Venelased on rumalad, aga inglased on veel rumalamad
2009. aasta küpsuseksamid Venemaa koolides näitasid, et 60% keskkoolilõpetajatest ei suutnud formuleerida riigi presidendi kohustusi, 50% ei teadnud, millega lõppes Kulikovo lahing, 50% ei osanud eristada sõnade otsest ja ülekantud tähendust, 40% ei teadnud, mida tähendab sõna „opositsioon“ ning 40% ei teadnud, kus asuvad India ja Hiina. 2007. aastal korraldatud uuring näitas, et ligi 90% noortest vanuses 18–24 aastat ei osanud nimetada ühtegi tuntud inimest, kes hukati Stalini repressiooniaastail.
Iga kahekümnes briti koolilaps arvab, et Adolf Hitler oli Saksamaa jalgpallitreener, selgus 2009. aasta lõpus avaldatud uuringust. Samamoodi arvasid briti koolilapsed, et holokaust oli Teise maailmasõja lõpu tähistamisüritus. Iga kuues koolilaps arvab, et Auschwitzi koonduslaager oli lõbustuspark ning välksõda (Blitzkrieg) oli Teise maailmasõja järgne Euroopa puhastusoperatsioon. Sellised piinlikud tulemused selgusid 2000 briti 9–11-aastase koolilapse küsitlusest kahe ilmasõja kohta. 25% küsitletud lastest väitsid, et nad ei mõtle toona hukkunud sõduritest ning 40% lastest ei teadnud, millal on ilmasõdade mälestuspäev.
Vähe sellest, et inglased on rumalad, nad ei oska ka käituda. Kõige hullemini käituvateks eurooplasteks peetakse britte, põhjuseks aga alkoholi liigtarvitamist ning distsipliini puudumist kodus ja koolis, samuti tööpuudusest tingitud alaväärsuskompleks noortel meestel. Uurimuse käigus küsitleti kuues Euroopa Liidu suuremas riigis 7000 inimest. Küsitlus viidi läbi Prantsusmaal, Saksamaal, Suurbritannias, Itaalias, Hollandis ja Hispaanias. 76 protsendi vastanute hinnangul on probleem kõige hullem Suurbritannias, järgnesid Prantsusmaa (75%) ja Saksamaa (61%). Ligi 70 protsenti arvas, et laamendamist põhjustab „alkoholikultuur“. Britte on sageli peetud Euroopa kõige suuremateks joodikuteks ning asjale pole aidanud kaasa ka leebemad seadused, mis võimaldavad baaridel ja kõrtsidel taotleda ööpäevaringset tegevusluba. „Juurdepääsu suurendamine alkoholile ei saa olla vastus, on aeg, et valitsus hakkaks selle probleemiga tegelema,“ ütles Londoni ülikooli teadlane Gloria Laycock. Küsitluses leidsid pooled vastajad, et rangemad karistused aitaksid olukorda parandama. Brittide laamendamine ja purjutamine välisriikides sundis Briti välisministeeriumi teatama, et välismaal hätta sattuvate kaasmaalaste abistamine muutub tasuliseks.
