Tere, mina olen Lovelandi konn!
Arvatavasti olete kuulnud lugusid näkineidudest, triitonitest ja teistest veealustest elanikest, kes, nagu räägitakse, elutsevad maa kaugetes nurkades. harvemini võib kohata lugusid nende müütiliste olendite hübriididest, kes ei sarnane üldsegi sellele, mida me isegi ulmelugudest kuulnud oleme. Seda olendit Ohio osariigis, USA-s, tuntakse „Lovelandi konna“ (loveland frog) nime all, sest esmakordselt märgati seda Lovelandi linna lähistel.
Kõik algas 1955. aastal
Juhtus see 1955. aastal. Kindlakstegemata meesterahvas (mõnedel andmetel – kaubareisija) sõitis külateel ja nägi äkitselt teeserval kolme kummalist olevust, kes sarnanesid kõige rohkem tagajalgadel seisvatele konnadele. Pikkust oli neil 90–120 cm, neil oli nahataoline konnanahk ning kile kätel ja jalgadel. Pead ei erinenud millegi poolest konna omadest, samuti teatas tunnistaja, et kõik kolm olendit olid meessoost. Tunnistaja sõnul konnad selle juures mitte lihtsalt ei seisnud tagajalgadel, vaid justkui vestlesid omavahel. Teisi üksikasju ta ei vaadelnud, kui aga linna jõudis, rääkis kohe nähtust, millega tekitas palju kära.
Sama aasta 21. augustil toimus veel üks sündmus, mis tõenäoliselt oli seotud samade olenditega. Juhtus see Evansville (Indiana osariik) lähistel, mis asub 240 miili kaugusel Lovelandist.
Missis Darwin Johnson rääkis oma kummalisest kohtumisest inimesetaolise amfiibiga. Darwin Johnsonist peeti kogukonnas väga lugu ning ta ei olnud kunagi varem rääkinud muinasjutte ebatavalistest loomadest, seepärast uskus tema lugu enamus kohalikest elanikest. Selle juures Johnson mitte lihtsalt ei näinud seda olendit, vaid suur konn püüdis naist vee alla tirida! See juhtus, kui Darwin Johnson ujus järves umbes 4–5 meetri kaugusel kaldast. Miski haaras temast kiletaoliste käppadega mõlemast põlvest ning hakkas sügavusse tirima.
Tema sõbranna Kristin Lumbey oli kaldal ja kinnitas, et Johnson hakkas ootamatult karjuma, et keegi haaras temast kinni. Johnson võitles vees mingisuguse suure konnaga ning see olend tõmbas teda mitu korda vee alla. Johnsonil õnnestus pääseda alles siis, kui Kristin talle appi tõttas.
Kui Johnson oma lugu rääkis, oletas keegi, et teda ründas saarmas või mõni teine tavaline loom. Siis näitas Johnson ebatavalist jälge tema jalal allpool põlve. See oli rohekat värvi jälg, mis oma kujult meenutas inimese käelaba. Miski oli nii tugevati haaranud naise jalast, et jälg kadus alles mõned päevad hiljem.
Kohtumine tundmatuga
Järgnevatel aastatel kära vaibus, sest inimesed midagi ebatavalist ei kohanud. Kuid 1972. aastal nägi veidrat olevust juba Lovelandis endas mitte lihtsalt kohalik elanik, vaid politseinik.
3. märtsil 1972 umbes kella ühe ajal öösel, suundus Lovelandi linna politseiohvitser Ray Shockey patrullima väikese Little Miami jõe kalast, mis voolas läbi linna keskuse. Ta liikus kiirustamata trassil Riverside Drive, lootmata näha seal midagi veidrat.
Ootamatult tõmbasid auto laternad pimedusest välja mingisuguse olendi, kes hüppas sõiduteele. Ohvitser vajutas pidurit ning auto peatus järsult.
Esmalt arvas Ray, et see oli suur koer, sest see seisis neljal jalal. Kui aga juht lülitas sisse kaugtuled, mis olendit paremini valgustasid, hakkas politseinikul halb. Isegi istudes oli sellel pikkust vähemalt 1,5 meetrit.
Olendi välimuse kohta rääkis šokeeritud politseinik järgmist: olendil oli peaaegu inimese välimus, välja arvatud hallikas-roheline kare nahk ja … konna pea…
„Mulle tundus, et sellel oli pikkust umbes 1,5 meetrit. Alguses see istus nagu konn, hiljem aga tõusis tagajalgadele ning vaatas mind. Seejärel jooksis see kiiresti üle tee, ronis üle tara ning tundus, et sukeldus jõkke,“ rääkis Ray Shockey intervjuus kohalikule ajalehele.
