Iga sajas maakera elanik on skisofreenik

1 minutit lugemist

Ameerika ülikoolides tehtud sotsioloogiliste uuringute põhjal selgus, et meie planeedi iga kümnes elanik pole maksimaalselt teovõimeline tänu ühele või teisele psüühilisele haigusele.

Londoni psühhiaatriainstituudis viidi läbi katsed, mille tulemused annavad võimalused aju magnetresonantsilise skaneerimise teel avastada skisofreenia juba väga varajases staadiumis. Selle rakendamisega selgitasid teadlased välja muutused patsiendi aju kolmes erinevas osas juba siis, kui tal polnud esinenud veel ainsatki sümptomit, mis tavaliselt potentsiaalsele skisofreeniale osutavad.

Vasakul: terve aju, keskel: kõrgendatud risk, paremal skisofreeniku aju.

Soome teadlased viisid läbi uuringud, selgitamaks välja, kas vastsündinu kasvul ja kaalul on mingi loogiline seos riskiga küpsemas eas skisofreeniasse haigestuda. 7000 inimese läbiuurimine näitas, et väike sünnikasv (49 cm ja alla selle) ning eriline kõhnus 7-nda eluaastani on põhilisteks faktoriteks, mis hilisema skisofreenia eest hoiatavad.
Skisofreenia tekkimist ei mõjuta ei inimese rahvus ega rass, ei sotsiaalne staatus, materiaalne kindlustatus ega kultuuriline tase. Haigusele on ühteviisi „kättesaadavad“ nii mehed kui naised. Ainuke erinevus viimaste vahel on see, et haigestumise alguse keskmine iga on meestel 15-25 aastat, naistel 25-35 aastat. Ja sõltumatult soost on suremuse protsent skisofreenikute seas kaks korda kõrgem kui nendel, kes selle tõve eest pääsenud.
Väidetakse, et skisofreeniat põeb iga sajas maakera elanik, st. 1 protsent.
Skisofreensetele häiretele on iseloomulikud muutused mõtlemises, käitumises ja tajumises. Haigus ei tekita teadvuse häireid ja intellekti alanemist. Sümptome jagatakse positiivseteks ja negatiivseteks sümptomiteks.
Positiivsed sümptomid sisaldavad erinevaid tajumishäireid, mis skisofreenia puhul enamasti esinevad: kuulmismeelepetetena, luulumõtetena (ekslikud veendumuslikud otsused), veiderdavat käitumist või rahutusseisundeid.
Negatiivseteks sümptomiteks loetakse: sotsiaalse aktiivsuse alanemist, emotsioonide vähenemist, initsiatiivi puudumist, kõne sisu ja sõnavara vaesumist. Haigus võib alata hiilivalt või järsku.