Fjodor Mahnov – maailma pikima inimese saatus

Hiiglaslikku kasvu inimesed, kelle pikkus ületab 2,5 meetrit, on äärmiselt haruldased. Guinnessi rekordiraamatu järgi oli meie planeedi pikim inimene ameeriklane Robert Wadlow, kelle pikkus oli 272 cm, kuid valgevenelased ei nõustu selle auväärse väljaande arvamusega, väites, et maailma pikima mehe tiitli vääriline hiiglane elas hoopiski Vitebski kubermangus ja tema nimi oli Fjodor Andrejevitš Mahnov (valgevene päraselt Fjodar Mahnoi). Tema kasv oli kinnitamata andmetel koguni 285 cm. 20. sajandi alguses oli see ainulaadne inimene tuntud kogu maailmas, aga tänaseks täiesti unustatud.

Hiiglase lapsepõlv

Mahnovi elu jäi lühikeseks, kuid uskumatult huvitavaks. Fjodor Andrejevitš Mahnov sündis 6. juunil 1878 Vitebski maakonnas Kostjuki küla lähedal huutoris. Tema vanemad olid vaesed talupojad, kelle esivanemad olid kolinud Süüriast Vene impeeriumi. Tema isa, ema, kaks venda Stepan ja Nikolai ja kaks õde Jardena ja Šulamit olid keskmisest pikemat kasvu, kuid just Mahnovist sai perekonnas tõeline hiiglane.
Juba sündides oli Fjodor ebatavaliselt suur beebi. Tema ema ei suutnud rasket sünnitamist taluda ja suri, ilma et oleks oma last näinud. Isa leidis aga varsti uue naise. Fjodor veetis esimesed aastad isapoolse vanaisa juures. Poisil oli ebatavalisel hea söögiisu ja ta magas palju. Fjodor erines oma eakaaslastest mitte ainult kasvu, vaid ka suure jõu poolest. Juba 10-aastasena jõudis ta üles tõsta täiskasvanud mehe.
14-aastaselt oli ta pikkust rohkem kui 2 meetrit. Noor Mahnov vedas ise raskeid vankreid ja aitas naabritel maju ehitada, käsitsi palke vedades. Lapsed naersid hiiglase üle ja kättemaksuks narrimise eest võttis ta ära laste mütsid ja riputas need katusteräästale.

Tutvus Otto Bilinderiga
Kui Fjodor oli 14-aastane, pidi isa majas lage kõrgemale tõstma, sest poes poleks saanud enam toas püsti seista. Fjodori voodi telliti kohaliku sepa poolt tema mõõtmete järgi. Ka kingad ja riided olid tehtud eritellimusel.
Kord võtsid isa ja vanaisa Fjodori kaasa Vitebski turule. Isa ostis piletid saksa rändtsirkusesse. Tsirkuse omanik Otto Bilinder märkas kohe publiku hulgas ebatavalist kasvu noormeest. Sakslasele avaldas noormehe tohutu kasv muljet ja ta mõistis kohe, et selle kutiga saab palju raha teenida. Pikemalt mõtlemata pöördus ta Mahnovi isa poole palvega lubada tal koos pojaga Saksamaale reisida. Saanud isalt nõusoleku, võttis Bilinder Fjodori oma tsirkusetruppi. Sellest hetkest lahkus 14-aastane tavaline hiiglane Fjodor oma isa majast ja läks oma ebatüüpilise välimusega Euroopat vallutama.

