Tubaka kahjulikkusest

Kõige levinumad tagajärjed suitsetamisel on vereringeelundite haigused, sh aju veresoonte haigused, vähkkasvajad; hingamiselundite, sh kopsude kroonilised haigused. On kindlaks tehtud, et 30% kõikidest vähijuhtudest (kopsuvähi osas 90%), 80% kroonilistest kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega.

Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (neid on üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähi teket) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti, ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse – peaaegu kõikidesse elunditesse.

Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv.

Nikotiin ahendab veresooni ja koormab liigselt südant.

Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini.

Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida.

Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta.

Tõrv, mis suitsuga hingamisteedesse kandub, sisaldab hulgaliselt kahjulikke aineid, neist ligi 40 soodustavad vähi teket. Seetõttu võib pärast pikaajalist suitsetamist tekkida kopsu-, bronhide- või kõrivähk. Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad. Tõrv hävitab ka hingamisteede limaskesta ripsmetega rakke, mis takistavad bakterite, tolmu jms. sattumist kopsudesse.

Eriti ohtlik on suitsetamine raseduse ajal, sest ema veri kannab sinna sattunud kahjulikud ained ka lootele. Võivad tekkida loote väärarengud.

50% enneaegseid sünnitusi ja vastsündinute alakaalulisusest on tingitud suitsetamisest raseduse ajal.

Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust.

Suitsetamine on kirg – sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada.

Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed.

Suitsetajate eluiga on 7–14 aastat lühem kui mittesuitsetajatel.

Passiivne suitsetamine rikub laste ja teiste mittesuitsetajate tervist

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on ohus 50% maailma laste tervis. Surma põhjuseks 15–70-aastaste meeste seas 100 000 kohta USA-s:

250 – narkootikumid
300 – vägivald
660 – enesetapp
750 – AIDS
770 – liiklustraumad
2200 – alkohol
11 700 – tubakas

nt: Surmapõhjuseks 20–70-aastaste igapäevasuitsetajate seas 1000-st kanadalasest:
1 – mõrvatakse
9 – liiklusvigastus
250 – tubakas

Tubaka tarbimine tingib:
90% kopsuvähi juhtudest
80% kroonilistest kopsuhaigustest
40% südame-veresoonkonna haigustest keskeas
30% kõigist ülejäänud vähijuhtudest

Tubakas ohustab lapsi!
Sest nad on sunnitud sisse hingama tubakasuitsu, teatas Londoni ajaleht The Guardian. Passiivsest suitsetamisest võivad alguse saada astma ja teisedki hingamisteede haigused, imiku äkksurma sündroom, keskkõrvahaigused ning vähk. Uurimused näitavad samuti, et suitsetajate lapsed jõuavad koolis halvemini edasi ning neil on käitumisega rohkem probleeme. Kui mõlemad vanemad on suitsetajad, siis esineb nende lastel 70% tõenäosusega rohkem tervisehäireid ning ühe suitsetajaga peres on vastav näitaja 30%. WHO toonitab, et vanematele tuleb anda tervisealast haridust, aitamaks neil mõista, kuivõrd ohtlik on suitsetamisharjumus nende perele, samuti keelata suitsetamine koolides jt paikades, kus lapsed sageli viibivad.
Tänapäeva sigaret on kõrgtehnoloogiline inseneriprodukt, mitte paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakataim. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. Tubakas on ainus legaalselt tarbitav produkt, mis tapab pooled oma regulaarsetest tarbijatest. Suitsetamine ei lahenda probleeme, suitsetamine tekitab neid. Ohutu sigareti mõiste on ohtlik müüt. Madala tõrva ja nikotiinisisaldusega sigaretid ei tähenda, et suitsetamisel satub neid organismi sigaretipakil märgitud koguses, kuna testimismasin „suitsetab” neid inimesega võrreldes erinevalt. Seega pole vahet, kas alla kukkuda 16. või 10. korruselt.
Igal aastal sureb Euroopas 1,2 miljonit ja 3,5 miljonit kogu maailmas nn tubakasurma, mis arvestuslikult kasvab kümnele miljonile aastal 2020, muutudes üksikpõhjusena inimeste sandistajaks ja tapjaks nr 1 (praegu on selleks malaaria). Aastal 2020 ajab sigaret hauda rohkem inimesi kui AIDS, tuberkuloos, liiklusvigastused, enesetapud ja mõrvad kokku.
Tubakatööstus USA-s kaotab iga päev 5000 tarbijat (3500, kes suudavad loobuda ja 1200, kes surevad).
Inimesele surmav annus nikotiini on 60 mg ehk 3 pakki sigarette.

