Oli aasta 1914

JAANUAR

2. Rootslased tohivad edaspidi osta kvartalis vaid 12 liitrit (kaasaarvatud vein) alkohoolseid jooke.
8. Londoni Middlesex-haigla hakkab vähktõve ravimiseks kasutama raadiumi, mis hiljem osutub täiesti ebaõnnestunud raviviisiks.
14. Jaapanis toimuva Sakurajima vulkaani purske tagajärjel hävib 13 000 maja, hukkub 7000 inimest.
16. Vene kirjanik Maksim Gorki (1868–1936) tohib pärast 8-aastast pagendust kodukohta tagasi pöörduda. 1905. aastal mõisteti kirjanik revolutsioonis osalemise eest surma. Hiljem asendati surmanuhtlus eluaegse asumiselesaatmisega.
17. Saksa riigieelarvekomisjon ei ole nõus suurendama 1916. aasta Berliini olümpiamängude eelarvet 200 000 kuldmarga võrra.
21. Baier hakkab taas välja andma oma postmarke. Uuel postmargil on kujutatud Baieri kuningat.
22. Saksa õhulaev Sachsen alustab postiteenistust mandri ja Helgolandi vahel.
25. Kui 1900. aastal oli Pariisis 98 000 hobust, siis nüüd on nende arv vähenenud 63 000-ni.

VEEBRUAR
8. Münchenlane Karl Ingold lendab oma biplaaniga 16 tundi ja 20 minutit – uus kestuslennu maailmarekord.

14. Nikolai II alustab alkoholivastast kampaaaniat.
15. Võitluses meestega võrdsete õiguste eest on inglise naisõiguslased (nn. suffragenettid) juba ammugi võtnud kasutusele vägivalla. 15. veebruaril peksavad naisõiguslased puruks siseministri maja aknad. 1903. aastal asutatud Women’s Social and Political Union esinaine Emmeline Pankhurst lastakse vanglast välja pärast seda, kui ta oli alustanud näljastreiki. Inglismaal sagenevad kokkupõrked politseinike ja naisõiguslaste vahel.
18. Briti raudteekompaniid ostavad kümme saksa vedurit. Kuni selle ajani ei olnud Suurbritannias ühtegi välismaist vedurit. Ostu põhjuseks on asjaolu, et saksa vedurid on kõige odavamad.
21. Hiina röövlibanded ninamehe Valge Hunt juhtimisel rüüstavad Linautšau linna ja tapavad 1300 inimest. Valitsusväed korraldavad kurjategijate vastu välja astudes röövlite hulgas tõelise veresauna.
23. Königsbergi linnanõukogu otsustab 12. veebruaril 1804 surnud filosoofi Immanuel Kanti säilmed ümber matta toomkirikusse. Väärika matmispaiga rajamiseks on eraldatud 50 000 marka.
27. Liberaalne briti peaminister Herbert Henry Asquith lükkab tagasi üldise sõjaväekohustuse sisseseadmise.

MÄRTS
5. Briti valitsus suurendab oma sõjalist eelarvet 625 000 naela võrra. 1914. aastal on sõjalisteks kulutusteks ette nähtud 29 miljonit naela.
6. Saksa prints Wilhelm zu Wied kroonitakse Albaania kuningaks.
15. Schleswig-Holsteinis tähistatakse pidulikult Taanist eraldumise 50-ndat aastapäeva.

