Kanep on arvatust ohutum

Uus-Meremaa teadlased väidavad kuni aaastani 2017 läbi viidud uuringute põhjal, et regulaarne kanepisuitsetamine kahekordistab skisofreeniasse haigestumise riski. Selle põhjuseks on tõenäoliselt kanepi suitsetamise tagajärjel ajus toimuvad keemilised muutused.

Üle tuhande inimese uurinud teadlased väidavad, et kanepit regulaarselt tarvitama hakanul ilmneb märkimisväärselt rohkem psühhootilisi sümptomeid kui mittesuitsetajatel. Arstide sõnul suurendab kanepi pruukimine ka südameataki ja insuldi riski. Vahetult pärast kanepi tarvitamist suureneb südameataki oht viis korda, selgub ajakirjas „International Journal of Cardiology” avaldatud uurimusest. Uuringus tuuakse näiteid 22-aastasest mehest, kes sai mõni minut peale eriti tugevatoimelise kanepi ehk skunki suitsetamist südameataki. „Skunkil on tugev mõju vereringkonnale. Ta põhjustab pulsi äkilist kiirenemist,” märgib prof. John Henry ja hoiatab, et paljud taolised juhtumid on varem ilmselt maha vaikitud. Värske uurimuse kohaselt on kanep kordades suurem kopsuvähi tekitaja kui tavaline tubakas. Väidetavalt on ühe kanepisuitsu kahju organismile võrdne paki sigarettidega. Samuti sisaldab kanepi suits sigarettide omast kaks korda rohkem kantserogeenseid aineid. Ka suitsetatakse kanepit ohtlikumal viisil ehk ilma filtrita. „Lähitulevikus võime kohata täiesti uut tüüpi kopsuvähki, mille tekitajaks on kanepis sisalduv kantserogeen,” lisas uurija Richard Beasly oma uurimuses.

Kanep kahjustab aju nautimisvõimet
Millegi toreda ja erutava kogemisel vallandub ajus dopamiin. Mõnu- ja rahuldustundega seotud virgatsaine võivad lahti päästa nii maitsev toit, seks, Facebookis saadud kiitus kui ka narkootikumid. On teada, et alkoholi- ja kokaiinisõltlaste aju toodab vähem dopamiini kui neil inimestel, kel pole mõnuainetega probleeme. Kanepilembeste inimeste aju on dopamiini suhtes tundetu, näitas USA riikliku uimastite kuritarvitamise uurimise instituudi teadlane Nora Volkow tegi katseid kahe rühma vabatahtlikega. Ühes grupis olid inimesed, kes olid kümmekond aastat pidevalt ja suurtes kogustes kanepit suitsetanud. Kontrollrühma katsealused ei tarvitanud üldse narkootikume. Kõik inimesed võtsid metüülfenidaati ehk Ritalini, mis suurendab dopamiini hulka ajus. Virgatsaine tase nende kehas hakkaski tõusma. Kui kontrollrühma vabatahtlikud kurtsid rahutuse üle ja neil tõusis vererõhk, siis kanepisuitsetajatel ei tekkinud mingeid kõrvalnähte. Ka ajukuvamisel oli näha, et dopamiini mõju ajule oli kanepilembestel palju väiksem. Lisaks hindasid kanepisuitsetajad end sagedamini ärevaks ja depressiivseks. Volkowi sõnul on tõenäoline, et kanep kahjustab mõnu ja „tasustusega“ seotud närvivõrgustikke. Kanepisuitsetajate aju võib toota normaalses koguses dopamiini, kuid tundub, et aju ei oska sellega midagi peale hakata. See omakorda muudab tuimaks ega lase nautida seda, mis inimestele tavaliselt rõõmu teeb. Kas kanepit tehakse selleks, et end paremini tunda või tuntakse end kehvasti, sest suitsetatakse pidevalt kanepit? Uurija kinnitusel ei saa katsetulemuste põhjal sellele vastata. Võimalik, et katses osalenud kanepisuitsetajatel on sünnipäraselt laisem dopamiinitootmine ja nad hakkasid narkootikume tarvitama, et eluga hakkama saada. Samahästi on võimalik ka see, et just kanep on nende aju dopamiini suhtes tundetuks muutnud.

Viis soovitust kanepitarvitajale
* Ära unusta, et kanepi tarbimine on seadusega keelatud ja sul võib tekkida probleeme õiguskaitseorganitega. Tea, et su uriinianalüüs võib osutuda kanepile positiivseks veel 30 päeva hiljem.
* Kui ikkagi otsustad kanepit tarvitada, ära tee seda kunagi tõeliselt halva enesetundega. Kanep võib seda süvendada.
* Kanepiuimas väldi masinaid ja mootorsõidukite juhtimist.
* Ära tarvita korraga mitut uimastit. See – eriti kanep ja alkohol üheskoos – võib tekitada ettearvamatu ning raske tervisekahjustuse.
* Kui oled otsustanud loobuda kanepist, väldi inimeste seltskonda, kes seda tarbivad. Nagu ka kohti, kus seda tarvitatakse.

