalt?

Mentaaltreeninguga võib eneseusku ja -kindlust imetlusväärselt turgutada, positiivselt muuta nii tundeid, hoiakuid kui keha. Muserdatud naised muutuvad täiesti teistsugusteks – säravalt optimistlikeks!

Kas iga inimest saab hüpnotiseerida?

Põhimõtteliselt küll, aga sügava, mäluta teadvusetuseni jõuavad vähesed. Niisugune seisund polegi teraapias hädavajalik. Tähtis on oma terapeuti usaldada ja end uinutada lasta. Ikka otsitakse imepille, need ei anna aga kahjuks midagi. Inimene vastutab enese eest ise, ja võib mentaalteraapia ja treeninguga end märkimisväärselt mõjutada.

Välisajakirjandusest