Raha paneb rattad käima ehk töö tahab tegemist

23 minutit lugemist

Kohutava mürinaga variseb uusehitis kokku. Objekti omanik oigab: „Kus on ehitustööde juhataja? Ma kägistan ta omaenese kätega surnuks!”
Üks tööline ütleb: „Ma arvan, et te ei tarvitse seda enam teha, ta oli majas.”

* * *

Töötu tuleb börsile tööd otsima: „Mul on naine ja kaksteist last.”
Ametnik: „Ja mida te veel oskate?”

* * *

„Kuidas on mikrokliima teie püssirohuvabrikus?”
„Mitte eriti hea. Viimase plahvatuse ajal arvestasid ülemused meilt õhus oldud aja eest töötasu maha!”

* * *

Ühes firmas otsustati anda 1000 euro suurune eripreemia sellele töötajale, kes teeb kõige asjalikuma ettepaneku kulutuste vähendamiseks. Esimese koha sai üks osakonnajuhataja, kes tegi ettepaneku vähendada temale makstavat preemiasummat 500 euro võrra.

* * *

„Kas see on õige, et sinu uus boss on väga ihne?”
„Kindlasti! Ta isegi naerab teiste kulul!”

* * *

Kolleegid omavahel.
„Kuidas puhkus möödus?”
„Täpselt nagu büroos. Ennelõunase aja istusime niisama ja ootasime lõunat ja pärast lõunasööki lihtsalt igavlesime.”

* * *

„Kas sa töötad suures firmas?”
„Ma arvan küll. Kulub kolm päeva, enne kui üks kuulujutt on firmal ringi peale teinud.”

* * *

Üks mänedžer helistab oma tuttavale: „Hans, kas sa saad mu pojale mingi töökoha leida?”
„Loomulikult! Mida ta õppinud on?”
„Mitte midagi!”
„Suurepärane, siis ei ole meil vaja hakata teda ümber koolitama.”

* * *

Talumees selgitab sulasele: „Pooled kartulid viime turule, pooled paneme salve.”
„Jumala nimel, kes siis terveid kartuleid pooleks lõikab?”

* * *

„Me kehtestasime töö juures kolmepäevase töönädala.”
„Peab teil aga tore ülemus olema!”
„Ülemus? Tema ei tea asjast veel midagi.”

* * *

Talumees künnab põldu, pull adra ees.
„Kuule, talumees!” hüüab põlluserval pealt vaatav juhuslikult külasse sattunud linnamees. „Mis sa sellest pullist vaevad, kas sul hobust või traktorit ei ole?”
„On nii hobused kui ka traktor,” vastab talumees, „aga ma tahan sellele kuradi pullile ükskord selle selgeks teha, et ega elu pole ainult seks!”

* * *

„Mis ajast te selles firmas töötate?”
„Alates sellest päevast, kui direktor ähvardas mind laiskuse tõttu vallandada.”

* * *

„Te pole veel endale töökohta leidnud?”
„Teate, mulle pakutakse kahte kohta. Üks koht nõuab korralikku erialast ettevalmistust, aga teine nõuab palju füüsilist jõudu. Ma kohe ei tea, kumba valida.”
„Aga teie tehke järgmist: loobuge mõlemast kohast ja võtke endale mõni võimetekohane tööots.”

* * *

„Oh, küll ma olen täna väsinud!”
„Ja mis sa täna siis tegid?”
„Otsisin kergemat tööd.”

* * *

„Mu sõber, kuidas on selle tuhande krooniga, mis ma sulle kolme nädala eest laenasin?”
„Mis sa sellega tahad öelda?”
„Siis sa kinnitasid mulle, et vajad seda raha ainult lühikeseks ajaks.”
„Täitsa õige, ta oli mul ainult veerand tundi taskus.”

* * *

Pearaamatupidaja teeb ökonomistile märkuse: „Te kirjutate arvu 5 nii, et see sarnaneb väga kolmega.”
„Aga see ongi kolm.”
„Aga miks ta siis nii viie moodi on?”

* * *

Šeff tuleb kontorisse ja pöördub ühe töötaja poole: „Härra Paukson, aken teie laua juures on lahti. Ega teil külm ole?”
„Ei, ma magan ka kodus lahtise akna juures.”

* * *

„Alfred on äärmiselt tagasihoidlik inimene.”
„Kust sa seda võtad?”
„Ta istub parema meelega väikses õllekas, kui töötab suures tehases.”

