Veel kord Monica Lewinskyst ehk kas käekiri ütleb kõik

7 minutit lugemist

Maailmakuulus India grafoloog Surenda Sharma oskab kelle tahes iseloomu eripärad tema käekirja järgi ära määrata.

Aastaid tagasi avaldas ta ühe kirja kohta, mille autorit ta ei tundnud, järgmist arvamust: „Kirjutaja mõtleb ainult iseendale, tema reaktsioonid ja käitumine on ettearvamatud; armastab inimestega manipuleerida, on ahne, kaval, kättemaksuhimuline, aga mitte tark – intellekt alla keskmise; võib saavutada edu, aga mitte ausa tegutsemisega; ilmutab erakordset kangekaelsust, kinnine, kannatab seksuaalse rahuldamatuse all…”

Selle kirja autoriks oli hiljem kogu maailmale tuntuks saanud noor naine nimega Monica Lewinsky, ja läkituse adressaadiks oli USA president Bill Clinton.

Kui nüüd aga meenutada Lweinsky ja Clintoni afääri, siis võib igaüks veenduda, et india grafoloog ei eksinud. Aga iseenese ja oma sõprade-tuttavate (nagu ka vaenlaste) paberile pandud kirjaridasid on igaühel võimalik uurida. Selle juures võiks arvesse võtta Surenda Sharma järgmisi tähelepanekuid:

Suur käekiri on vastutulelikel, heasüdamlikel ja pehmeloomulistel inimestel, kes armastavad kauneid kunste ja oskavad neid hinnata. Väikeseid ja teravaid tähti tõmbab paberile energiline ja teokas, aga kuiva ja tundetu loomuga inimene. Kui selle või teise tähed jooksevad paberile omavaheliste katkestusteta, on tegemist kadestamisväärselt loogilise mõistusega. Üksteisest eraldi seisvate tähtedega kirjutavad rumalad ja allaheitlikud; korrapäratud, ebaühtlased, aga suured tähed on pillajatel ja valdavalt omakasupüüdmatutel inimestel.

Päris vertikaalselt seisavad tähed külma südamega, osavõtmatutel inimestel; tugevasti paremale poole kaldu kirjutavad sentimentaalsed ja õrnatundelised; märgatavalt vasakule kaldu maalivad tähti kinnised inimesed, kellele on võõrad üllus ja õilsad tunnetepuhangud.

Paljud inimesed suhtuvad grafoloogiasse (käekirja ja iseloomu uurimisse) samasuguse ebausuga kui astroloogiasse ja numeroloogiasse. Grafoloogid ise väidavad end tegelevat tõsiteadusega ja on uhked selle üle, et Prantsusmaal, Saksamaal ja Ameerikas on ülikoolide juures vastavad õppetoolid. Nüüd aga kavatseb üks USA osariike, Rhode Island, grafoloogia rakendamise inimeste tööle värbamisel ara keelata. See oli ka esimene osariik, kus omal ajal keelustati valedetektor samal eesmärgil.

Grafoloogid peavad end arsti ja psühholoogi vahepealseks. Nad ei paku välja isiksusteooriat (selleks pöörduge Freudi või Jungi poole), vaid tehnikat, mille abil kirjamärke valitud psühholoogilisse raamistikku tõlkida. Seetõttu peab käekirja analüüsija olema grafoloogia ning algteadmistelt ka isiksuse funktsioneerimise asjatundja.

Grafoloogide usku oma kunstisse on jaganud igasugused inimesed, alates Goethest ja lõpetades Sigmund Warburgi, Briti Kommertspanga asutajaga, kes oma personali värbab eranditult grafoloogide abiga. Käekirjaeksperte käsutab ka Ameerika Luure Keskagentuur. Tema agendid peavad Venemaalt Ameerikasse läkitama kõik neile saadetud uusaastakaardid, mille järgi ütlevad grafoloogid, kas nende tuttavad pole midagi kahtlustama hakanud.