16. Itaalia suursaadik Pariisis korraldab Prantsuse presidendi auks vastuvõtu. Kutsutute hulka kuulub ka finantsministri abikaasa Henriette Caillaux. Kuid tema auto sõidab sel õhtul Rue Druot’le, kus asub ajalehe „Figaro” toimetus. Madame Caillaux nõuab, et peatoimetaja Gaston Calmette ta jutule võtaks. Vestluse ajal tulistab ta toimetajat ja selgitab kinnivõtmisel oma teo motiivi järgmiselt: „Kuna Prantsusmaal pole enam õiglust, saab veel ainult revolver aidata.“
Atentaadi eellugu oli selline: radikaalsotsialistist finantsminister Joseph Caillaux tahab sisse seada progressiivse tulumaksu. Paremradikaalne Pariisi „Figaro” alustab ministri vastu laimukampaaniat, ei suuda aga oma süüdistusi tõestada ja peab vabandama. Mõrvapäeval teatab peatoimetaja kompromiteerivate kirjade avaldamisest, mida minister oli aastaid tagasi oma naisele kirjutanud. Caillaux ilmub toimetusse. Juhuslikult kohalviibinud kirjanik Paul Bourget hoiatab peatoimetajat, et ta ei võtaks ministri naist vastu. Calmette vastab: „Ta on naine, ma ei saa vestlusest keelduda.“
Vastuvõtu ajal nõuab madame Caillaux kirjade tagasiandmist. Kuna Calmette keeldub, laseb naine revolvri käiku.
17. Venemaa otsustab suurendada oma rahuaegset armeed 460 000 mehelt 1,7 miljonini.
18. Hiina röövlibande Valge Hunt lööb Kingtzekwani lähedal valitsusvägesid ja rüüstab Laohokou linna. 1500 hukkunut.
20. Jaapanis Akitas toimub maavärin. 83 hukkunut.
22. Saksa keiser Wilhelm II on riiklikul visiidil Viinis.
26. Prantsuse sõjaminister Joseph Noulens nõuab relvastuse jaoks täiendavalt 754 miljonit franki.
31. Saksa õhulaev tõuseb 3065 m kõrgusele, püstitades tsepeliinide uue kõrgusrekordi. Krahv Ferdinand Zeppelin juhib ise õhulaeva.

APRILL
4. Seoses Kreekast lähtuva sõjaohuga kuulutab Albaania välja mobilisatsiooni.
4. Tõva võetakse Venemaa protektoraadi alla.
9. Mehhiko sõjaväelased arreteerivad Tampicos maaleläinud USA sõjalaeva meeskonna. Pärast ameeriklaste vabastamist pole Mehhiko valmis USA ees vabandama.

14. USA president Woodrow Wilson kavatseb Mehhiko vastu sõjalist aktsiooni pärast seda, kui seoses Tampico intsidendiga Mehhiko president Victoriano Huerta jättis Ameerika ultimaatumile vastamata.
21. Seoses Prantsusmaa ja Inglismaa vahel loodud Entente cordiale 10-nda aastapäevaga, külastab Briti kuningapaar Pariisi.
21. USA president Woodrow Wilson käsib USA vägedel vallutada Mehhikos Veracruzi linna.
22. Vene Riigiduumast kõrvaldatakse sotsialistidest saadikud, kuna nad olid kogu aeg katkestanud ja seganud ministrite nõukogu esimehe kõnet. Vene töötajaskond reageerib otsekohe. Järgmisel päeval streigivad Moskvas, Peterburis ja Riias 100 000 töölist. Streigi organiseerivad bolševistlikud grupid, kes on ühe aasta jooksul saavutanud töötajaskonnas otsustavat mõju. Tol streigipäeval on bolševike häälekandja Pravda tiraaž 40 000 ja seda levitatakse väljaspool Peterburi 944 asustatud kohas. Päevast päeva kutsub Pravda inimesi üles ühinema ametiühinguliikumisega. Tollal kontrollivad bolševikud ametiühinguid Moskvas, Peterburis ja Riias. Iga sündmuse puhul, mis puudutab töötajaskonda, kutsuvad bolševikud töölisi üles streigile.
25. Argentiina, Brasiilia ja Tšiili on valmis olema vahendajateks Mehhiko ja USA vahelise konflikti lahendamisel. Mõlema maa valitsused nõustuvad ettepanekuga.

MAI
3. Pärast intsidente Riigiduumas arvatakse kõik sotsialistidest saadikud parlamendist välja. Seejärel otsustab Riigiduuma suurendada sõjalist eelarvet 5 protsendi võrra.
6. Briti ülemkoda lükkab häältega 140:60 tagasi ettepaneku naistele valimisõiguse andmise kohta.
25. Iirimaa saab piiratud iseseisvuse. Briti alamkoda annab Iirimaale (väljaarvatud Ulster) õiguse parlamendi moodustamisele.
28. Argentiina, Brasiilia ja Tšiili vahendavad USA-Mehhiko konflikti: president Victoriano Huerta peab tagasi astuma ja korraldama vabad valimised. USA peab aga lõpetama Veracruzi okupatsiooni.