* * *

Maakler näitab kundele maja: „See maja peaks teile ideaalselt sobima. Ühepereelamu garaažiga!”
„Väga armas, aga kumb on garaaž?”

* * *

Üks sõber räägib teisele: „Ma teenin miljon dollarit, kui mul õnnestub õpetada koera rääkima.”
„Jama, milline loll hakkab sulle rääkiva peni eest miljonit maksma?”
„Loll kindlasti ei maksa. Kuid ole kindel, et iga koeratoitu valmistav firma maksaks mulle hunniku raha ainult selle eest, et koer oma suu peaks.”

* * *

Kõrget riigiametnikku saadetakse pensionile ja selle puhul antakse talle teenetemedal. Sõbrad ja tuttavad õnnitlevad meest autasu puhul.
„Ütelge, palun, mida te tegite, et teid nii kõrge autasuga meeles peeti?” küsib keegi daam seltskonnast.
„Mitte midagi, aga ma tegin seda väga kaua.”

* * *

„Kuidas te oma viimase töökoha kaotasite?”
„Haiguse tõttu.”
„Mis haigus teil siis oli?”
„Ei mingit, aga mulle öeldi, et ma tegevat kõik haigeks.”

* * *

Bürooametnik Vint läks teise ilma.
Üks kolleeg küsib teiselt: „Kuidas see juhtus?”
„Tüüpiline ametnikusurm! Kukkus magades toolilt maha ja otse peaga vastu kirjutuslaua jalga.”

* * *

Uudishimulik daam küsib peol oma lauanaabrilt: „Kas ma tohin küsida, millest te elate?”
„Maa rasvast,” vastab küsitu napisõnaliselt.
„Tähendab, te olete siis lihunik?”
„Ei, korsetivabriku omanik.”

* * *

Veinikaupmees on suremas. Ta kustub oma pojad kokku ja ütleb neile: „Muide, veini võib ka viinamarjadest teha…”

* * *

„Tere, millega tegeled?”
„Mitte millegagi.”
„Kah hea tegevus.”
„Jaa, ainult konkurente on palju.”

* * *

„Minust on nüüd saanud šefi parem käsi,” räägib Hubert oma sõpradele.
„Nüüd on sul palju tööd, või kuidas?”
„Õigupoolest mitte, sest šeff on vasakukäeline.”

* * *

„Eile ma vallandasin teid ja täna olete te jälle siin! Mida te endast õige mõtlete?” keeb šeff vihast.
„Vaadake, šeff, ma ei pannud teie eilset väikest nalja pahaks!”

* * *

„Kohutav! Minu elukutse puhul ei tea kunagi, mida homne päev toob.”
„Ja kes te siis elukutselt olete?”
„Meteoroloog!”

* * *

„Ja teil polnud häbi võtta 500 eurot altkäemaksu?”
„Muidugi oli häbi! Kohutavalt häbi! Kuid mis teha, kui ta ei tahtnud rohkem anda.”

* * *

„Meie uus referent ei valetanudki, kui ta tööle tulles ütles, et ta toob meie firmasse uut elu!”
„Kuidas nii?”
„Kaks meie büroos töötavast viiest naisest on temast juba rasedad!”

* * *

Suure firma omanik laskis teha mõnikümmend silti tekstiga: „Tänasida toimetusi ära viska homse varna.” Ta riputas need oma ettevõttesse igale poole üles, lootuses, et need innustavad alluvaid paremini töötama. Mõni päev peale seda aktsiooni tuli tema kabinetti sõber ja küsis, kas ettevõtmine andis loodetud tagajärgi.
„Kui ausalt öelda, siis mitte selliseid, nagu mina lootsin,” ütles firma omanik mõtlikult. „Kassiir võttis kassast 50 000 dollarit ja laskis jalga, pearaamatupidaja kadus koos minu sekretäriga ja käskjalg sokutas salajased kirjad äri konkurentide kätte…”

* * *

„Kas sa laenad mulle sada eurot, kui ma oma kuldkäekella sulle pandiks annan?”
„Sada eurot võin ma ka sinu ausa näo eest anda.”
„Aga koos käekellaga?”