Tubaka kahjulikkusest
WHO andmetel sureb maailmas tubaka tarvitamise tõttu iga 9 sekundi järel üks inimene. Euroopas põhjustab tubakas 23 000 surmajuhtu iga nädal. Suitsetamine on vaba inimese vaba tahe olla sõltuvuses tubakast ja nikotiinist, kuid miskipärast üle 70% igapäevasuitsetajatest nii meil kui mujal maailmas soovib sellest sõltuvusest vabaneda? Täielikult õnnestub see vähem kui 30%-l.
Suitsetajast saab tõenäoliselt kaheksa korda kiiremini narkomaan kui mittesuitsetajast. Naiste seas võrreldes meestega on enam neid, kes ei soovi suitsetamisest loobuda ning loobujate seas vähem neid, kel see õnnestub.

Suitsetamine on naisele kahjulikum

Suitsetavad naised elavad keskmiselt 11 aastat vähem, kui nende mittesuitsetavad sookaaslased. Suitsetavad mehed kaotavad seevastu ainult kolm aastat. Hollandis korraldatud uurimus näitas, et suitsetavad naised surevad keskmiselt 70-aastaselt kopsuvähki, aga ka kõri või söögitoruvähki, mittesuitsetavad naised aga elavad keskmiselt 81-aastaseks. Suitsetavate meeste keskmine eluiga on Hollandis 73 aastat ja mittesuitsetajatel 76 aastat.

…1965. aastal oli 65% prantsuse arstidest suitsetajad. 2004. aastal oli neid kõigest 34%.

…Vene Föderatsioonis suitsetab ametliku statistika järgi 58% meestest ja 12% naistest. Inglismaal vastavalt 30 ja 28, USA-s 28 ja 24. Kõige vähem naissuitsetajaid on Usbekistanis ja Hiinas. Kogu maailmas kuuest miljardist inimesest suitsetab umbes üks miljard.

Tervise rikub ka vaid paar sigaretti päevas
2006. aastal läbiviidud uuring lükkab ümber levinud eksiarvamuse, mille kohaselt paari sigareti suitsetamine päevas tervist eriti ei kahjusta. Norra tervishoiuinstituudi spetsialistide 43 000 meest ja naist hõlmanud uuringust selgus, et päevas ka vaid kuni neli sigaretti suitsetavatel inimestel on vähemalt kolmekordne risk surra südamehaigustesse või kopsuvähki. Naiste kopsuvähisurma riski tõstis vähene suitsetamine koguni viis korda. Teistesse vähivormidesse suremise tõenäosust ei näi mõne sigareti päevas suitsetamine tõstvat. Uuringut tutvustati ajakirjas „Tobacco Control”. Varasemates terviseuuringutes on leitud, et suitsetajad surevad mittesuitsetajatest keskmiselt 10 aastat varem, ent varajase surma risk väheneb oluliselt isegi siis, kui halvast harjumusest loobutakse alles keskeas. Norra teadurite arvates peaksid tervishoiuametnikud senisest enam toonitama, et tervist laastab ka tagasihoidlik tubakatoodete tarvitamine.

