Tiibeti munkade saladused: KOLMAS SILM

2 minutit lugemist

Vaevalt võib leida teist maad, mida veel praegugi ümbritseks nii läbitungimatu saladuste kate. Ligipääsmatu Himaalaja mägedega varjatud Tiibet on juba terve sajandi vältel kütnud üles eurooplaste uudishimu. Tiibeti kultuuri suursaavutuseks tuleb pidada psühholoogiat: see on Tiibeti suurim saladus. Mõned euroopa uurijad on väitnud, et kui tehnikas oleme meie tiibetlastest tuhat aastat ees, siis psühholoogias on nemad meist täpselt sama palju kaugemale jõudnud.

Paarkümmend aastat tagasi vallutas Lääne raamatuturu Lobsang Rampa raamat „Kolmas silm“. Paljud tänapäeva ravitsejad kinnitavad, et näevad oma patsientide varjatud haigusi ja hingelisi hädasid kolmanda silmaga. Mis asi on kolmas silm, kes võivad olla selle omanikud ja mida see tegelikult võimaldab?
Kuidas suudab näha kolmanda silma omanik?
Ta suudab näha inimeste ja esemete aurat. Selle välimuse, vormija värvi järgi võib teha paljusid põhjapanevaid järeldusi. Kolmanda silma omanikud on inimesed, kel on looduse poolt vastavad eeldused ja kes on läbi teinud erilise operatsiooni.
Missuguse operatsiooni?
Inimesele puuritakse koljusse auk, ninajuure kohalt veidi ülalpool. Pärast seda hoitakse teda eritingimustes – tavaliselt kolm nädalat – ta viibib absoluutselt pimedas ruumis, talle on ette kirjutatud spetsiaalne toitumisrežiim… Niisugust operatsioone toimetatakse Tiibetis tänapäevani.
Kas võiksite operatsiooni detailsemalt kirjeldada?
See on väga valuline protseduur, sest opereeritav peab viibima täie teadvuse juures. Mõni tund enne operatsiooni algust asetatakse ta laubale kompress spetsiaalsetest maarohtudest. Vahetult enne lõikust pestakse laup puhtaks ja hõõrutakse täiesti kuivaks. Pea surutakse seadeldisse, mis meenutab kruus-tange. Kirurg võtab riista, mis sarnaneb kärniliseks laotud otsaga naasklile, asetab selle laubal punktile, kuhu peab tulema kolmas silm, ja hakkab käepidet keerutama. Nagu on rääkinud need, kellele niisugune operatsioon on tehtud, hakkab hetkel, mil naasklitaoline puur pealuusse tungib, kogu pea sisemuses nagu kõvasti rõhuma, millele kaasneb tuim valu. See ei lakka seni, kuni luusse on tekkinud auk. Kui auk on piisavate mõõdetega, topitakse sellesse tugevast puust kork, mida on enne tules töödeldud. Sellest hetkest alates hakkab opereeritu tundma talle seni võõraid lõhnu, millega kaasneb kihelemine ja pisted ninas. Siis lõhnad kaovad, tekib enneolematu kergendustunne, kujutluses pakitakse kogu keha nagu õhkõrnasse vuaali, samal ajal sähvivad silmis ebamaiselt eredad välgud…

Nagu öeldud, vähemalt kolm nädalat hoitakse opereeritut siis absoluutses pimeduses, nii toidu- kui joogiratsioon viiakse miinimumini. Alates teisest nädalast lastakse ruumi päev-päevalt tulvata üha rohkem valgust, ereduselt muidugi väga minimaalselt. 17–20-ndal päeval eemaldatakse koljust kork ja haav kaetakse spetsiaalse kompressiga. Õige varsti kasvab avaus pealt nahaga kinni. Luusse jääb aga elu lõpuni auk, mis võimaldab täiel määral rakendada kolmanda silma võimeid. Niisugust operatsioone tehakse aga mõistagi vaid inimestele, kellel on erilised kaasasündinud ekstrasensoorsed eeldused ja keda on selleks operatsiooniks üksnes munkadele teadaolevate rituaalidega ja psühholoogilise koolitusega ette valmistatud.
Tahaks loota, et Tiibeti saladuste lahendamine ei rahulda ainult meie uudishimu, vaid et me oskame sealt kõik väärtusliku üle võtta, kuigi on selge, et mitmel põhjusel pole see kerge. Kes aga ootab tiibetlastelt lahendust Atlantisele või UFO-dele, sel tuleb küll pettuda.

MAAJA

0

Your Cart