29. Kell 2 hommikul põrkavad St. Lawrence’i lahes (200 miili kaugusel Quebecist) kokku Norra tanker Storeland ja Briti reisiaurik Empress of Ireland. Viimane on 1032 reisijaga pardal teel Quebecist Londonisse. Kokkupõrge on nii tugev, et Inglise aurik läheb kohe põhja. Reisijatel on enda päästmiseks aega ainult 19 minutit. Sellest ajast ei jätku isegi mitte kõigi reisijate äratamiseks. Rohkem kui 700 inimest upub koos laevaga. Vähesed päästetud võtavad oma pardale appitõtanud mootorlaev Lady Evelyne ja kokkupõrkel kergete vigastustega pääsenud Norra tanker.
29. Juba 20-ndat nädalat streigivad inglise ehitustöölised, nõudes kõrgemat palka. Vastukaaluks korraldavad ehitusettevõtjad lokaudi 500 000 töölisele.

JUUNI
2. Briti loodusteadlane dr. Archibald Low esineb Londoni autoinseneride klubis ettekandega. Ta tutvustab aparaati, mille abil on võimalik anda edasi valguspilte suurte kauguste taha. Low ise selgitab, et tegemist pole mingi põhimõtteliselt uue leiutisega. Tema aparaat töötab nagu telefon, ainult selle vahega, et aparaadi abil on võimalik lisaks häälele ka pilti edasi anda. Aparaat võib edastada 1500 pilti minutis. Kuna seadeldis on kole kallis, ei osata sellele esialgu mingit praktilist rakendust leida.
5. Välis-Mongoolia saab iseseisvaks.

7. Panama kanali avamine. Sel päeval sõidab esimene laev, USA ookeaniaurik Alliance, läbi Panama kanali Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeani. Selle veetee rajamiseks kulus üle 30 aasta. Töid alustati 1879. aastal prantslase Ferdinand de Lessepsi juhtimisel, kes ehitas ka Suessi kanali. Pärast prantslaste pankrotti saab USA valitsus 1903. aasta märtsis õigused Panama kanalile. Umbes kümne aastaga ehitatakse 82 km pikkune ja 90 kuni 300 m laiune kanal valmis. Kolme lüüsi abil saadakse üle 26 m kõrgusest merepinnataseme vahest. Panama kanal lühendab veeteed New Yorgist Jaapanisse 7000 miili võrra.
8. Politsei keelab Anconas korraldada Itaalia armee trahvikompaniide vastast protestidemonstratsiooni. Demonstrantide ja politseinike vahel puhkeb verine kähmlus. Demonstrandid kutsuvad rahvast üles üldstreigile.
13. Prantsusmaal moodustatakse uus valitsus. Peaministriks saab sotsialist René Viviani.
19. Prantsuse rahvuskogu nõustub sõjalise eelarve suurendamisega 800 miljoni frangi võrra.
20. Viini kohal põrkavad 400 m kõrgusel kokku lennuk ja sõjaõhulaev Körting. Õhulaev plahvatab momentaalselt põlema. 9 inimest saab surma.
23. Kieli saabub sõprusvisiidile Briti mereväe eksaader.
28. Austria-Ungari troonipärija ja „kõigi relvajõudude peainspektor“, Franz Ferdinand külastab koos oma abikaasa Hohenburgi hertsoginnaga Bosnia pealinna Sarajevot.

Ertshertsogi saabumisel plahvatab raudteejaama lähedal pomm, kuid kroonprints pääseb eluga. Plahvatusel saab üksteist inimest haavata. Pärast raekojas korraldatud vastuvõttu tahab ertshertsog külastada haiglas pommiplahvatusel haavata saanud inimesi. Vahetult pärast seda, kui kõrge külalise auto on liikuma hakanud, hüppab Peaväljakul rahva hulgast välja keegi noormees ja tulistab läheda maa pealt kaks lasku. Üks kuul läbistab ertshertsogi kaelaarteri, teine tabab hertsoginnat alakehasse. Franz Ferdinand sureb mõne hetke pärast, Sophie von Hohenburg sureb teel haiglasse. Tapja, 19-aastane gümnasist, Gavrilo Princip võetakse kohapeal kinni. Ülekuulamisel ütleb Princip, et need lasud on kättemaksuks serblaste rõhumise eest. Mõlema atentaadi asjaolude uurimisel selgub, et need on ette valmistatud Serbias. Üks sündmuse pealtnägijaid meenutas: „Pomm ei tabanud oma märki tänu Franz Ferdinandi külmaverelisusele. Otse minu silme all heitis ta autosse lennutatud pommi tänavale.“
Atentaadi tagamaad: Bosnia liideti Austria-Ungariga 1908. a. ja jäi Ungari valitseda. Vastupidiselt oma onule, keiser Franz Josephile, kavatseb troonipärija luua Habsburgi monarhia hirmu ja armu all slaavi rahvaste autonoomiat ning loodab sealjuures Bosnia toetusele. 1913. a. leiab iseseisvas naaberriigis Serbias suure slaavi riigi loomise idee suurt kõlapinda. Ideed toetatakse ka Bosnias ja Kroaatias. Kavandatu teostumine tähendaks omakorda Austria väljatõrjumist Balkanilt. Serbia peaminister, Suur-Serbia Radikaalse Partei juht Nikola Pašic peab tihedaid kontakte Bosnia natsionalistidega.
Reaktsioonid atentaadile Sarajevos: Toimunud atentaat vapustas maailma. Ravimatult haige Rooma paavst Pius X palvetab Apostlialtari ees Püha Peetri toomkirikus ja palub hingerahu atentaadil hukkunutele, sealjuures kaotab paavst teadvuse. Saksa keiser Wilhelm II lahkub Kieli nädala üritustelt ja pöördub tagasi Berliini.

