Telefoniseks – arvud ja faktid

2 minutit lugemist

Telefoniseks sobib oivaliselt meie aega: kiire, puhas, turvaline ning häbematu. Mees, kes kardab videosalongi külastades tuttava otsa sattuda, võib helistamisel olla oma anonüümsuses täiesti kindel. Pealegi ei saa verbaalerootika pakkuja kundet nakatada ja ei tule välja ka see, kui kunde ei suuda ennast orgasmini viia.

„Telefonisti“ jutt kliendiga algab kohe, ilma igasuguste prelüüdideta, nagu vana hea tuttavaga. Tihti saab vestlus alguse niimoodi: „Küll on hea, et sa helistasid. Ma just tulin solaariumist ja otsustasin praegu oma päevitust hinnata.” Edasi oleneb kõik meeskliendi soovidest, kes, muide, võib ka hoopis vait olla ja ainult harva mõne sõna või heliga enda olemasolust telefonijuhtme teises otsas märku anda, kuna naine küsib aeg-ajalt: „Kas sa kuuled mind, kallis?” Temale helistaja ei pea olema sädelev ega teravmeelne, et meeldida. Helistajat armastatakse igal juhul… Ja veel kuidas armastatakse!

Telefoniseks, nagu ka täisväärtuslik füsioloogiline seks, on samuti kunst. Kunst tunnetada teist inimest omaenese tajude kaudu. Seepärast peab telefonineiu olema seksuaalne juba loomu poolest. „Telefonineiud“ ise tunnistavad, et ideaalne klient on normaalne mees, kes suhtub telefonimeelelahutusse kui ühte seksi eriliiki. Teda meelitab võimalus kogeda midagi uut, mida sageli võib kohe järele proovida. Kõige rohkem helistatakse öösiti, kusjuures kolmapäeviti ja neljapäeviti väljendavad kliendid millegipärast vähem huvi oma telefonifetiši vastu. Massiline helistamine on populaarsete teleseriaalide, nagu näiteks „Seks ja linn”, transleerimise ajal. See võib näida paradoksaalsena, kuid sel on väga lihtne seletus: telefoniseksi poissmeestest harrastajatega liituvad nendel tundidel ka abielumehed: sel ajal, mil kogu pere, loomad kaasa arvatud, on naelutatud televiisori juurde, meelitavad neid fantaasiapildid, mida kauge tundmatu nii meisterlikult neile ette maalib.

Psühhoseksuaalsete tunnuste järgi võib helistajaid jagada järgmistesse kategooriatesse:

– noormehed nendele omase kõrgendatud libiidoga;

– sugulistes suhetes raskusi kogevad meesterahvad;

– normaalsed terved mehed, kelle ellu on tekkinud seksuaalne vaakum;

– mehed, kes on kõigist teistest seksuaalse rahuldamise viisidest küllastunud;

– mehed, kes võtavad seksuaalsuhteid hasartmänguna ja kes kalduvad „sportliku elumehelikkuse” pervessustesse.

Näiteks Saksamaal helistab iga päev seksitelefonil 50 000 meest, et ennast telefonineiu kaasabil üles kütta. Kogu maailmas tegutseb umbes telefoniseksi pakkuvat 3000 agentuuri, neist enamus kariibi mere saartel. Telefoniseks on puhtalt meeste lõbu: 87% klientidest on mehed, 9% paarid ja kõigest 1–4% naised ja kõigest 1% homod. Seksiliine on ka homodele. Rohkem kui kaks kolmandikku helistajatest on abielumehed! Saksamaal võib tellida alates kella kuuest hommikul ka erootilise telefoniäratuse. Keskmine telefonikõne kestab kõigest 4–5 minutit, selle aja jooksul jõuab klient orgasmi saada. 50% honorarist saab telefonineiu ülejäänud läheb agentuurile. Kopsaka vaheltkasu võtavad ka telefonisidefirmad.

* * *

Sakslanna Rosita Nissen on kui nii võib öelda erootikatelefoni leiutaja. 1979. aastal, päev pärast seda, kui tema kolleeg oli telefoni teel ühte klienti rahuldanud, avas endine prostituut Nissen erootikatelefoni. Ajalehes „Bild“ ilmus lühike tekst „Telefonsex“ ja number.

©MAAJA