Tätoveerimiskunst Nõukogude Liidu kuritegelikus maailmas (galerii)
Käesolevas loos vaatleme kuritegelikku subkultuuri alates NSV Liidust kuni Eesti vabariigini ja käsitleme kõike vanglamüüride vahele jäävat – tätoveeringuid kriminaalide kehal ja nende tähendusi vanglasüsteemis, kõnepruuki, žeste, vangide omavahelist hierarhiat, reegleid ja palju muud.
Vanglamüüride taga avaneb täiesti uus maailm koos oma võimusüsteemi, keelepruugi ja sümbolitega, oma autoriteetide, reeglite ja karistustega. Maailm, millest keskmisel ausal tavakodanikul aimugi ei ole ja mida seetõttu isegi peljatakse. Ontlik pereema loob illusiooni, et kord vanglaelu näinud mees (või naine) enam tsiviilellu ei sobi. Et kord müüre seestpoolt näinud silmad enam ülejäänud maailma näha ei tohikski. See illusioon antakse edasi ka järeltulijatele, kes omakorda kasvavad ontlikeks kodanikeks ning ähvardavad oma lapsi politseiga, kui putru ei sööda ning erikoolide ja noortevanglatega kui korralikult koolis ei käida. Aga mis siis õigupoolest sünnib okastraatide, trellide ja paksude kivimüüride taga?
Tätoveeringud
Juba kauges minevikus katsid meie esivanemad oma keha erinevate rasv- ja värvainetega, et saavutada sõjaretkedel hirmuäratav ilme, väljendada emotsioone või pelgalt kaitsmaks oma keha päikese eest. On andmeid, et roomlased tätoveerisid sõjavange ja kurjategijaid sunniviisiliselt.
Häbistav tätoveerimine oli muude riikide hulgas laialt levinud ka Venemaal, kus kehtestati kriminaalregistreerimise eesmärgil vangide sundtätoveerimine 1754. aastal ning kaotati ametlikult alles 1846. aastal. Hoolimata keelust toimis tätoveerimise teel seisuse märgistamine ka Nõukogude vanglates. Varasemate tätoveeringute parandamine ja uute kujundamine toimus vastavalt kinnipeetava positsioonile ja püüdlustele kurjategijate kollektiivis. Kehale kantavate tätoveeringute iseloom sõltus sooritatud kuriteo iseloomust, isiksuse staatusest, positsioonist grupis, tema vaadetest, kõlbelisest tasemest, tervislikust seisundist ja paljudest muudest faktoritest. Vanglatätoveeringud ei anna infot mitte ainult pildi või sõnade kaudu vaid määravaks on ka asukoht kehal. Sagedased kaunistatud kohad on sõrmed, käeseljad, käsivarred, õlad, rind, kõht, reied ja selg. Tätoveeringule esitatavad „nõuded“ N. Liidu vanglates:
* iga tätoveeringu jaoks on kindlaksmääratud koht kehal (nt alasti naist ei tohi tätoveerida seljale; see tähendab, et tegu on nn tõrjutud süüdimõistetuga või moraalselt laostunud isikuga);
* tätoveering peab väljendama süüdimõistetu kohta kurjategijate hierarhias või näitama tema positsiooni;
* kaunistusena mõeldud tätoveering peab olema vigadeta, kontrastne, arusaadav ja tähelepanu äratav;
* tätoveering peab väljendama süüdimõistetu poolt sooritatud kuriteo iseloomu;
* tätoveering väljendab käitumist kinnipidamisasutuses (nt põgenejad tätoveerivad seljale purjeka);
* tätoveering peab väljendama informatsiooni läbielatud elust (nt „viibis kasvatusliku töö koloonias“);
* tätoveering väljendab süüdimõistetu olemust/tegevust (nt narkomaani tätoveering);
* koha muutumine hierarhias toob endaga vana tätoveeringu kustutamise ja/või uute tegemise.
Järgnevalt näiteid tätoveeringute tähendusest N. Liidu vanglates (kehtivad osaliselt ka tänapäeval ja ka mujal, kui Venemaal või Eestis – tasub vaid tähele panna, et tähendused võivad varieeruda ajas ja kohas, ka mõned siintoodud näited võivad kehtida selles tähenduses vaid mõne kindla kinnipidamisasutuse piires).