JUULI
3. New Yorgi ja San Francisco vahel (4500 km) alustab tööd kaugekõnede telefoniliin.
3. Mehhiko ja USA kirjutavad alla rahulepingule. President Victoriano Huerta paneb oma ameti maha.
5./6. Keiser Wilhelm II ja riigikantsler Theobald von Bethmann Hollweg teatavad tingimusteta ustavusest liidule Austria-Ungariga.
6. Mehhiko parlament valib Huerta taas presidendiks.
15. USA valitsuse survel astub Mehhiko president Huerta lõplikult tagasi.
20. Prantsuse president Raymond Poincaré on riiklikul visiidil Peterburis.
23. Austria-Ungari esitab ultimaatumi Serbiale. Viin nõuab õigust osaleda Sarajevo atentaadi asjaolude väljaselgitamisel.
25. Venemaa teatab, et ta ei luba rünnata Serbia suveräänsust.
28. Proua Caillaux, kes 16. märtsil 1914 tulistas ajalehe Figaro peatoimetajat, mõistetakse õigeks. Kohus teeb kindlaks, et tegemist oli ettekavatsemata tapmisega.
28. Austria kuulutab Serbiale sõja.
29. Venemaa kuulutab välja mobilisatsiooni.

31. Saksamaa esitab ultimaatumi Venemaale ja Prantsusmaale. Saksa keiser tahab teada, mis põhjusel on Venemaal kuulutatud välja mobilisatsioon. Prantsusmaale esitatakse järelepärimine, kas ta jääb neutraalseks. Mõlemad riigid vastavad eitavalt: Venemaa ei tühista mobilisatsioonikäsku ja Prantsusmaa ei kavatse sõjategevuse puhkemise korral neutraalseks jääda.
Kell kuue paiku õhtul teatavad ajalehtede eriväljaanded sõjaseisukorra kehtestamisest Saksamaal. Tohutu sõjavaimustus on vallutanud pea kõik konfliktis osalevad Euroopa riigid. Kriitilised hääled ei pääse enam mõjule.
31. Pariisis mõrvatakse prantsuse sotsialistide liider Jean Jaurès.

AUGUST
1. Prantsusmaa kuulutab välja mobilisatsiooni.
1. Kella seitsme paiku õhtul väljub Peterburi Saksa saatkonnast auto, milles istuv Saksa suursaadik krahv Pourtalis sõidab Vene välisministeeriumi ultimaatumile vastust saama. Välisminister Sergei Sazanov (1860–1927) vastab, et mobilisatsiooni tühistamine ei ole võimalik. Seepeale lausub saadik: „Minu ülesandeks on sel juhtumil teatada, et Tema majesteet, minu kõrge isand, võtab väljakutse riigi nimel vastu.“