Igas riigis on omad grafoloogilised jooned. Ameeriklased kalduvad tegema kaari ja silmuseid. Sakslased, kes on hariduse saanud enne Teist maailmasõda, käsutavad sageli gooti kirja elemente. Sel põhjusel tahavad mõned grafoloogid kirjutaja rahvust teada. Ometi väidavad nad, et grafoloogia printsiibid kehtivad sõltumata rahvusest ja alfabeedist.

Grafoloogid suudavad eristada skisofreeniat ja raskekujulist epilepsiat. Vene neuroloog Aleksandr Luria oletab, et ajukahjustusega inimese käekirja järgi saab öelda, kumb ajupoolkera on vigastatud.

Seniseid uurimusi grafoloogia ümberlükkamiseks ei peeta küllalt põhjendatuks. Grafoloogid väidavad, et kõrvuti grafoloogiaga peaks Rhode Island keelustama ka kõik teised isiksustestid. Häda on selles, et enamik grafolooge lihtsalt teeb oma tööd ega pea vajalikuks tõestada selle paikapidavust ja vajalikkust.

Grafoloogia pädevust tõestatakse mitmel viisil. Analüüsitakse ajaloost tuntud inimkoletiste käekirja. Ainuüksi Heinrich Himmleri allkirja nägemine paneb judinad mööda selga jooksma. Rakendatakse ka tõsiasja, et käekiri on peaasjalikult „aju kiri“. Isiku käekiri jääb samaks, ükskõik, kuidas ta kirjutab. Õpetaja käekiri tahvlil ja vihikuserval on ju üks ja seesama. Ühe käe kaotanud inimene õpib kirjutama teise käega, säilitades oma senise käekirja põhijooned.

Grafoloogia koolkondi on palju ja kahjuks pole nad omavahel just sõbralikes suhetes. Sagedased on vastastikused süüdistused šarlataanluses. Grafoloogia põhitõed on aga ühtsed.

Käekirja analüüs ei ole salakirja dešifreerimine, milles iga koodi täht vastab ühele tähele sõnumis. Käekirja omapärade tähtsus (näiteks „t“ omapärane rõhtkriips) sõltub kontekstist. Harva või teistega vastuolus olevatel märkidel ei pruugi mingit tähtsust olla.

Käekiri ei reeda sugu ega vanust, neid on tarvis teada. Mehe naiselik käekiri on ebaloomulik, lapse arenenud käekiri on keskealise puhul vähearenenud. Käekiri ei peegelda ka autori intelligentsust.

Laiemalt levinud käekirja teooriaid on šveitslase Max Pulveri ruumi sümbolismi teooria. Tähtede ülespidised pikendused sümboliseerivad intellekti, alla ulatuvad jooned näitavad instinkte. Kiri võib olla nihutatud keskkohaga kas parema või vasaku ääre suunas. Esimesel juhul on kirjutaja aktiivne ja väljapoole elav, teisel puhul passiivne ja minevikule orienteeritud. Püstine kiri viitab emotsionaalsele stabiilsusele ja pragmatismile.

Saksa grafoloog Ludwig Klages kehtestas nn. käekirja vorminivoo mõiste. Kirja vorminivood määrata on seesama mis uurida esmalt inimese nägu kui tervikut enne üksikute joonte uurimisele asumist. See kehtestab üld-standardid ja mõjutab edasist analüüsi. Näiteks madala vorminivooga käekirja puhul näitab väikese survega kiri inimese nõrkust, kõrge vorminivoo puhul aga sensitiivsust ja tähelepanelikkust teiste suhtes.

Eristatakse viit vorminivood, Neid määratakse kuue faktori kaudu: kirjutise organiseerituse, määr, selle spontaansus, stilistiline originaalsus, joonte dünaamika, kirjutise harmoonia ja selle rütm. Kõrget vorminivood eristab meeldiv rütm ja vitaalsus, madalat aga kordused ja isikupäratus. Vaid üksikutel inimestel on vorminivoo kõrge (Beethoven, Nietzche). Tavaliselt on see 2,5 kuni 3,5.

Järgneb spetsiifiliste märkide uurimine põhiliselt Pulveri teooria järgi. Silmas peetakse kaheksat kategooriat.