* Kass – tähendus: varas; paiknemine: peamiselt käeselg
* Kuradi pea + käsi kaartidega – tähendus: mängur; paiknemine: ülakeha
* Mees või inimese siluett + tähed „XAM“ – tähendus: kaabakas, jultunud retsidivist; paiknemine: rinnakorvi all
* „CEP“ – (soboda, eto raj) „vabadus on paradiis“
* „TOK“ – (tjurma otkroj kalitku) „vangla, võta mind vastu“
* ristid – varem karistatud (nt kolm risti tähendab kolmel korral varem karistatud)
* ämblikuvõrk – narkomaan, paikneb tavaliselt vasakul käel
* täpp (ca 2–3 mm läbimõõduga) vasaku silma all või suu nurgas – pederast (sunniviisiline tätoveering)
* BOSS (vene tähtedes) – bõl osušden Sovetskim sudom (Nõukogude kohus karistas)
Žestid ja miimika
Vanglast on tulnud ka päris suur kogus žeste ja miimikat, osat sellest kasutatakse ka tänavapildis, mitte küll nii tõsise ähvardusena kui vanglaseinte vahel, kuid siiski on tänavakäbel olemas näiteks kerge viibe lõua alt läbi nii, et sõrmed on sirged, kokku surutud ja suunaga kõri poole. Tähendus loomulikult siis raskemas variandis tapmisähvardus („lõikan sul kõri maha“), tänaval omistatud pehmemas variandis „vait!“ või „lõpeta!“.
Kuid mitte kõik žestid ei olnud ENSV vanglates nii ilmselged, žestid pidid ju eelkõige olema varjatud valvurite eest, samal ajal olles piisavalt nähtavad ja arusaadavad kaasvangidele. Samuti väljendas autoriteet žestide kaudu, kas puhkenud kakluses tuleks jääda passiivseks, asuda ründele või kaitsele jne. Järgnevalt näited kinnipidamisasutustes käibel olevatest põhižestidest.
* „ära lõikama“ – nagu juba eelnevalt kirjeldatud sai, väljendab sirutatud sõrmedega käe lõua alt läbi viimine kõri läbi lõikamist ehk tapmisähvardust.
* „rattad“ – signaal, kus pöidla ja nimetissõrmega moodustatakse kaela või näo kõrgusel ring. Tähendus: näitab kaaslastele, et tal on uimasteid (tablette) ja ühtlasi kutsub proovima.
* parema käe nimetissõrme ja keskmise sõrme vastu pöialt hõõrumine – räägib mingi kindla kauba (tee, suitsu, mille iganes) kvaliteedist ja ühtlasi annab teada, et tasu toote eest on vaja kohe.
* „klõkki andma“ – pöidla(küünega) hamba tagant ettepoole tõmbamine. Tähendus: antud on lubadus, mille mittetäitmisel hammas või hambad välja lüüakse.
* otsaette tõstetud nimetissõrmest ja keskmisest sõrmest tekkiv „V“ – „kits“ on lähenemas.
* rusikaga vastu teise käe peopesa löömine – peksan su läbi
* parem käsi puusal, vasaku käe pöial või nimetissõrm taskus – kõik on korras
* toob käed kõrvale – oht läheneb
* parem käsi ümber vasaku randme – keegi pettis
* kaks sõrme kõril – sul hoitakse silma peal (ähvardus)
Argoo, släng
Läbi aegade on vanglates välja töötatud slänge – mugandusi, varjatud ütlusi, teisendeid jne. Sellest on sündinud suisa oma keel, mis küll põhisidesõnad alles jätab, kuid nii nimi- kui tegusõnad välja vahetab. Kõrvalkuulaja jaoks on tegu tabamata keelega, mille puhul ei oska tähendust isegi aimata. Selle uue keele eesmärgiks on eelkõige informatsiooni peita nii kitsede (korravalvurite informaatorid vanglasüsteemist seest, kellele tagatakse vastutasuks kaitse või leebemad tingimused) kui ka vangivalvurite eest. Ka slängid on välja kujunenud eri kinnipidamisasutustes erinevad, nii et näiteks Harku vanglas istuv kurjategija ei pruugi Viljandi koloonias istuja keelt üheti mõista. Mõne näite varal illustreerin taaskord juttu.