Reisimine Euroopasse ja elu tsirkuses

Pärast Saksamaale saabumist asus Mahnov elama Bilinderi majja. Tööandja palkas poisile saksa keele õpetajad ja hakkas talle isiklikult kõiki tsirkusekunsti tarkusi õpetama. Bilinderi juhendamisel õppis Fjodor ühe käega telliseid murdma, hobuseraudu painutama, paksu metallvarda spiraali keerama, puuplatvorme tõstma, seistes ise nende peal. 16-aastaselt sõlmis Mahnov oma mentoriga lepingu ja asus koos teiste artistidega esinema tsirkuseareenil. Selles eas oli tema pikkus 253 cm ja Otto Bilinder esitles teda avalikkusele maailma suurima mehena. Koos trupiga reisis Fjodor paljudes riikides ja temast sai Bilinderi tsirkuse tõmbenumber, keda tunti kogu Euroopas. Neil päevil äratasid hiiglaslikku kasvu inimesed kõikjal suurt tähelepanu, nii et paljud inimsesed läksid Bilinderi tsirkusesse ainuüksi Mahnovi pärast.
Fjodor esines tsirkuseareenil 9 aastat. Kogu selle aja jooksul tema kasvamine jätkus ja jõudis 25. eluaastaks 285 cm-ni. Valgevene hiiglase välimus oli muljetavaldav. Ta kaalus 182 kg. Jalalabade pikkus oli 51 cm, peopesad 31 cm, kõrvad 15 cm. Fjodor Mahnov, nagu enamik inimesi, sõi neli korda päevas, kuid portsjonid, mida ta endale sisse kühveldas, olid tõeliselt hiiglaslikud. Tema tavaline hommikusöök oli selline: 2 liitrit teed, 8 ümmargust valget leiba ja 20 muna. Lõunaks sõi Mahnov 1 kg kartulit ja 2, 5 kg lamba- või sealiha, juues sinna juurde kolm liitrit õlut. Hiiglase õhtusöök koosnes tohutust lihatükist, 3 saiast-leivast, kausist puuviljast ja mitmest liitrist teest, lisaks veel 15 muna ja liiter piima.

Tagasi kodukülla
Tsirkusekarjääri jooksul suutis Mahnov teenida palju raha, nii et suutis endaga ise toime tulla. 25-aastaselt sai talle lõpututest gastrollidest villand, ta Bilinderiga soojalt hüvasti, ja sõitis koju. Hiiglaslik kasv tõi noormehele ringreiside ajal alati palju ebameeldivusi. Ta ei mahtunud hotellitubadesse ja restoranidesse ning transport oli sunnitud valima ainult avatud ülaosaga. Etenduste ajal teenitud raha eest omandas ta pärandvara kohalikult maaomanikult Koržeševskilt. Fjodor Mahnov muutis maja oma kõrgusele sobivaks, tellis tubadesse sobiva mööbli ja tundis elust rõõmu.

Abielu õpetaja Jefrosinjaga
Vahetult pärast koju naasmist mõtles hiiglane abiellumisele. Tüdrukud kartsid tohutut meest ja käisid temast laias kaares mööda. Hiiglasliku jõumehe jaoks pruuti polnud lihtne leida, kuid lõpuks naeratas õnn talle. Tema väljavalituks sai külakooliõpetaja Jefrosinja Lebedeva, kes oli 1,85 m pikk, kuid nägi ikkagi Fjodori kõrval, nagu laps.
Abieluaastate jooksul said Fjodor ja Jefrosinja viis last (nad kõik kasvasid pikaks, kuid nende kasv ei ületanud kahte meetrit). Perekond elas Mahnovi väikemõisas, millele peremees andis iroonilise nime Velikanovo. Oma naise ja väikeste laste toitmiseks pidi Fjodor jätkama senist tööd. Ta ei keeldunud esinemast vene tsirkuses ja võttis osa maadlusturniiridest.

Edasine elu

1905. aastal käis hiiglane Fjodor Mahnov välisreisidel, võttes endaga kaasa ka naise ja lapsed. Ta külastas Inglismaad, Belgiat, Prantsusmaad, Hollandit ja Itaaliat, kus paavst Pius V kinkis talle kullast risti. Saksamaal kutsust kantsler vägilase teeõhtule. Paljudes riikides kutsuti teda uhketele elitaarsetele vastuvõttudele, kus ta jahmatas külalisi sellega, et süütas oma sigaretti laes rippuvas lühtris. Prantsusmaal oli Mahnovil kord tõsine konflikt kohalike elanikega. Kohale saabunud politseinikud tahtsid hiiglase trellide taha panna, kuid ei leidnud talle sobivat kambrit ja olid sunnitud ta vabaks laskma.
Pärast hiilgavat edu Euroopas sõitis Mahnov USA-sse, kus teda kutsus vastuvõtule USA president Theodore Roosevelt. Fjodori huvides pidi laeva meeskond salongi oma kõrguse järgi ümber tegema. Tema välimus oli talle parimaks reklaamiks. Jefrosinjale meeldis välismaal elamine nii palju, et ta kaalus sinna ka jääda. Intsident Saksa arstidega sundis teda siiski plaane muutma. Nimelt hakkasid arstid keelitama Mahnovit allkirjastama lepingut, mille alusel nad saaksid pärast hiiglase surma tema keha uurida. Jefrosinja oli kuuldu pärast kohkunud ja kartes, et mehega võib juhtuda mõni õnnetus, veenis teda kodumaale naasma.

