Venemaa esimene mahvalda

5 minutit lugemist

Kas „Maaja“ lugeja teab, millega tegeleb Vene peaminsitri Dmitri Medvedevi abikaasa Svetlana? Kes ta üldse selline on või kuidas ta välja näeb? Aga kuidas oli Vene presidendi Vladimir Putini endise abikaasa nimi. Ei tea. Mitte kuidagi ei meenu, mille poolest oleksid Venemaa valitsejate abikaasad silma paistnud. Püüame siinkohal seda lünka täita ja kirjutada inimestest, kellest midagi kirjutada ei ole.

Leonid Brežnev koos abikaasaga Indias.

USA presidendi abikaasat tavatsetakse nimetada riigi esimeseks leediks. Endise Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäride naisi USA eeskujul esimesteks leedideks nimetada oleks küll liiast. Pealegi olid nad niivõrd ebaatraktiivse välimusega, et nende seltskonnas avalikkuse ette ilmuda oleks igale peasekretärile lihtsalt piinlik olnud. Vene mahvaldad nad olid ja selleks nad jäid. Nõukogude Liidu KP peasekretäride naistest on üldiselt vähe teada ja keegi peale KGB (Riiklik Julgeolekukomitee) nende vastu erilist huvi ei ilmutanudki. Kõik need naised elasid Kremli paksude müüride varjus, olles rohkemal või vähemal määral segatud võimuladviku intriigidesse. Kõige rohkem on teada Lenini naise Nadežda Krupskaja elust. Stalini perekonnaelu ümbritses aga pikka aega saladuseloor. Stalini esimene naine, sügavalt usklik Jekaterina Švanidze suri 1907. aastal, kolm aastat pärast pulmi. Stalini teine naine, Nadežda Allilujeva, tappis end 1932. aastal pärast seda, kui Stalin ühel dineel talle sigaretikoni ja veel mõningaid esemeid vastu pead viskas.

Kremli kuulsaim seelikukütt oli Stalini parem käsi, kõikvõimas Lavrenti Beria (1899–1953), kes pikale armuromaanile eelistas vägistamist. KGB hinnangul käis Beria käest läbi 760 naist. Pärast Beria hukkamist 1953. aasta detsembris elas tema naine Niina tagasitõmbunult, olles muust maailmast julgeoleku poolt rangelt isoleeritud. Ta oli küll väga õnnetu, kuid kuni oma surmani 1991. aastal kinnitas ta ikka ja jälle, et Beria olevat talle truu olnud. Kuid paljud Beria armukesed olid tollal aga veel elus ning teadsid vastupidist kinnitada. Tatjana Okunevskaja meenutas õhtusööki Beria villas Moskva ringtee ääres. Beria pakkus talle veini. Tatjana jõi ühe lonksu ja kaotas teadvuse. Hommikul ärgates leidis ta, et teda on vägistatud.

Kui Leonid Brežnev (1906–82) 1964. aasta oktoobris võimule tuli, veetis tema abikaasa Viktoria Petrovna (1912–95) oma põhilise aja köögis vaaritades. Brežnevi lemmiktoit oli ukraina borš. Viktoria ei toppinud kunagi oma nina poliitikasse, küll aga kurtis, et mehe seisund ei luba tal minna turule kanu ostma. Sellal kui Leonid kommunistlikku hiigelriiki juhtis ja juhatas, kogus Viktoria toiduretsepte…

Molotov koos abikaasa ja tütrega.

Pärast Brežnevi surma 10. novembril 1982 jäi pikka aega diabeeti põdenud Viktoria pimedaks ja elas täiesti tagasitõmbununa ühes väikeses korteris Moskva kesklinnas.

Konstantin Tšernenko (1911–85) naine Anna oli traktoriinsener ja ta protesteeris ägedalt, kui tema mees 1984. aastal peasekretäriks määrati. (Aastatel 1982–84 oli peasekretäriks Juri Andropov.) Anna väitis, et mehe tervis ei pea nii raskele ametile vastu. Tal oli õigus: kõigest 13 kuud pärast NLKP peasekretäriks saamist pani Tšernenko kõrvad pea alla. Anna püüdis mehele mingisugustki kodurahu tagada. Kui nende magamistuppa pandi nn. kuum liin, käskis ta panna aparaadi oma voodipoolele. Kui telefon helises, keeldus ta oma meest äratamast.