1. augustiks on Saksamaal 205 sõjalaeva, Inglismaal 494. Inglaste 30 suure sõjalaeva vastu on sakslastel neid 20. Kergeristlejaid, hävitajaid ja torpeedopaate on sakslastel vähem kui inglastel.
2. Saksa väed okupeerivad Luxemburgi. Saksamaa esitab Belgiale ultimaatumi, nõudes luba mõnede maa-alade okupeerimiseks. Samal ajal alustab Suurbritannia sõjalaevastiku mobilisatsiooni.
2. Vene väed ületavad riigi idapiiri.
2. Saksamaa sõlmib Türgiga salakokkuleppe, kuid Türgi ei kiirusta sõtta astumisega.
3. Saksamaa kuulutab sõja Prantsusmaale. Belgia lükkab Saksa ultimaatumi tagasi, olles seega sõtta tõmmatud.
4. Varahommikul ületavad esimesed sissetungijad, von Marwitzi ratsaväeüksused, Belgia piiri.
4. Suurbritannia esitab Saksamaale ultimaatumi, nõudes Belgia neutraliteedi respekteerimist.
4. Saadikute marulise aplausi saatel ütleb keiser Wilhelm II sõnad, mida ta lausus juba 1. augustil Berliini lossi rõdult: „Ma ei tunne enam mingeid parteisid, ma tunnen ainult sakslasi.“ Saksa riigipäev hääletab ühehäälselt viie miljardi marga eraldamise poolt sõjalisteks vajadusteks.
5. USA teatab oma neutraliteedist.
6. Austria-Ungari kuulutab sõja Venemaale. Serbia kuulutab sõja Saksamaale.
7. Peatatakse ettevalmistused 1916. aasta VI. olümpiamängudeks.
6./11. Toimub esimene Saksa allveelaevade lahinguretk. Kümme laeva suundub Saksa lahest põhja suunas, kus arvati olevat osa Inglise sõjalaevastikust. Kaks allveelaeva ei pöördu sellelt retkelt tagasi.
11. Prantsusmaa kuulutab sõja Austria-Ungarile.
12. Suurbritannia kuulutab sõja Austria-Ungarile.
12. Sakslased kasutavad esmakordselt 420 mm mortiire Liége piiramisel. Õhtul kell 6.30 kõlab esimene pauk. Mürsk tõusis kaares 1200 m kõrgusele ja jõudis 60 sekundi pärast sihtmärgini. Tänu mortiiride ja 305 mm Škoda kahurite kasutamisele õnnestus sakslastel 16. augustiks vallutada 12-st Belgia fordist 11. 16. augustil tabas mürsk viimase, Loncini fordi laskemoonaladu, lastes fordi õhku seestpoolt.
15. USA president Woodrow Wilson avab ametlikult Panama kanali.
20. Saksa väed vallutavad Lüttichi.
22. Paul von Hindenburg võtab Ida-Preisimaal üle 8. armee ülemjuhatamise.
23. Jaapan kuulutab sõja Saksamaale.
26. Tannenbergi lahing Ida-Preisimaal. Venelaste Narevi armee piiratakse ümber.
29. Uusmeremaalased vallutavad lahinguta Samoa.
30. Sakslased hävitavad vene Narevi armee. 90 000 vene sõdurit langeb vangi.

SEPTEMBER
2. Türgi kuulutab välja mobilisatsiooni.
3. Benedikt XV saab uueks paavstiks.
3. Sakslased jõuavad Marne alle. Prantsuse valitsus põgeneb Bordeaux’i.
5. Prantslased alustavad Marne all vastupealetungi.
5. Inglise ristleja Pathfinder on esimene sõjalaev, mille uputab Saksa torpeedo. U 21 uputab Inglise sõjalaeva Firth of Forth’i lahes. Ristleja upub nelja minutiga, viies endaga sügavusse kogu meeskonna.
6.–15. Paul von Hindenburg võidab Vene armeed Masuuria järvestiku juures. Ida-Preisimaa on venelastest vabastatud.
7. Sakslased vallutavad Maubeuge’.
9. Luxemburgis resideeriv Saksa kindralstaabi ülem Helmuth von Moltke, kellel puudub selge ülevaade jõudude paigutusest, annab käsu tõmbuda Saksa armeel Aisne taha. Liitlaste väeosad järgnevad kõheldes taganevatele sakslastele.
10. Pööre sõjategevuses. Sakslaste rünnakuhoog vaibub. Mõlemad vaenupooled alustavad kurnavat positsioonisõda.
14. Saksa kindralstaabiülem Moltke astub oma kohalt tagasi. Tema järglaseks saab Erich von Falkenhayn, kes nimetab ühes salajases vestluses antud situatsioonis viibivat Saksa sõjaväge „murtud instrumendiks“.
18. Jaapanlased alustavad Tsingtau piiramist.
20. Sakslased tulistavad Reimsi katedraali. Pühakoda saab rängalt kannatada.