* * *

„Kas te ei sooviks oma büroos olevat vara varguse vastu kindlustada?” küsib kindlustusagent firma bossilt.
„Aga miks ka mitte. Ainult kellad ma jätan kindlustamata, sest need on meie büroos ainukesed asjad, millel töötajad pidevalt silma peal hoiavad.”

* * *

„Miks te eelistate oma firmasse tööle võtta just abielumehi ja mitte vallalisi?”
„Asi on selles, kui ma juhtun nende peale karjuma, siis nad ei lähe nii tujust ära kui vallalised.”

* * *

„Mul on niisugune tunne, et ma tahaksin kangesti meie bossile jälle ühe keretäie anda.”
„Oi looja! Sa ütlesid „jälle”?”
„Seda küll, sest see mõte tuli mulle ka eelmisel nädalal korra pähe.”

* * *

„Mida te selle sõnnikuga teete?” küsib linnasaks talupojalt.
„Paneme maasikatele.”
„Või nii? Meie paneme alati vahukoort.”

* * *

„Ma tahan teada, kui palju minu mees võttis eelmisel nädalal pangast raha välja,” nõuab raevunud naine pangas, kus on ta mehe arve.
„Ma ei saa teile sellist informatsiooni anda,” ütleb mees klaasakna tagant.„Aga teie olete ometi see kassiir, kes raha välja annab?”
„Olen küll, kuid ma annan välja ainult raha, madam.”

* * *

„Mis ametit te peate?”
„Ma olen tänavakaupmees.”
„Huvitav! Ja mis võiks keskmiselt üks tänav maksta?”

* * *

„Sa tulid töölt ära? Kas direktor oli ka üllatunud, et nii äkki ära lähed?”
„Ei, ta teadis seda varem kui mina.”

* * *

„Näib, et te tulete alati tööle õigel ajal.”
„Seda küll, kuid kasu pole sellest üldse. Pole ju ühtegi inimest, kes seda tarbe korral võiks tõestada.”

* * *

Noormees tutvustab end Broadway kabaree omanikule: „Ma olen masseerija, kahekümne dollari eest kuus võin masseerida teie tantsijaid.”
Okay! Kui teil raha kaasas on, võite kohe tööle hakata.”

* * *

„Kui sa lõunale tuled, rõõmustan ma alati väga!” ütles meister õpipoisile.
„Ja miks siis?” tahtis viimane teada.
„Sest pärast seda on tööpäeva lõpuni ainult kaks tundi jäänud.”

* * *

Keegi ameeriklane avaldas ajalehes järgmise kuulutuse: „Tubli kaupmees otsib elukaaslast. Usk – eraasi. Raha – peaasi. Kõik muu – pisiasjad.”

* * *

„Kas te suutsite kõik elusvara üles kirjutada?” küsib farmer tema juures praktikal olevalt üliõpilaselt.
„Seda küll.”
„Oli see väga keeruline?”
„Lehmade ja lammastega erilisi probleeme ei tekkinud. Ainult mesilastega tuli veidi vaeva näha.”

* * *

„Kas te olete unustanud, et võlgnete mulle 1000 eurot?”
„Veel mitte, kuid andke mulle natuke aega, ja ma unustan.”
„Ma küsin viimast korda: millal te mu võla ära maksate?”
„Suurepärane, et te mulle tulevikus enam sääraseid küsimusi ei esita.”

* * *

Oksjonil.
„Müüdud daamile viiendas reas, kes hoiab paremat kätt tema kõrval istuva mehe suu peal.”

* * *

„Miks sa kunagi puhkust ei võta? Kas sinu firma siis ilma sinuta läbi ei saa?”
„Just sellepärast ma ei võtagi puhkust, et nad seda ei märkaks?”

* * *

„Kuidas te talute, et ülemus ütles teile tõbras?”
„Ta ütles mulle, et olen esimese klassi tõbras, ja niisuguseid on vähe!”

* * *

„Sellel majal on nii eeliseid kui ka puudusi,” ütleb maakler. „Puudusteks on, et põhjas asub juustuvabrik ja lõunas on keemiakombinaat.”
„Ja eelised?”
„Alati on selge, kust tuul puhub.”

* * *

„Küll teie sead on alles lahjad! Kas te ei karda, et nad aia vahelt läbi poevad?”
„Ei karda – me tegime neile sõlmed sappa.”

* * *

Kaupmees oma kolleegile: „On vähemalt sada teed, kuidas saab raha teenida.”
„Aga ainult üks aus tee,” arvab teine.
„Ja milline see on?”
„Arvasin kohe, et te seda ei tea.”