Eestlaste släng GULAG-i kinnipidamisasutustes (1940. aastatest kuni 1960. aastate alguseni)
* ahv – kodunt saadetud toidupakk
* alla laskma – inimväärikust solvates kedagi hierarhias alandama, madalamale suruma
* akadeemik – üle kümne aasta trellide taga, nn eluülikoolis viibinu
* blatnoi – kriminaalkurjategija, kinnipeetavate hierarhias seisis temast kõrgemal vaid varas. Blatnoi hoiab tööst kõrvale ja elatub sellest, mis õnnestub alamal pulgal olijatelt jõuga ära võtte (varastele makstakse konkreetset maksu, blatnoi hoolitseb enda eest ise). Vargad kaitsevad blatnoide eest „maksumaksjaid“
* eesrindlane – suurte rindadega naine
* fraier – elukogemusteta vang, potentsiaalne ohver, kes meelega hoidub suhetest kriminaalidega
* kits – pealekaebaja, koputaja, vangivalvurite siseinformaator
* mast – kurjategija nn eriala, kasutati nelja põhilist kaardimasti (ruutu – kits, üldiselt pealesurutud mast; ärtu – passiivsed homoseksuaalid, vabatahtlik mast; poti – varas; risti – kriminaalkurjategija; samu märke kasutati ka tätoveerimisel)
* paika või baika – vahialuse leivanorm
* palanda või balanda – vanglatoit, supp
* smoon või šmoon – läbiotsimine
* smutki – riided
* suuka – reetur, vargaseadust rikkunud blatnoi
* urka – kogenud kurjategija, blatnoide ninamees
* turvas – leib
Retsidivistide vene slängi näiteid
* aljoha – kaasvahialune
* attuha – moonist valmistatav uimastav aine
* vasser – ohusignaal, na vassere stojat – valves seisma (keelatud tegevuse ajal)
* gar – koloonias valmistatud puskar
* hafka – toit
* tšeluha – tüdruk
* šalava – prostituut
* maakler – kinnipeetav, kes tegeleb kauupade vahendamisega
* šmuurik – laip
Hierarhia vanglas
Trellitaguste meeste võimu ning keeruliste alluvussuhetega arenenud töökorraldus tekkis koos vangikogukonnaga umbes 18. sajandil. Vangihierarhia Eestis näitab pikaajalist võimuvõitlust, millest saab ülevaate, kahjuks küll mitte tervikliku, viie märkimisväärse perioodi kaudu: Eesti iseseisvumisele eelnev Tsaari-Venemaa periood, Eesti esimene iseseisvusperiood, Nõukogude Liidu koosseisus (1940–1941 ja 1944–1991), Saksa okupatsiooni aeg, ning Eesti iseseisvumisest tänapäevani. Siin vaatleme Nõukogude Liidu koosseisus oldud aja mõju tänase hierarhia väljakujunemisele ning hierarhiat NSV Liidu vanglas.
1917. aastal hakati Venemaal kinnipidamisasutusi reorganiseerima – kava kohaselt tuli osa neist lammutada, osa uut tüüpi kasvatusasutusteks ümber ehitada. Formaal-juriidiliselt ei pidanuks süsteem kedagi alandama ega privileege looma, kuid tegelikkuses kujunes kõik vastupidi. Kuulutanud poliitilised süüalused rahvavaenlasteks, järelikult väljaspool seadusi olevaiks, andis riik kriminaalkurjategijatele piiramatud võimalused. Allilma hierarhia tipp (kurjategijad-vargad, hiljem nim. elukutselisteks kurjategijateks-varasteks) allutas laagrites poliitilised süüalused ja kõik teised oma tahtele. Nii tekkis privilegeeritud seisus, kes elas mõnusat vargaelu. Tööd tegemata said nad ühiskatlast, varastatud või kaasvangidelt röövitud toidupakkidest korralikku toitu, samal ajal kui raskest tööst vaevatud ja alatoidetud vahialused massiliselt surid. Kes püüdis varastele vastu hakata hävitati. Kes julges sõbra, omakandimehe või tuttava kaitseks välja astuda sandistati või peksti poolsurnuks.
MAAJA
NB! Loe ka:
Leningradi homoseksuaalne maailm 1970.–1980. aastatel
Tätoveering: rituaal, kaunistus, igand?
