Teadlased: karistused ei vähenda kanepitarvitamist

Kanepitarvitamise karistamine seadusega pole selle pruukimist maailmas kahandanud, küll aga viinud pealetükkivate, ühiskonda lõhestavate ja kulukate poliitiliste otsusteni, väidab rahvusvaheliste uimastipoliitika ekspertide grupp.

Hiljuti ilmunud kanepipoliitikat analüüsivas raamatus ütlevad eksperdid, et ehkki see uimasti on mõnd kasutajat kahjustanud, on selle mõju ühiskonnale väga tagasihoidlik, ning et kokaiini ja alkoholi tarvitamise võimalikud ohud on märksa rängemad.
„Maailma riikide valitsustel on aeg kanepipoliitikat ümber vaatama hakata,“ ütleb USA Marylandi ülikooli avaliku poliitika professor Peter Reuter.
Teaduslikud uuringud on mõista andnud, et kanepisuitsetamine võib kahekordistada psühhoosi kujunemise riski. Ajakirjas British Medical Journal mullu detsembris avaldatud uurimuse kohaselt on kangete kanepisortide suitsetajatel võrreldes hašiši ehk kanepivaigu tarvitajatega koguni ligi seitse korda suurem oht, et neil kujuneb välja mõni psühhootiline haigus nagu skisofreenia.
Reuter ütles, et võimuorganid peaksid arvesse võtma kasvavat hulka tõendeid selle kohta, et kriminaliseerimine heidutava meetmena on väheoluline, ning laiaulatusliku illegaalse turu tekitamise asemel arendama meetodeid pakkumise vastutustundlikuks haldamiseks.
Ta rõhutab, et paljude lääneriikide tänavail müüdava kanepi kasvav kangus on üks peamisi tegureid, mis talle muret teeb.
„Mida meil tegelikult vaja on, on moodus, kuidas inimesed saaksid uimastit osta ohutumalt, nii et see ei jääks ebaseadusliku turu hooleks, mis toodab aina kangemat ja kangemat kanepit,“ osutab Reuter. „See on üks täiendavatest, kuid üha olulisemaks kujunevatest argumentidest, miks me peame seadma eesmärgiks võimaldada reguleeritud kanepiturgu.“
Raamatu „Kanepipoliitika: pärast patiseisu“. Suurbritannia Oxfordi ülikooli kirjastuse ja uimastite reguleerimist kriminaliseerimisele eelistava heategevusliku Beckley fondi koostöös.
„Keelustamispoliitikal pole mitte ainult püstitatud eesmärgid saavutamata jäänud, vaid see on lisaks põhjustanud märkimisväärset kahju ühiskonnale,“ ütleb Beckley fondi esindaja Amanda Feilding.
Hoolimata seaduse keelust tarvitab ÜRO hinnangul maailmas kanepit kuni 190 miljonit inimest, see tähendab, umbes neli protsenti maailma täiskasvanud elanikkonnast.
Autorid osutavad, et röögatu hulk vahistamisi kanepi omamise eest sellistes riikides nagu Suurbritannia, Šveits ja USA pole kasutamist eriti kahandanud, küll aga lõhestanud ühiskonda ja raisanud mõttetult riigi raha.

MAAJA