* * *

„Kes teie poeg elukutselt on?”
„Ta on astronoom.”
„Hm, hea äri! Aga mis ta päeval teeb?”

* * *

„Kui päris aus olla, siis ma ei üüri meelsasti tuba üksikutele meestele.”
„Olge rahulik, proua, ma olen harva üksinda!”

* * *

Farmer räägib linnast maale tööd otsima tulnud mehele: „Lähme, ma näitan, kuidas lehma lüpstakse!”
„Olgu pealegi, kuid ehk oleks mul parem alustada vasikast?”

* * *

Kaks noort inimest arutavad omavahel tulevikuplaane.
„Ma tahaksin täpselt nagu minu isagi teenida aastas 100 000 eurot.”
„Kuidas? Kas su isa teenib aastas 100 000 eurot?”
„Ei, ta tahaks seda!”

* * *

Talunikud omavahel.
„Ütle, kas torm tegi ka sinu küünile liiga?”
„Pole õrna aimugi, esialgu pole ma veel küüni leidnudki.”

* * *

„Laena mulle tuhat eurot.”
„Mis sa garantiiks annad?”
„Mehe ausõna.”
„Korras. Too see mees siia.”

* * *

Kaks ärimeest omavahel.
„Ma müün juba kümnendat aastat eskimotele külmikuid,” ütleb üks uhkelt.
„See pole midagi, ma müün juba kakskümmend aastat venelastele käokelli.”
„Mis eriline saavutus see siis on?”
„Koos iga kellaga müün ma neile tsentneri linnutoitu.”

* * *

Eller küsib kolleegilt: „Kui palju sul raha vaja läheb, et omadega välja tulla?”
„Ma ei tea, mul pole kunagi nii palju raha olnud.”

* * *

„Kaarel, ärka üles, kell on kaksteist – lõunavaheaeg. Meie igatahes läheme lõunat sööma,” ütleb üks ametnik oma laua taga magama jäänud kolleegile.
„Ah,” pomiseb too vastu. „Minge ilma minuta, ma töötan täna ka lõunavaheajal.”

* * *

Õpipoiss: „Kas ma võin homme pärast lõunavaheaega ennast vabaks võtta? Ma lähen vanaema matusele.”
Meister: „Kas sa mitte juba kolm kuud tagasi ei matnud oma vanaema?”
Õpipoiss: „Seda küll, kuid mu vanaisa abiellus uuesti.”

* * *

„Kui ma homseks ei saa hankida tuhat eurot, siis pean end maha laskma. Kas te võiksite mind aidata?”
„Kahjuks ei, mul ei ole revolvrit.”

* * *

Ehitusfirma šeff arhitektile: „Teie projekteeritud seinad on väga õhukesed!”
Arhitekt: „Ärge otsustage enneaegselt, tapeet tuleb ju ka veel!”

* * *

„Te hädaldate alati, et müüte pruugitud autosid väga odavalt. Millest te siis elate?”
„Nende parandamisest.”

* * *

Peakokk selgitab õpipoisile: „Sa võtad kõigepealt kaks kolmandikku piima ja segad kahe kolmandiku veega.”
„Aga seda on ju kokku neli kolmandikku! Kuidas ma pean sellest aru saama?”
„Sa võtad lihtsalt suurema poti.”

* * *

Talupoeg Ohmuste kohtab külateel oma sõpra. Too küsib: „Ütle mulle, mida sa oma hobusele andsid, kui tal voolmed olid?”
„Petrooleumi.”
Nädal hiljem kohtuvad nad taas.
„Sa ütlesid, et petrooleumi?” pärib sõber.
„Jaa.”
„Seda ma oma hobusele ka andsin, aga ta suri.”
„Minu oma samuti,” vastas Ohmuste kurvalt.

* * *

„Eesti ajal pidime sageli 25 tundi järjepanu töötama,” sõnab vana tööline.
„Võimatu, ööpäev on ainult 24 tundi pikk!”
„Me alustasime tund aega varem!”

* * *

Rain on lohutamatu: „Naine jättis aiavärava lahti ja nüüd on kõik kanad läinud.”
„Mis sa ilmaasjata muretsed. Kanad lähevad ju alati koju tagasi.”
„Selles see õnnetus ongi.”