Teksti asetuse all mõistetakse selle paigutust lehel: kui täis on leht ja kui sirged on servad. See peaks näitama autori kohanemisvõimet ning ruumi- ja ajataju.

Dimensioon viitab tähtede suurusele. Tavaliselt on see 1,5 kuni 2,5 millimeetrit, pikendused ulatuvad tähtede keskkohast kuni 4,5 mm üles või alla. Käekirja kohta öeldakse esmalt, kas ta on suur või väike, siis võrreldakse eespool nimetatud tsoonide suhtelisi suurusi. Dimensioon peegeldab kirjutaja ettekujutust iseenesest ja kohanemisvõimet.

Uuritakse, kui tugev on kirjutusvahendi surve paberile ja kui suured on joonte erinevused: See peaks näitama autori elujõudu, originaalsust ja energiat.

Kuju on tähtsamaid kategooriaid. Vaadatakse tähtede üldist kuju (nurgelised, elegantsed, loetamatud) ja seda, kuidas nad on omavahel ühendatud (kaared, silmused). Tähe kuju peaks viitsima sellele, missugune on autori maitse, ideaalid, iseloom, isiksus, võimed ja originaalsus.

See, kui kiiresti on kirjutatud, näitab autori närvipinget. Kiiret kirjutamist hinnatakse kõrgemalt. See peegeldab reipust ja loovust.

Kirja pidevus, katkematus, näitab autori järjekindlust ja kalduvust pikalt arutleda. Vaadake tähelepanelikult kellegi käekirja ja te näete, et igasugused ületegemised ja parandused katkestavad selle voolu.

Kirja suunda hinnates vaadatakse ridade kallet lehel ja tähtede kallet reas. Neist esimene märgib autori meeleolu ja käitumise stabiilsust, teine aga aktiivsust või passiivsust.

Käekirjatest

  1. Väike kiri viitab tagasihoidlikkusele ja ettevaatlikkusele. Nii kirjutab töökas, arvustav isik, kes arvatavasti suure üksikasjalikkuse ja rangusega pühendub oma töösse.
  2. Suur kiri iseloomustab toimekat ja arenemisvõimelist inimest, keda valitsevad tunded, auahnus või ülbus. Käekiri kõneleb aktiivsusest ja vitaalsusel.
  3. Sammastele toetuvaid võlvkaari meenutavad tähed on omased reserveeritud ja jäigale inimesele. Nii kirjutab inimene, kes on konservatiivne ja kõrgete esteetiliste tõekspidamistega.
  4. Kaunilt väljajoonistatud tähed (m, t, n, u) on heatahtliku ja tundliku inimese kirjutatud. Tundelisust rõhutavad kalle paremale ja kumerate pööretega tähed.
  5. Paelataoline, lintjas kiri on kärsitu, labiilse närvisüsteemiga kiiresti reageeriva inimese käekiri. Need inimesed leiavad alati sobiva käitumismalli, kuid samas on nad pinnapealsed ja ettearvamatud.
  6. Nurgelised ja teravad tähed tähendavad vastupidavust ja otsustusvõimet. Tahtejõuliste inimeste käekiri on sageli nurgeline. Samuti isekate, äkiliste, iseloomukindlate inimeste käekiri.
  7. Kindlate sõnavahedega ühtlaselt kirjutatud käekiri on iseloomulik tasakaalukale ja rangele inimesele. Sel inimesel on juhiomadused.
  8. Ebaühtlane „visatud” käekiri iseloomustab tundelisi ja impulsiivseid inimesi. Neil puudub mingil määral otsustusvõime. Teisalt on nad elavad, suurejoonelised ja kaastundlikud inimesed.
  9. Avatud a täht räägib kuulu-jutulembesest lobasuust, suletud a – jätab kuuldu enda teada.
  10. Vasakule tõmmatud t-tähe kriips on märk otsuste edasilükkajast ja ettevaatlikkusele allutatud inimesest. Paremale veetud t-tähe kriips iseloomustab innukat, mõnevõrra taltsutamatut inimtüüpi.

MAAJA