Nõukogude MIG-23M kukub alla Belgias 1989

2 minutit lugemist

Poola Kolobrzegi sõjaväelennuväljalt startinud ja piloodita jäänud Nõukogude hävituslennuk MIG-23M lendas üle viie riigi territooriumi, läbis umbes 900 km ning kukkus lõpuks alla Belgias Courtrai (Kortrijki lähedal) külasse, kus purustas ühe elumaja ning surmas 18-aastase noormehe Wim de Laere. Kuidas võis midagi niisugust juhtuda? Miks jättis piloot lennuki maha?

Nõukogude sõjaväelendur polkovnik Nikolai Skurdin oli kogenud piloot, kellel oli seljataga 1700 lennutundi, sellest 523 tundi MIG-23 tüüpi hävitajal.

4. juulil 1989 startis Skurdin hävitajal MIG-23M järjekordsele treeninglennule. Pärast starti kuulis piloot praksatust mootoris. Ta olevat tundnud, et mootori reaktiivtõuge langeb ja lennuk hakkab kõrgust kaotama. Pärast seda, kui mootor lõplikult seiskus, olevat ta 130–150 m kõrgusel katapulteerunud ja seejärel langevarjuga maale laskunud. Selgusetuks jäi, kuidas võis kogenud piloot pidada kütuse juurdevoolu redutseerimist mootoririkkeks. Teiseks, kuidas võis juhtuda, et 150 m kõrgusel lennanud MIG tõusis 12 km kõrgusele ja läbis nii pika vahemaa, enne kui kütuse lõppemisel alla kukkus. Muidugi, pilooti võis eksitada häire mootori töös, mis ei olnud aga tingitud mingist tehnilisest rikkest. Õhu juurdevoolu katkestus mõjub mootorile nii, et selle veojõud võib isegi kuni 25 protsendi võrra langeda. Piloodile aga jääb mulje, et tema lennuk hakkab alla kukkuma. Seda muljet tugevdab veel asjaolu, et mootori ebaühtlase töötamise tõttu hakkab lennuk vibreerima. Piloot ei suuda enam mõõteriistade näitusid adekvaatselt lugeda ega saa seetõttu riket lokaliseerida. Antud juhul kõrvaldus rike iseeneslikult ja mootor hakkas taas normaalselt tööle. Lennuk võttis kõrgust, tõusis 12 000 m kõrgusele ja lendas veel tund ja 22 minutit, enne kui kütuse lõppedes alla kukkus.

Kell 9.42 ületas „peata ratsanik” Dannenbergi juures Lääne-Saksamaa õhupiiri. NATO radarid olid lennuki juba eelnevalt välja peilinud ning siis startisid Hollandi Soesterbergi lennuväljalt kaks F-15 tüüpi hävitajat, kes said käsu eskortida Nõukogude hävitajat ning takistada „kõigi vahenditega” MIG-i kukkumist tihedasti asustatud piirkonda. Kell 10.05 nägid mõlema F-15 piloodid, et Reinimaa kohale jõudnud MIG-23M lendab ilma piloodikabiini katuseta. NATO hävitajad saatsid lennukit kuni tolle allakukkumiseni.

Toimunud intsidenti suhtuti nii Läänes kui ka Idas hüsteeriata. Tänu perestroikaajastu vaimule ei hakanud Nõukogude pool seekord juhtumi analüüsimisel keerutama ja vassima, mis varasematel aegadel oleks olnud ootuspärane. Nii NATO peakorteris kui ka Moskvas võeti juhtumit kui asjaolude õnnetut kokkusattumist. Kuna õhupiiri rikkunud juhitamatute lendavate objektide suhtes pole mingeid kindlaid reegleid, ei tulistatud Nõukogude hävitajat alla. Seda enam, et polnud võimalik kindlaks määrata, kuhu allatulistatud lennuk kukub. Kui aga MIG oleks lennanud mõne suurlinna suunas, siis oleks ta kõigele vaatamata õhus hävitatud.