Swinging-klubid jälle moes

2 minutit lugemist

Mida hakata peale jõudeajaga? Vähemalt Prantslased ei näi selle üle pead murdvat, sest Prantsusmaal on juba mõnda aega moetrendiks swinging-klubid.

Maakeeli öeldes on tegu lihtsalt grupiseksi klubidega. Sääraseid kohti on tekkinud üle terve riigi nagu seeni pärast vihma ning väidetavalt on prantslased kõige innukamad swingerid kogu maailmas.

Prantsusmaal on üle 400 swinging-klubi

Kui 2001. aastal ilmus tõsieluromaan „Cathrine M-i seksuaalelu“, sai sellest Prantsusmaal otsekohe bestseller. Raamatu autor Cathrine Millet oli kunstiringkondades tuntud juba ammu, kuid laiemale üldsusele sai raamatu ilmumisega kuulsaks selle peategelane – vabameelne abielunaine Cathrine M., kes vahetab partnereid peaaegu sama tihti kui aluspesu ja harrastab grupiseksi kõige üllatavamates kohtades – muuseumidest autoparklateni. Cathrine Millet seksuaalfantaasiate kirjeldusi hindasid üksmeelselt nii tavalugejad kui elitaarsed kriitikud. Kuid prantslased ei veeda aega üksnes erootilise kirjanduse seltsis, vaid otsivad uusi seksuaalelamusi ka päriselus. Partnerivahetuseks on soodsad võimalused – kogu riigis tegutseb edukalt umbes nelisada swinging-klubi. Clubs échangistes nime all tuntud klubidest šikimad asuvad loomulikult Pariisis.

Klubisse sissesaamiseks tuleb maksta keskmiselt 30-70 eurot, millega on välja lunastatud ka esimene drink. Lisaks sellele peab kaasas olema päris palju raha, kuna edasise tarbimise hinnad on sama vägevad kui öö jooksul pakutavad elamused. Klubi võtab üldjuhul vastu ainult paarikesi, kuid kord nädalas lastakse sisse ka üksikuid mehi, et nad paarikestega kolmnurki moodustaksid.

Iga külastaja peab hästi ja seksikalt riides olema ning soovitatavalt ka välimuse poolest ilusate kilda kuuluma. Pakse ja muidu lodeva kehaga inimesi sisse ei lasta! Swinging-klubi näeb välja nagu tavaline ööklubi restorani, baari ja diskoteegiga, kuid erinevalt tavalisest klubist on seal tagaruumid, playrooms, kus käiakse kas mänge pealt vaatamas või nendes aktiivselt osalemas.

Popp ja pikantne meelelahutus

Esimesed swinging-klubid loodi Prantsusmaal siis, kui Cathrine Mület oma kunstikriitiku karjääri alustas ehk siis hipiajastul, kui toimus seksuaalrevolutsioon. Tänapäeva swingingul polevat vaba armastuse ideoloogiaga midagi pistmist: sellest on saanud lihtsalt popp ja pikantne meelelahutus.

Kui varem olid klubikülastajaiks keskealised abielupaarid, siis praegu on kontingent märgatavalt noorenenud. Kuna Pariis on üks suuremaid aidsi-viiruse koldeid, on turvaseks swinging-klubide raudreegliks, neist on välja kasvanud isegi liikumine „Paarid aidsi vastu“.

Swinging on küll moenähtus, ent selles näevad klubisõbrad ka praktilist abinõu harmoonilise ja pikaajalise kooselu tagamiseks, mis aitab ära hoida armukestepidamise ja truudusemurdmisega seotud kibedaid skandaale. Partneri petmise asemel eelistavad swingerid minna koos klubisse ja hommikul, käsikäes sealt väljunud, rahulikult oma pereelu jätkata.

©MAAJA