Loma Prieta maavärin 17. oktoobril 1989

4 minutit lugemist

California poolsaarel asuva San Francisco elu sõltub paljus lahte ületavatest sildadest. Põhja poole jäävat osa ühendab lõunapoolsega üle Kuldvärava väina viiv Golden Gate Bridge (Kuldvärava sild), lahe idakaldal asuvasse Oaklandi viib Bay Brigde (Lahesild). Mõlemad ehitati 30. aastatel suure majanduskriisi ajal hädaabitööde korras. Lahesild koosneb kahest osast: San Franciscost keset lahte asuvale Yerba Buena saarele suunduvast 3 km pikkusest ja sealt Oaklandi viivast 6 km pikkusest kahekorruselisest rajatisest. Esialgu liikusid all rongid, üleval autod. Seoses raudteeveonduse tagaplaanile tõrjumisega USA-s võeti Lahesillalt rööpad maha. Nüüd liiguvad mõlema sillakorruse 12 sõidurajal autod. Koos pealesõiduteede ja saart ületava osaga loetakse silla pikkuseks 11 km.

Nagu kõikides USA suurlinnades, nii ka San Francisco linnastus lahendab liikluse ülamaanteede võrk, mis koosneb mitmerajalistest liiklusmagistraalidest. Mõnikord on teed ka kahekorruselised, San Franciscos üsna suures ulatuses. Kuigi sealsete sildade ja teede rajamisel arvestati maavärina võimalust, ei osutunud just need rajatised seismokindlaks.

1971. aastal pärast San Fernando maavärinat surus osariigi teedeteenistus läbi kiirteede rekonstrueerimise kolmeosalise programmi. Käsile võeti teede rõhttarindid, millega saadi 1989. aastaks põhiliselt valmis. Kuid tugipostideni ei jõutud…

1971. aastal 17. oktoobril kell 17.04 tabas Põhja-Californiat ja San Franciscot viisteist sekundit kestnud maavärin võimsusega 7,1 magnituudi. Epitsenter asus San Jose linnapiirist paarikümne kilomeetri kaugusel Santa Cruzi mägedes Loma Prieta tipu lähedal. Viimane andis sellele maavärinale ka nime. Kuigi maavärin oli tunduvalt nõrgem 1906. a. linna tabanud maavärinast, kanti see siiski USA-d käesoleval sajandil tabanud viie suurema loodusõnnetuse hulka. Kõige suuremaid purustusi põhjustas maavärin San Francisco ajaloolises Marina linnaosas, kus varises kokku 23 ehitist, 147 tunnistati varisemisohtlikuks. San Franciscos hukkus 10 inimest, kokku maavärinas 128. Ohvrite väike arv on seletatav sellega, et katastroofi hetkel jälgis Candlestick Parki staadionil maailmasarja pesapallimatši San Fransisco Giants ja Oakland Athletics vahel 62 000 inimest, kelle võrra kiirteed olid tühjemad. Kui hiiglaslik “betoonliud” lakkas värisemast, vallandus pealtvaatajate võimas aplaus. Kuid kõik oleks võinud lõppeda palju halvemini. Keegi staadionil viibijatest ei teadnud, et ülemine tribüün oli juba viis aastat tagasi tunnistatud maavärinaohtlikuks. Kui välja arvata Marina linnaosa, suudeti seekord tuleohtu vältida. 34 inimest hukkus Oaklandist väljuval kiirteel nr. 880, mille tugipostid purunesid ja 1,5 km ulatuses langes alumisele teele 44 segmenti, millest igaüks kaalus 600 t. Sajad autod litsuti laiaks ja hukkunuid arvati esialgu olevat üle 200, hiljem see arv taandus 41-le. Sisse langes ka 53-aastase 11-kilomeetrise Bay Bridge’i üks ülemine 17 m pikkune sektsioon. See lõi augu alumise korruse teesse, kust mitu autot lahte kukkus. Hukkus 8 inimest. Väiksemaid sildade ja kiirteede vigastusi oli mujalgi maavärina piirkonnas. Maavärina tekitatud kahju hinnati vähemalt 4 miljardile dollarile.

24 000 maja ja 4000 äriettevõtet kahjustanud maavärina kolle asus San Franciscost lõunas Santa Cruzi mägedes. Maavärina vallandasid pinged San Andrease murrangus, mille läänepoolne osa nihkus maa-aluste tõugete tagajärjel 15–18 m võrra põhja poole. Maavärinakolle asus 18 km sügavusel. Suurim maavärina tekitatud lõhe Santa Cruzi mägedes oli 650 m pikk ja 2,5 m lai. Paljudel mäenõlvadel asunud majadel vajus vundament viltu või varisesid hooned osaliselt kokku. Kõige suuremad purustused olid epitsentrist mõne kilomeetri kaugusel asunud Santa Cruzis. Purustuste ulatus 60–100 km kaugusel epitsentrist oli üllatuslikult suur. Kuigi San Francisco linnastule lähenedes seismilised lained nõrgenesid, suurenes maapinna värisemine, sest lained jooksid San Francisco lahe ääres asuvasse liivaga täidetud soisesse pinnasesse. Marina linnasosas, mis oli suuremas osas rajatud 1906. a. maavärinas purunenud hoonete rusudele, varises 35 maja kokku, 150 sai vigastada. Enamik purunenud hoonetest asus pehme pinnasega täidetud soisel alal või endistes jõesängides. Marina linnaosas vajus pinnas rohkem kui 12 cm. Kõnekäänd liivale rajatu kohta kehtib ka ehitiste puhul. Sajandi alguse toimunud hävitavast maavärinast ei tehtud vajalikke järeldusi.

Kahjustuste äärmiselt ebaühtlane jaotumine sunnib tulevikus kasutusele võtma veelgi rangemaid ehituseeskirju murrangu piirkonnas või pehmele aluspinnale rajatavate ehitiste jaoks. Kui Santa Cruzi keskuses, mis on rajatud vanadele jõesetetele, varisesid kokku paljud puu- ja telliskiviehitised, siis linnasüdame vahetus läheduses kaljusele aluspinnale püstitatud California Ülikool sai ainult tühiseid vigastusi. Kuid Stanfordi Ülikoolile, mis sai kannatada juba 1906. a. toimunud maavärina ajal, põhjustasid maa-alused tõuked kahju 165 miljoni dollari eest. Väga vähe purustusi oli ka San Joses ning isegi San Franciscos ja Oaklandis esines raskeid kahjustusi ainult üksikutes paikades.

Peter Hagen