Esimesed tõsised terviseprobleemid
Sagedastest väsitavatest reisidest hakkas Fjodor Mahnovi tervis halvenema. 2,85 meetrine kasv ei mõjunud tema tervisele kuigi hästi. Pärast Velikanovosse naasmist ägenes lapsepõlves tekkinud krooniline liigesehaigus. Fjodori jalad hakkasid valutama, nii et tal oli raske kõndida. Kuid vaatamata tervisehädadele püüdis Mahnov elada tuttavat elu. Ta ei jätnud tsirkuses etendusi ja astus isegi maadlusringi.

Hiiglase surm

Kostjukovist pärit hiiglane oli lahke mees ja hooliv abikaasa. Jefrosinjaga elas ta armastuses ja harmoonias, ei hellitanud üleliia oma lapsi ega keeldunud abist ühelegi kaasmaalasele.
Fjodor Mahnov suri 28. augustil 1912, olles kõiges 34-aastane. Temast jäid maha naine ja viis last (nooremad kaksikud pojad Rodion ja Gabriel olid isa surma hetkel vaid 6 kuud vanad). Äkiline tsirkusest lahkumine tekitas palju kuulujutte. Ühe versiooni kohaselt oli tema surma põhjuseks kopsupõletik. Saksa arstid uskusid, et hiiglane suri luude tuberkuloosi tõttu – tervisehäda, mis mõjutab enamikku hiiglasliku kasvu inimesi. On ka väheusutav versioon, et Fjodor mürgitati pahatahtlike inimeste poolt.
Isegi pärast surma tekitas hiiglase kasv probleeme. Kui matuseäri sai Mahnovi jaoks kirstu ja hauatara tellimuse, otsustas ta, et surnu sugulased on mõõtudega midagi segamini ajanud. Ja nii ta tegigi standardsuuruses hauatara. Kui selgus, et Fjodori sugulased polnud midagi segamini ajanud, pidi ta matuste korraldamiseks kõik ringi tegema. Uue tara tegemiseks polnud aega, seega pidid lähedased piirduma olemasolevaga. Fjodor maeti Kostjukovi küla lähedal asuvale kalmistule. 1934. aastal ekshumeerisid Minski meditsiiniinstituudi teadurid Fjodori säilmed ja need saadeti instituuti uurimiseks. Suudeti välja selgitada, et Fjodori hiiglasliku kasvu põhjuseks oli hüpofüüsi ületalitlus. Pärast skeleti põhjalikku uurimist anti see hoiule instituudi anatoomia muuseumi, kus skelett Teise maailmasõja ajal aga jäädavalt kaduma läks. Kinnitamata andmetel pani skeleti pihta saksa gauleiter Wilhelm Kube, kelles ebatavaline eksponaat suurt huvi äratas. Skelett olevat saadetud Berliini. Pole teada, mis hiiglase maistest jäänustest edasi sai. 2018. aasta suvel avatai aga Vitebskis pidulikult Fjodor Mahnovi kui maailma pikima inimese mälestussammas.

©Peter Hagen

Maailma kõige pikem mees?
Robert Pershing Wadlow (22.02.1918 Alton, Illinois – 15.07.1940 Manistee, Michigan) oli pikim inimene, kes on kunagi elanud ja kelle pikkus on mõõdetud meditsiiniliselt korrektselt. Wadlow sündis normaalsete vanemate lapsena. Mõneaastasena avastati tal ajuripatsi talitluse häire, mistõttu tema organism sai liigselt kasvuhormooni. Kuna operatsioon arvati olevat talle liiga ohtlik, lasti tal edasi kasvada. Tema kasvamine jätkus ka kahekümnendates eluaastates. Wadlow’ kämblad ja jalalabad olid erakordselt suured. Tema jalalaba pikkus oli 47 cm, kuid need olid vähese tundlikkuse ja kehva vereringega. Kui tema paremale jalale paigaldati ortopeediline tugi, ei märgatud, et raudtugi oli tekitanud haava ja põhjustanud veremürgituse. Hilinenud diagnoosi ja abi tõttu ei suudetud teda enam päästa. Wadlow’ pikkus oli enne surma 272 cm ja kaal 222,3 kg. Fotol: Robert koos perekonnaga 1935. aastal.