ÜRO ajalooline otsus: kanep on arvatust ohutum
ÜRO narkootiliste ainete komisjon (CND) võttis 2. detsembril 2020 vastu WHO soovituse eemaldada kanep ja kanepivaik 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni neljandast ehk kõige ohtlikumate uimastite nimekirjast.
Ajaloolisel hääletusel Viinis võib olla kaugeleulatuv mõju ülemaailmsele kanepitööstusele, alustades regulatiivsest järelevalvest kuni teadusuuringuteni taimest ja selle kasutamisest ravimina
WHO soovitus 5.1 kanepi kui narkootikumi ümberhindamiseks kiideti heaks napi tulemusega – 27 riiki oli selle poolt, 25 vastu ja üks – Ukraina – jäi erapooletuks.
Toetajateks olid peamiselt lääneriigid, sh Austraalia, Austria, Belgia, Kanada, Horvaatia, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Poola, Hispaania, Rootsi, Suurbritannia jaa USA. Vastu hääletasid aga teiste seas Afganistan, Hiina, Iraak, Liibüa ja Venemaa, kuid ka Jaapan ning ainsa Euroopa riigina Ungari.
WHO soovituse 5.1 vastuvõtmine kujutab meditsiinilisele kanepile laialdast sümboolset mõju, kuna see võib aidata takka kanepi legaliseerimisele kogu maailmas, arvestades, et CND – ÜRO peamine uimastipoliitika kujundamise organ – tunnistas viimaks vaikimisi taime meditsiinilist ja terapeutilist toimet.
Hollandis asuva Rahvusvahelise Instituudi narkootikumide- ja demokraatiaprogrammi direktor Martin Jelsma ütles otsuse järel, et see annab aasta aastalt üha populaarsemaks muutuva meditsiinilise kanepi turule järjekordse tõuke.
Ja nendes riikides, mis lähtuvad ÜRO klassifikatsioonidest, võib see viia ka riigisiseselt [kanepi] ümberklassifitseerimiseni ja takistuste kõrvaldamiseni kanepi kasutamisel meditsiinilistel ja teaduslikel eesmärkidel.
Tema sõnul peaks ÜRO otsus julgustama riike ümber hindama, kuidas kanepit oma enda narkootiliste ainete nimekirjades liigitada, mis võib potentsiaalselt sillutada teed meditsiinilise kanepi täiendavate uuringuteni ja selle kasutamiseni mitmesuguste vaeguste ja seisundite raviks.
„Ehkki see samm ei vabasta taime täielikult lepingute kontrollist, on see tohutu samm kanepi normaliseerimise suunas meditsiinis, aga ennekõike ka meie ühiskonnas üldiselt,“ ütles CND juures töötav teadlane Kenzi Riboulet-Zemouli.
„Kanepi eemaldamiseks neljandast nimekirjast on olnud vaja aastakümneid jõupingutusi, mille tulemused on järgnevate aastakümnete jooksul tasapisi, ent kindlasti näha,“ uskus ta.
ÜRO 1961. aasta narkootiliste ainete ühtse konventsiooni neljandas nimekirjas oli kanep kuni 2020. aasta detsembri esimese nädalani kõrvuti surmavate, sõltuvust tekitavate opioididega, nagu heroiin.
Organisatsiooni maailma kõige ohtlikumate narkootikumide neljas nimekiri on alamrühm konventsiooni esimeses nimekirjas olevatest narkootikumidest, ning neid ei peeta mitte ainult „väga sõltuvust tekitavateks ja väärkohtlemist soodustavateks“, vaid ka „eriti kahjulikeks ja äärmiselt piiratud meditsiinilise või terapeutilise väärtusega aineteks“.
Uimastid on jaotatud nimekirjade alusel kategooriatesse, võttes arvesse nende meditsiinilist kasutegurit võrrelduna võimaliku kahjuga – kõige rangem ehk neljas nimekiri hõlmab narkootikume, mille puhul soovitatakse hoiduda isegi nende kasutamisest raviotstarbel. Just sinna alla liigitati kanepit kuni 2020. aasta 2. detsembrini pea 60 aastat.
WHO esitas komisjonile veel mitu soovitust kanepi ja selle produktide kohta, mis hõlmasid näiteks kanepi ekstraktide ja tinktuuride eemaldamist esimesest nimekirjast ning kanepi psühhoaktiivse komponendi tetrahüdrokannabinooli ehk THC ümber klassifitseerimist. Ükski ülejäänud ettepanekutest ei leidnud aga komisjonis piisavat toetust.
Hääletamisõigus oli ainult 53 CND liikmesriigil, ent otsus kehtib kõigile rahvusvahelise uimastikontrolli konventsioonile allakirjutanutele, sh Eestile.
WHO soovitused kanepi ümberhindamiseks avalikustati esmakordselt 2019. aasta algul. ÜRO narkootiliste ainete komisjonil kulus ettepanekute vastuvõtmise või tagasilükkamise tagajärgede analüüsimiseks pea kaks aastat.

MAAJA