Kõige rohkem kannatasid kõrgete võimukandjate naised Stalini ajal. Vatti sai ka Mihhail Kalinini (1875–1946, oli Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi esimees aastatel 1938–46) naine Jekaterina Ivanovna. Tema kannatused algasid 1938. aastal, kui üks sõbranna talle külla tuli ja tema kuuldes midagi halvustavat Stalini kohta ütles. Sõbranna lasti maha. Jekaterina vahistati 25. oktoobril 1938 NKVD Riikliku Julgeoleku Peavalitsuse 2. osakonna poolt süüdistatuna „nõukogudevastases tegevuses ja sidemetes trotskistide ja parempoolsetega”. NSV Liidu Ülemkohtu Sõjakolleegium mõistis 22. aprillil 1939 Jekaterina süüdi ja ta määrati töö- ja paranduslaagritesse 15 aastaks, kodanikeõiguste äravõtmisega 5 aastaks. 63-aastaselt, tunnistatuna invaliidiks esitas ta armuandmispalve ning 11. juunil 1945 „anti armu“ ning vabastati kinnipidamiskohast Ustvõmi laagrist, et ta saaks osa võtta oma mehe matustest.

Jackline Kennedy ja Niina Hruštšova 1959. aastal.

KGB kõige paksem toimik on Nõukogude Liidu välisministri Vjatšeslav Molotovi (1890–1986, oli välisminister aastatel 1939–56) juuditarist abikaasa Polina Zemtšužina (õige nimega Perl Semjonovna Karpovskaja, 1897–1970) kohta. Molotovid elasid Kremli korteris. Pärast seda, kui Polina oli vastu võtnud vastu Iisraeli esimese saadiku Nõukogude Liidus Golda Meiri (s 1898 Kiievis) ja temaga vestelnud jidiši keeles, tembeldas Stalin teda sionistlikuks agendiks. Polina arreteeriti 25. jaanuaril 1949. Et oma meest säästa, laskis Polina end lahutada ja kolis oma õe ja venna juurde. Kõik kolm vahistati. Õde suri vanglas.

Kõigest hoolimata jäi Polina Stalini fanaatiliseks austajaks. Pärast oma vabastamist 1953. aastal viidi Polina Molotoviga kokku Beria kabinetis. Polina esimene küsimus oli: „Kuidas läheb seltsimees Stalinil?” Kuulnud, et Stalin oli äsja surnud, kaotas ta meelemärkuse. Sellist koeratruudust tuli tollal ette paljude nõukogude inimeste hulgas.

Visiidil Indiasse kinkis peaminister Indira Gandhi Brežnevile tätoveeritud elevandi, kuid viimane keeldus kingitust vastu võtmast ja laskis ennast ja abikaasat Viktoriat „oma“ elevandi seljas mälestuseks pildistada.

Mihhail Gorbatšov koos abikaasa Raissaga.

1964. aasta oktoobris, kui Hruštšov tagaselja (ta ise viibis Krimmis puhkusel) maha võeti, viibis tema naine Niina koos Brežnevi abikaasa Viktoriaga Tšehhoslovakkias puhkusel. Kumbki ei saanud päris hästi aru, mis seal Moskvas juhtunud oli. Naised naljatasid, et Viktoria võib nüüd Hruštšovid enda poole õhtusöögile kutsuda. Moskvasse saabumisel selgus, et Niina oli muutnud samasuguseks ebasoovitavaks isikuks nagu tema meeski.

„Kõik tema sõbrannad lendasid nagu linnud laiali,” meenutas hiljem Hruštšovi tütar Rada.

Hoopis teisest puust oli Raissa Maksimovna Gorbatšova (1932–99), keda lihtrahvas lausa vihkas. Raissa oli esimene Nõukogude Liidu peasekretäri abikaasa, kes midagi häbenemata kippus esimest leedit mängima. Ennasttäis, iseteadev ja „peen” – sellisena on ta NLKP peasekretäri Mihhail Gorbatšovi abikaasana kõigile meelde jäänud.

Nõukogude Liidu peasekretäride naised olid oma meeste haleda varjud. Neil oli kõike, kui neile ei kuulunud midagi.

0

Your Cart