* * *

„Ma kuulsin, et meie direktor pidi hakkama kõvasti koosseisu vähendama.”
„Pole mõtet muretseda, sest meid sinuga see küll ei ähvarda.”
„Miks sa selles nii kindel oled?”
„Ta läks naisega riidu ja nüüd vallandab ta esmalt naise sugulased.”

* * *

„Hans, kas sa saad mulle 99,90 eurot laenata?”
„Ütle kohe, et sada.”
„Ei, sente mul veel on.”

* * *

Saksa ärimees läheb Zürichis panka ja sosistab tellerile: „Kas ma saaksin miljon eurot sisse maksta?”
„Aga loomulikult, mu härra,” naeratab teller, „kuid te ei pea sellepärast sosistama — vaesus pole häbiasi!”

* * *

„Kas see väike plekkonn seal võpsiku taga ongi teie vabrik?”
„Jah.”
„Ja mis kõrghoone see selle kõrval on?”
„Meie reklaamibüroo.”

* * *

„Me ehitame kõrbesse lokaali!”
„Jama, kes sinna tuleb?”
„Aga kui mõni sinna satub, siis võib endale ette kujutada, milline janu tal on!”

* * *

Noor ärihai helistab oma parimale sõbrale: „Kas sa mäletad, kuidas ma eelmisel aastal pankrotti jäin ja sa mu hädast välja aitasid? Siis ma vandusin sulle, et ma ei unusta seda kunagi.”
„Ja siis? küsib sõber lootusrikkalt.
„Ma olen jälle pankrotis.”

* * *

Meister ütleb õpipoisile: „Nii, ja nüüd värvid aknad ära.”
Ta jätab poisi üksinda ning tuleb mõne tunni pärast tagasi. Noormees küsib: „Vabandust, meister, kas ma oleksin pidanud ka aknaraamid üle värvima?”

* * *

Majaomanik ütleb korteriotsijale: „Tõsi, köök on väiksevõitu, aga selle üüri juures ei valmista vist toitu kuigi sageli.”

* * *

Üks talunik ütleb teisele: „Sinu kana ei kõlba enam kuke jaoks.”
„Kust sina seda tead?”
„Ma ajasin ta just äsja auto alla.”

* * *

Lehmakari pöördub koplist lauta tagasi. Kaks linnapreilit jälgivad karja.
„Kas pole hämmastav!” imestab üks. „Iga lehm teab täpselt oma kohta laudas!”
„Mis siin siis nii imelikku on?” vastab teine. „Iga lahtri kohal on ju lehma nimesilt.”

* * *

Taluperemees äsja palgatud sulasele: „Pane tähele: kui ma noogutan peaga, siis tule. Ma ei armasta palju sõnu teha.”
Sulane: „Siis me sobime ju päris hästi. Kui ma pead raputan, siis tähendab see, et ma ei tule!”

* * *

„Sa tuled pandimajast? Aga, armas sõber, kui sa rahahädas oled, miks ei tule sa siis minu juurde? Sa oleksid võinud minult ka midagi kaasa võtta, et juba korraga pantida!”

* * *

„Teie poeg nägi ränka vaeva, et seda ametikohta saada. Millega ta nüüd tegeleb?”
„Mitte millegagi, ta ju sai selle koha.”

* * *

„Kakskümmend viis eurot, kui viite mind raudteejaama!”
„Pange teine veel juurde, siis viin,” kaupleb taksojuht.
„Äkki teeksite ikkagi kolleegile väikese hinnaalanduse.”
„Kas te olete ka taksojuht?”
„Seda mitte – ma olen taskuvaras.”

* * *

„Ma tahaksin teie kauplusesse tööle tulla,” teatab juhataja jutule tulnud daam.
„Kas te oskate hästi arvutada?”
„Mitte eriti.”
„Inimestega oskate suhelda?”
„Üldsegi mitte.”
„Kas te meie töö omapäraga olete kursis?”
„Ei.”
„Milliseid eeliseid teiste kohasoovijate ees teil siis on?”
„Ma ei varasta.”

* * *

„Kuidas teil õnnestub alati oma kaubast lahti saada?” küsitakse proovireisijalt.
„Kui annan kella ja mulle avab ukse ükskõik kui vana naisterahvas, siis küsin: „Vabandage, neiu, kas teie ema on kodus?”.”

* * *

„Kõige pikem tee on kõige parem.”
„Lollus!”
„Sugugi mitte, ma olen taksojuht.”

