Miks inimene võib hirmust surra?

3 minutit lugemist

Lahesõja ajal täheldas ühe Tel Avivi (Iisrael) haigla personal südameatakkide arvu järsku tõusu iga kord, kui Saddami raketid kuuldekauguses vihisesid. Samal ajal tabas äkksurm kaks korda tavalisest sagedamini neid ümbruskonna elanikke, keda teati täiesti terved olevat ja kes polnud kunagi kannatanud mingite psüühiliste häirete käes. Sama lugu oli 24. veebruaril 1981 Ateena maavärina ajal – mitmesuguste südameprobleemide pärast suri rohkem inimesi kui neid, kes jäid purunevate hoonete rusude alla. Mis tähendab seda, et hirmust võib surra. Peamiselt toimub see kahel viisil:

Südame seiskumine

Nagu igaüks teab, tekitab hirmutunne veres tohutu adrenaliinitulva. See kõrgendab vererõhku ja paneb südame vaga kiiresti peksma. Ja kui teie südame seisund on kaugel ideaalsest, piisab sellest, et ta n-ö üle ääre ajama hakkab. Hirm võib nõrga südame tuksuma panna niisugusel ebatavalisel viisil, et ta ei suuda enam kuigi tõhusalt verd ringlema pumbata. Kui see juhtub, muutub hingamine raskeks, inimene tõmbub sinakaks, kaotab teadvuse ja saab üheks üksuseks ülaltoodud statistikast.

Rabandus

Kui teie süda vererõhu tõusu välja kannatab ja ellu jääb, siis aju saab sellest igal juhul kannatada. Mõned inimesed ei aima üldse, et suhteliselt nõrgad aju vere sooned on neil suisa kaasa sündinud. Ja äkki järsult tõusnud vererõhk võib need lihtsalt rebestada, põhjustades ajusisese verejooksu. Teisisõnu – saate rabanduse. Selle tunnuseks on äkki tekkiv enneolematult tugev peavalu, millele järgneb meelemärkuse kaotamine, ja siis sõltub asi juba sellest, kui tõsine on veresoonte kahjustus ja kui ruttu saate abi.

Äratuskell võib tappa

Gary Bauer on viies ameeriklane, kes on viimase pooleteise aasta jooksul surnud äratus- või uksekella helinast põhjustatud südameatakki.

Mõrvari oli Gary majja toonud tema sõbranna. Paaril oli kavas armuöö, ja tüdruk kartis hommikul tööle hilineda. Sellepärast seadis ta siis, kui Gary juba unne vajus, üles äratuskella. Sellepeale hommikul silmad avanud, nägi ehmunud naine südamest haaranud Gary valust moondunud nägu. Kiirabi kahjuks hilines – Gary oli juba surnud.

Lärm põhjustab šoki

Inimesele kõige ohtlikum stress on heliline, põhjustatud ootamatust ja valjust mürast. Iga stress tõstab organismis noradrenaliini (hirmu- ja agressiivsuse-hormooni) taset, mis sunnib südant äkki tavalisest sagedamini lööma. Suhteliselt kerge stressi puhul suureneb selle hormooni tase 2,5–4 korda, äkilise terava heli puhul aga 15–20 korda!

Äkiline koormus tekitab intensiivse südamekloppimise, vererõhu tõusu, lämbumistunde ja peavalu – ähvardab südame seiskumise ja ajuverevalumite oht. Tavaelus oleme äratuskella helisemiseks psühholoogiliselt valmis – vastu hommikut pole see alateadvusele enam niisuguseks ootamatuseks, ja organism elab selle stressi kergesti üle. Üldse on inimene hämmastavalt vastupidav olend. Teadlased on rottide peal katsetanud inimese omadega võrdelisi helistresse: neile süstiti noradrenaliini, nii et see tavataseme 20–30-kordselt ületas. Enamik rottidest suri südame lõhkemisse ja ajuverevalumitesse.

Küllap oleks Gary Bauer tänini elus, kui tema daam oleks talle äratuskellast rääkinud. Kuigi tegelikult on inimesi, kellele äratuskell on kategooriliselt vastunäidustatud. Miljonist inimesest ühel kutsub tüüpilise äratus- või uksekella triller esile südame järsu arütmia. Selle üliharva esineva mutatsiooni avastasid New Yorgi arstid, analüüsides just äratuskella põhjustatud surmajuhtumeid.

©Peter Hagen