22. Hommikuvalguses näeb Saksa allveelaeva U 9 komandör kaptenleitnant Weddingen läbi periskoobi kolme Inglise sõjalaeva siluetti. Kell 7.20 laseb U 9 ühest laevast 500 m kaugusel välja torpeedo. Täistabamus. Laev hakkas kiiresti vajuma. Poolt tundi hiljem sai kaks torpeedot keresse teine laev. Kolmas jõudis madrused merest üles korjata ja… mõni minut hiljem läks põhja kõigi kolme laeva meeskondadega. Kolme vananenud soomuslaeva Hogue, Aboukir ja Cressy uputamiseks kulus vähem kui kaks tundi. Hukkus 3600 inglise meremeest. Allveelaev oli oma ohtlikkust tõestanud.
23. Sakslased alustavad marssi Argonnerwaldi peale. Sakslased vallutavad Varennesi.

OKTOOBER

3. Nikolai II suundub rindele, jättes impeeriumi juhtimise keisrinna ja Rasputini hooleks.
4. Saksa ja Austria väed tungivad idarindel Weichelini.
5. Serbia valitsus lahkub Belgradist ja asub Skopjesse.
9. Saksa väed vallutavad pärast 12 päeva kestnud piiramist Antwerpeni. Belgia valitsus põgeneb Le Havre’i.
10. Sureb Rumeenia kuningas Karl I (sünd. 20. 4. 1839). Uueks kuningaks saab Ferdinand I.
11. Saksa allveelaev U 26 uputab Soome lahes Vene soomuslaeva Pallada. Hukkub 597 meremeest.
12. Saksa väed vallutavad Genti ja Lille’.
15. Saksa allveelaev U 9 uputab Inglise ristleja Hawke’i.
20. Inglise aurik Glitra on esimene sakslaste uputatud kaubalaev Esimeses maailmasõjas. Glitrat torpedeeris Norra ranniku lähedal U 17.
24. Londonis kindlustatakse Westminsteri katedraal 150 000 naela eest Saksa õhurünnakute vastu.
27. Türklased sulgevad Dardanellid kaubalaevadele.
27. Venelased alustavad pealetungi Poolas. Saksa ja Austria väed on sunnitud tagasi tõmbuma.

28. Sõda kuulutamata pommitavad türklased vene sadamaid Musta mere ääres. Türgi sõjalaevastiku tuumiku moodustavad sakslastelt ostetud soomusristlejad Goeben ja Breslau. Mõlemal laeval õnnestus augusti keskel murda läbi Prantsuse-Inglise blokaadist Vahemerel ja nüüd blokeerivad laevad Dardanelle. Pärast seda, kui saksasõbralik Enver Paša saab Türgi sõjaministriks, valmistab Türgi sõjalaevastik ette rünnakut Venemaale. Vene sadamate pommitamise tagajärjeks on see, et Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Türgile sõja.
28. Austria kohus kuulutab välja kohtuotsuse Sarajevo atentaadi organiseerijatele ja täideviijatele. Viiele süüalusele mõistetakse surmanuhtlus, ühele eluaegne vanglakaristus, üheksale kaebealusele määratakse vanglakaristused seitsmest kahekümne aastani. Ertshertsogi ja tema abikaasa tapnud Gavrilo Princip pääseb surmanuhtlusest, sest ta polnud atentaadi toimepanemise ajal veel 20-aastane. Juurdluse käigus selgus, et atentaadi organiseeris serbia salaorganisatsioon Crna Ruka (Must käsi). Nimetatud organisatsiooni juht on Serbia armee ooberst ja salateenistuse juht Dragutin Dimitrijevic. Serbia keeldub Dimitrijevicit Austriale välja andmast.
28. Esimene suurem merelahing Inglise ja Saksa sõjalaevade vahel toimub Helgolandi saare lähedal. Sakslased kaotavad selles lahingus kolm ristlejat. Esimesena lasevad inglased põhja kergeristleja Mainzi (89 hukkunut), järgmisena upub Cöln, viies merepõhja 506 meest, pääseb vaid üks madrus. Koos laevaga hukkub ka kontradmiral Leberecht Maaß, kes on esimene I maailmasõjas hukkunud saksa admiral. Kolmandana upub ristleja Ariadne, viies kaasa 64 meest. Koos lahingus vigastada saanud laevade inimkaotustega on sakslastel 712 surnut ja 145 haavatut. Inglased võtavad 420 sõjavangi. Inglased kaotavad vaid ühe lahingulaeva. Arethusa jõuab küll Inglismaale, kuid tunnistatakse seal taastamiskõlbmatuks.