* * *

„Kui palju teid rätsepa juures töötab?”
„Koos meistriga kolm.”
„Aga ilma meistrita?”
„Kui meistrit ei ole kohal, siis ei tööta ükski.”

* * *

„Mul on selline reegel: mitte iialgi oma sõpradele laenata. Muidu poleks sõprusest varsti midagi järel.”
„Sel juhul võite mulle julgelt paarsada eurot laenata: me pole ju kunagi sõbrad olnud.”

* * *

„Edasi-tagasipilet palun.”
„Kuhu?”
„Tagasi siia muidugi.”

* * *

Madrus Jack otsustas vahelduseks töötada ühe suve farmeri juures. Kuulnud, et meremees pole kunagi varem maatööd teinud, andis farmer talle prooviülesande.
„Minge tooge need loomad sealt mäekingult koju!”
Möödub üle tunni. Jack ja loomad ei tule ega tule. Lõpuks jõuab kari koju ja surmani väsinud Jack ohkab: „Teised tulid kenasti, aga see üks võttis koledasti aega, enne kui ma ta kätte sain ja koju tassisin.”
Sulus lõõtsutas metsjänes.

* * *

„Ma kadestan inimest, kes on kellelegi 10 000 eurot võlgu.”
„Mis sa peaksid teda kadestama?”
„Olen ise 20 000 eurot võlgu.”

* * *

Araabia naftašeigid peavad ühes Šveitsi hotellis pidu. Äkki neelab üks šeik alla kalaluu. Ta läheb näost valgeks, köhib ja röhitseb. Kähiseva häälega hüüab ta: „Kiiresti, ostke mulle haigla!”

* * *

Kohtuvad kaks tuttavat.
„Kui kaua me pole juba teineteist näinud!”
„Jah, kui protsendid ka juurde arvata, siis juba 2000 eurot.”

* * *

Tuntud kõhurääkija tuleb koos koeraga restorani.
„Kelner, klaas õlut!”
Koer lisab: „Mulle kaks maksavorsti!”
Külalised muutuvad tähelepanelikuks. Rikas ameeriklane ütleb kõhurääkijale: „Selle koera ma ostan. Pakun viissada dollarit.”
Kõhurääkija vastab: „Alla seitsmesaja ma seda imekoera ei müü!”
Samal hetkel karjub koer: „Kuhu jäävad minu maksavorstid?”
Ameeriklane laob seitsesada dollarit lauale ja võtab koera. See aga ütleb: „Tänasest päevast peale ei räägi ma enam ühtegi sõna!”

* * *

„Kui ma noor olin, unistasin ikka meremehe elukutsest.”
„Ja miks sinust meremeest ei saanud?”
„Ma olen kohutavalt hajameelne ja oleksin laevas jumal teab mida kokku keeranud.”
„Kellena sa siis praegu töötad?”
„Apteekrina.”

* * *

„Kuidas sul sel aastal kartulisaak oli?”
„Parem kui kunagi enne! Kevadel panin kotitäie maha ja sügisel võtsin kotitäie üles. Mitte ühtegi kartulit ei läinud kaduma.”

* * *

Matusebüroo seinal on kuulutus:
„Alates tänasest on leinamuusika neli korda kallim. Neile, kes ei suuda uue tariifi järgi maksta, esitatakse muusika neli korda kiiremas tempos.”

* * *

Mees seisab suure kohvriga kõnniteel. Kui takso läheneb, tõstab mees käe ja hüüab: „Halloo, takso!”
Taksojuht sirutab käe autoaknast välja, lehvitab ja hüüab vastu: „Halloo, jalakäija!”

* * *

Talumees ja tema täiskasvanud poeg olid erakordselt laisad. Kord peale prisket lõunasööki viskasid nad ennast pikali. Äkki ütleb isa: „Kuule, Juhan, vaata õige aknast välja. Kas õues vihma sajab?”
„Sa vilista parem koer õuest tuppa ja katsu, kas ta on märg või mitte.”

* * *

Äsja oli kooli lõpetanud advokaat avas oma kontori. See varustati peene mööbliga ja kõige krooniks oli kontoris kullatud telefon. Kohe tuli ka esimene klient ja et muljet jätta, tegi advokaat, nagu räägiks ta telefoniga. Ta lõpetas kõnes sõnadega „Hea küll. Ja pidage siis meeles, et minu taks on 10 000, nagu kokku leppisime.”
Ta pani toru ära ja vaatas klienti, küsides veidi üleolevalt: „Millega võin aidata?”
„Ma olen telefonifirmast. Kui teil midagi selle vastu ei ole, lülitaksin teie telefoni sisse.”