Kohtumine selle olendiga võttis ohvitserilt kõnevõime, kuid kõige rohkem ehmatas teda koletise nägu. Tema näojooned sarnanesid kahtlemata kõige rohkem reptiilile või amfiibile. Peale selle olid olendil väga suured silmad, mis koljust välja tungisid.
Arvutimudel olendist, keda Ray Shockey nägi.
Ray seisis veel mõnda aega kohal, julgemata autost väljuda. Politseinik kogus viis minutit julgust. Ta kõndis läbi kohtumise paiga, kuid pimeduse tõttu ei suutnud leida ei „gigantset konna“ ega tema jälgi.
Keda ta nägi?
Kui vaadata ajalugu, siis esmakordselt saadi selle olendiga kohtumisest teada juba 1955. aastal. Tookord oli tunnistajaks kaubareisija, kes sõitis maikuu hilisõhtul Lovelandi nimetut külateed pidi. Väljunud Branch Hiili piirkonnast, nägi ta korraga kolme tohutu suurt konna, kes seisid tagajalgadel tee kõrval. Kõige hämmastavam oli see, et üks nendest hoidis käpa vahel mingisugust eset, mis sarnanes kepile…
Mis puudutab 1972. aasta sündmust, siis järgmisel päeval, 4. märtsil, pöördus Ray Shockey tagasi paika, kus kohtas hämmastavaid olendeid ning mis asus jalatsivabriku Totes kõrval. Ta tahtis veenduda, et ei näinud und ning hakkas jälgi otsima. Ohvitseri kohtumine salapärase „kellegiga“ sai siiski kinnitust – ta leidis kiletaoliste käppade jäljed, mis arvatavasti kuulusid tohutu suurele reptiilile.
Sellega aga lugu ei lõppenud. Kaks nädalat hiljem sattus teine politseinik, Mark Mathews, keset päeva väga sarnasele olendile. Ohvitser sõitis sama Little Miami teed pidi, kui nägi seda tee kõrval.
Kaua mõtlemata mees peatus, võttis relva ning tulistas olendit mitu korda. Kui Mathews lähemale liikus, jäätus tal veri vigastatud koletist nähes. See oli miski, mis sarnanes suurele iguaanile, kuid ilma sabata.
Mees pani olendi pakiruumi ning viis politseijaoskonda. Vaadanud olendit, tundis Ray Shockey selles kohe ära olevuse, keda nägi öösel kaks nädalat varem. Hiljem tulid olendile järele spetsialistid Cincinnatist ja viisid keha kaasa. Peale seda ei ole olendi kohta enam midagi teada.
Muuseas, ühes versioonis oletatakse, et olend tungis välja Cincinnati salajasest laboratooriumist.
Üldteada on, et selliseid laboratooriume on seal piisavalt palju ning erinevaid eksperimente viiakse Ohios läbi juba 1950-ndate aastate lõpust.
Konn-inimesed shawnee indiaanihõimu ajaloos
Kui arvate, et kõik ülalöeldu – on suhteliselt värske „linnalegend“, siis tuleb teid kurvastama. Taolisi olendeid võib kohata shawnee indiaanlaste iidsetes muinasjuttudes ja legendides, kes varem elasid Lovelandi ümbruses.
Shawneed armastasid rääkida lugu ,,shawnahooc’ist“ ehk ,,jõedeemonist“, kes elas Little Miami jões. Nende legendidele vastavalt oli grupp shawneesid jõekaldal jahil, kui nägi suurt olevust, kes sarnanes sisalikule või konnale.
Indiaanlased lasid olendisse mitu noolt. Kuid need ei tekitanud „loomale“ mingeid vigastusi. Ta tõusis ainult tagajalgadele, nagu inimene, vaatas väljakutsuvalt nende poole ja sukeldus jõkke.
Shawneed saatsid sellesse paika oma parimad jahimehed, et need koletise hävitaksid, kuid see enam ei ilmunud. Mõned pidasid teda deemoniks, kes shawneesid kartes otsustas varjuda, teised arvasid, et see on vaim, kes kaitseb jõge ja orgu.
Praegu jääbki konn-inimese mõistatus lahendamata. Kes see oli? Teaduslike eksperimentide tulemuste eest põgeneja, tohutu suur iguaan, muteerunud näkineid või deemon? Ehk oli see aga haruldase tundmatu liigi esindaja … või lihtsalt tüüpiline massipsühoosi produkt.
MAAJA