NOVEMBER
1. Paul von Hindenburg nimetatakse Saksa idarinde ülemjuhatajaks.
1. Saksa ristlejaeskaader krahv Maximilian Spee juhtimisel uputab Tšiili ranniku lähedal kaks Inglise soomusristlejat.
3. Suurbritannia kuulutab kogu Põhjamere sõjategevuse tsooniks.
5. Venemaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Türgile.
5. Suurbritannia annekteerib Küprose.
7. Hiinas Tsingtaus asuv saksa koloonia kapituleerub pärast 43 päeva kestnud piiramist jaapanlastele.

9. Austraalia kergeristleja Sydney uputab Lõuna-Keelingi saare (India ookean) lähedal palju pahandust teinud Saksa kergeristleja Emdeni. Kogu Inglise India ookeani sõjalaevastik oli mitu nädalat pidanud asjatult jahti Saksa ristlejale. Emden uputas oma lahinguretkel 22 Inglise kaubalaeva kogutonnaažiga 70 825 brt, Vene ristleja Žemtšugi ja Prantsuse torpeedohävitaja Mousquet’i. Suurem osa ellujäänud Emdeni meeskonnast satub sõjavangi, 49 mehel läheb siiski korda austraallaste eest põgeneda. Pärast seiklusrikast teekonda õnnestub meestel Konstantinoopoli kaudu Saksamaale tagasi pöörduda.
12. Kuulus idaekspress, mis sõitis alates 1883. aastast marsruudil Pariis-Konstantinoopol, katkestab oma sõidud. Idaekspressi hakkab asendama ekspressrong, mis sõidab marsruudil Viin-Budapest-Bukarest-Konstantinoopol.
13. Saksa valitsus kutsub elanikkonda üles vahetama oma kuldmündid pankades paberraha vastu.
15. Venelased alustavad pealetungi Poseni ja Sileesia suunas.
16. Rooma paavst Benedictus XV (valiti paavstiks 3. sept.) avaldab rahuentsüklika, mis jääb aga ilma igasuguse mõjuta.
17. USA president Woodrow Wilson kuulutab Panama kanalitsooni neutraalseks piirkonnaks.
23. USA okupatsiooniväed lahkuvad Veracruzist (Mehhiko).
26. Sheernessis toimub mürskude laadimisel plahvatus Inglise liinilaeval Bulwark (15 000 t). 738 surnut, 12 meeskonnaliiget pääseb eluga.
27. Preisi ja Baieri sõjaministrid keelavad avaldada ajalehtedes langenute nimekirjasid.

DETSEMBER
2. Saksa riigipäev kinnitab viie miljardi marga suuruse sõjalaenu.
3. Belgia läheb Saksa sõjaväe haldusesse.
5. Itaalia parlament kinnitab valitsuse otsuse neutraliteedi säilitamise kohta.
6. Prantsuse valitsus pöördub Bordeauxist tagasi Pariisi.
9. Türklased peatavad inglaste edasitungi Mesopotaamiasse ja vallutavad Akaba.
10. Max von Laue on ainuke sakslane, kes saab sel aastal Nobeli preemia. Laue on Max Plancki õpilane ja Frankfurdi ülikooli füüsikaprofessor. Oma tööde eest kõrva vestibulaaraparaadi füsioloogia ja patoloogia alal saab meditsiinipreemia Viini ülikooli dotsent Robert Bàràny. Keemiapreemia saab ameeriklane Theodore William Richards. Seoses sõja puhkemisega jäetakse rahupreemia välja andmata.
9. Itaalia nõuab Austrialt vastutasuks oma neutraliteedi eest Lõuna-Tirooli ühendamist Itaaliaga.
18. Egiptus läheb Inglise protektoraadi alla.
24. 577 875 liitlaste sõdurit veedab jõulud saksa sõjavangis. 134 700 saksa sõdurit on sõjavangis Venemaal.
29. Protestiks saksa tsensuuri vastu lõpetavad kõik Belgia ajalehed ilmumise. Brüsseli piiskop, kardinal Désiré Mercier kutsub belglasi üles passiivsele vastupanule.

©Peter Hagen