* * *

Hotelli administraator on oma ala meister ning direktor on temaga alati rahul. Kord tuli aga hotelli üks abielupaar, kellele administraator andis kõhklemata parimad toad. Nüüd tekkis direktoril kahtlus ja ta küsis administraatorilt: „Kas te olete kindel, et mees maksta suudab?”
„Täiesti kindel, et mees on väga rikas.”
„Kust te seda teate?”
„Väga lihtne! Ta on vana, paks ja inetu, naine on tal aga verinoor ja piltilus.”

* * *

Firma raamatupidaja kontrollib ühe kaastöötaja komandeeringu arvet.
„Ja mis astronoomiline summa see siin on?”
„Hotelliarve.”
„Ma palun teid tulevikus hotelle enam mitte osta.”

* * *

„Mida ma kuulen! Lewise-suguse kaabakaga teed ikka veel äri. Kas sa oled unustanud, kuidas ta sind aastaid tagasi tüssas?”
„Rahune. Sul pole õrna aimugi, kui palju ma vahepeal temalt õppinud olen.”

* * *

„Hoiatan teid: öövahi koht eeldab täielikku ausust!”
„Võite rahulik olla, 20 aastat olin ujumisbasseini valvur ja selle aja sees ei supelnud ma ujulas kordagi.”

* * *

„Kuidas sa oma uue direktoriga läbi saad? Kas temaga on võimalik koos töötada?”
„Temaga saab suurepäraselt läbi ka töötamata.”

* * *

„Mina olen oma varanduse kokku ajanud tänu teiste inimeste vigadele,” räägib ärimees kolleegile.
„Millega te siis tegelete?”
„Minu firma toodab kustutuskumme.”

* * *

„Kui igale inimesele makstaks nii palju, kui ta on ära teeninud!” ohkab väikesepalgaline ametnik.
„Mis minusse puutub, siis mina küll nii väikese tasu eest tööle ei hakkaks!” arvab selle peale looder.

* * *

Algaja ärimees sõidab esmakordselt välismaale ärireisile. Sõbrad soovitavad tal korralik kohver osta.
„Milleks?”
„Paned sinna ülikonna, pesu…”
„Aga mis ma siis sõidu ajaks selga panen?”

* * *

„Kuidas teil äri läheb?”
„Ei lähe üldse.”
„Pange siis oma pood kinni!”
„Aga millest ma siis elama hakkan?”

* * *

„Näete nüüd isegi, et see maja on lausa ideaalses kohas,” räägib maja müüja ostjale. „Isegi raudteejaam on kiviviske kaugusel.”
„See pole minu jaoks üldse oluline. Ma ei saa aru, miks ma peaksin hakkama ronge kividega pilduma?”

* * *

„Kes on teist siin kõige kauem oodanud?” küsib hambaarst ooteruumi astudes.
„Ma arvan, et mina,” ütleb rätsep. „Minu tehtud ülikonda kannate juba kolmandat aastat, kuid ma pole selle eest veel sentigi näinud.”

* * *

„Peremees, kas te ei võiks meil korteriüüri vähendada? Meie eluruumid on nii niisked, et me olime sunnitud teleri ekraani ette panema kojamehe?”

* * *

„Ma paluksin teil sõnu valida, kui te reisijate poole pöördute!” pahandab lennukompanii direktor piloodiga.
„Mida ma siis valesti olen teinud?”
„Kui te hakkate lennukit maandama, on teil loll komme öelda mikrofoni: „Enne kui me maa peale jõuame, tahaksin teiega hüvasti jätta!””

* * *

„Kas teie äri läheb hästi?” küsib ostja lemmikloomadekaupluse omanikult.
„Väga hästi. Hommikul müüdud postituvid on kõik juba tagasi lennanud.”

* * *

„Kui ma esmakordselt saabusin New Yorki, oli mul taskus ainult üks dollar,” räägib rikas mees ajakirjanikele.
„Ja millisesse ettevõttesse te selle paigutasite?”
„Sellest jätkus, et saata isale telegramm: „Saada raha.””