Kui mehed suitsetavad
Suitsetamine kahjustab spermat. Mehed, kes suitsetavad päevas rohkem kui 20 sigaretti, sigitavad kaks korda sagedamini lapsi väärarengute, leukeemia ja lümfivähiga kui mittesuitsetajad. Sellisele järeldusele jõudis ameerika biokeemik Bruce Ames, kes uuris 15 000 last.
Mittesuitsetajatest meestel on suitsetajatega võrreldes märksa harvem probleeme erektsiooniga ja nad säilitavad oma potentsi kauem. Austrias korraldatud 440 impotentse mehe uurimine andis järgmise tulemuse: suitsetamine põhjustab sagedamini impotentsust kui näiteks diabeet või kõrge vererõhk. Prof. W. Stackli andmetel põhjustab eriti sigaretisuits peenise veresoonkonna ahenemist ning lupjumist, mille tagajärjel tekkivad verevarustushäired põhjustavad omakorda erektsiooni nõrkust.
USA-s tehtud statistika kinnitab, et mittesuitsetavad mehed seksivad kaks korda sagedamini kui paadunud suitsetajad. Viimaste potents nõrgeneb aegamisi, ja poisikesepõlvest alustanud suitsetaja võib lõpetada pöördumatu impotentsusega juba 35. eluaastaks.
Suitsetamine lühendab mitte ainult eluiga, vaid ka peenist, selgub Lõuna-Korea teadlaste uuringust. Koostöös Bostoni ülikooli spetsialistidega uuriti kahe aasta jooksul 242 suitsetajat ja mittesuitsetajat. Selgus, et suitsetamine vähendab ajapikku peenise pikkust. Peale selle soodustab suitsetamine veel ateroskleroosi, diabeeti ja hüpereemiasse (liigveresus) haigestumist.

Kas pärast seksimist on mõtet suitsetada?
Üks suuremaid filmiklišeesid on pärast seksi suits ette panna. Mõnele võib tunduda, et see on isegi veel mõnusam kui eelnenud tegevus. Suitsetajatel võib selles osas õigus olla, sest enne seksi suitsetamine võib mehe libiidot vähendada isegi veerandi võrra. Nikotiin muudab mõne minuti jooksul pärast verre sattumist mehe loiumaks, selgub viimastest uuringutest. See omakorda võib oluliselt meeste seksuaalsust nõrgestada, rääkis uuringute läbiviija doktor Cindy Meston. Lisaks vähi- ja südamehaigusteriskile muudab pikaaegne suitsetamine mehed ka impotentseks. Senini polnud aga suitsetamise lühiajalist mõju uuritud. Mittesuitsetavatele meestele anti närida osadele nikotiiniga nätsu, teistele aga tavalist närimiskummi. 40 minuti pärast näidati meestele pornofilmi. Meestel, kes olid närinud nikotiiniga nätsu, vähenes seksiisu 23%. Tavalist nätsu närinud meeste juures mingisuguseid muutusi ei täheldatud.

Tubakas nõuab Eestis aastas 2000 inimelu
Eestis on 355 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16+ ja tarbimine ca 3000 tonni tubakat aastas. Seega sureb tubaka tõttu Eestis arvestuslikult 2000 inimest aastas s.o. kaotus, mis võrdub kolme parvlaeva „Estonia” hukkunutega ning lisandub ca 3000 uut haigusjuhtu. Igapäevaselt suitsetab 26% 16–64-aastastest elanikest, 14–18-aastastest noortest suitsetab iga viies.

Suitsetajad tajuvad valu teravamalt
Norra teadlased tegid kindlaks, et suitsetajad on valu suhtes tundlikumad kui mittesuitsetajad. Eksperimendis osales 10 364 vabatahtlikku, kellest 22,1% naisi ja 18,8% mehi olid endised suitsetajad. Valuaistinguid testiti külma veega. Suitsetajatel ilmnes väga madal valulävi, neile järgnesid endised suitsetajad. Valu kannatasid kõige paremini need, kes kunagi polnud suitsetanud. Tulemused näitavad, et nikotiin suurendab valuaistinguid.

Lõpuks ometi – USA tubakafirmad tunnistasid, et suitsetamine tapab
Suitsetamine tapab keskmiselt 1200 ameeriklast päevas, tunnistasid USA tubakafirmad 2017. aastal kohtu korraldusel tehtud parandatud teadaandes. Selles märgitakse, et suitsetamise tõttu sureb aastas rohkem inimesi kui tapmiste, aidsi, suitsiidide, uimastite, liiklusõnnetuste ja alkoholi tõttu kokku. Teadaanded hakkasid ilmuma 11 aastat pärast seda, kui ringkonnakohtunik Gladys Kessler ütles kohtuotsuses, et tubakafirmad olid avalikkust aastakümneid eksitanud suitsetamisega seotud terviseriskide osas. Tunnistused ilmusid 2018. aasta aprillini 50 USA suurlinna ajalehtedes.

MAAJA

NB! Loe ka:
Nikotiini võidukäik