* * *

„Te joote muudkui vahuveini, kuid minu võlga ei mõtlegi ära maksta.”
„Kui ma võla ära maksaksin, siis ma ei saaks ju vahuveini juua.”

* * *

Tööotsimiskuulutus:
„Aeglase toimega kiirkirjutaja otsib tööd kogeleva direktori juures.”

* * *

„Kuidas möödus sinu puhkus India ookeani ääres?”
„See oli jube! Iga mõõna ajal meenus mulle mu konto.”

* * *

„Teate, ma leiutasin mooduse, kuidas rikkaks saada!”
„Tean, kuid minu käest te juba laenasite.”

* * *

Ärimees teeb testamenti: „Ja kui ma suren, tuleb mu põrm tuhastada.”
Notar: „Ja mida tuleb tuhaga teha?”
„Saatke maksuametile märkusega „Nüüd olete minust kõik saanud”.”

* * *

Suri miljonär. Notar loeb sugulastele testamenti ette: „…Aga John Smidtile, keda ma lubasin oma testamendis mitte unustada, palun edasi anda südamlikud tervitused!”

* * *

Hans kindlustusagendile: „Ma ei tee mingit elukindlustuslepingut. Ma tahan, et kui ma ükskord suren, oleksid kõik siiralt kurvad.”

* * *

Uus muuseumivalvur ütleb pärast esimese tööpäeva lõppu direktorile: „Usun, et olete minuga rahul. Mul õnnestus juba kaks Rembrandti ja üks Botticelli maha müüa.”

* * *

„Ma lasen nüüd oma kommunaalmaksed ja teised maksed pangal üle kanda.”
„Õigesti teed, pangal on rohkem raha kui meiesugustel.”

* * *

Metsatööline Ralf lamab jalaluumurruga haiglas. Tema ülemus külastab teda ja pärib: „Ralf, kallis, kuidas niisugune õnnetus võis küll juhtuda?”
Ralf: „Ma tassisin koos Karlaga palki ja libisesin teo otsas.”
„Kas sa siis tigu ei näinud?”
„Kahjuks ei, ta tuli tagantpoolt.”

* * *

„Meie asutuse sööklas võib võõra kohe ära tunda.”
„Mille järgi?”
„Ta ei irise söögi üle.”

* * *

Tohutu veoauto peatub piiril.
„Mida te veate?” küsib tolliametnik autojuhilt.
„Kakssada tuhat tosinat austrit.”
„Näidake ette!”

* * *

Õpipoiss sai meistrilt ülesande teha värviga maanteele keskjoon. Esimesel päeval pintseldas poiss neli kilomeetrit, teisel päeval kolm, kolmandal päeval poolteist kilomeetrit ja neljandal päeval kolmsada meetrit.
„Sinu tööviljakus on kõvasti langenud,” ütleb meister etteheitvalt.
„Hea öelda,” õigustab õpipoiss. „Aga iga päevaga jääb värvitünn minust järjest kaugemale.”

* * *

Rohtlasse rajatakse uut raudteeliini. Insener selgitab farmer Jackile: „Ma pean teile teatama, et uus raudteeliin läheb otse teie majast läbi. Loomulikult makstakse teile hüvitust.”
Jack sügab kukalt ja lausub: „Rahast võime ka hiljem rääkida, aga kas te mõtlete seda tõsiselt, et ma hakkan iga kord ust lahti tegema, kui rong tuleb?!”

* * *

Naine: „Kui täna õhtul peaks jälle see neetud kohtutäitur tulema, siis näita talle hambaid!”
Mees: „Seda ma ei tee, muidu võtab ta ka need kaasa!”

* * *

„Mida sa eile tegid?”
„Mängisin pandimängu.”
„Vaat siis! Oli sul suur seltskond?”
„Ei, mul oli ainult üks külaline: kohtutäitur.”

* * *

„Kas sa oled kuulnud, et Viiding tahab oma lehmalauta ümber ehitada?”
„Mis sa räägid! Kas ta tahab oma karja suurendada?”
„Ei, ta tahab hakata tegelema taluturismiga. Turiste oskab ta paremini lüpsta!”

* * *

Üks müüriladuja ütleb teisele: „Kas sa näed seal tellingul sääske?”
„Ei.”
„Tore, siis jätame töö katki – nähtavus on halb.”

* * *

„Ütle mulle, Otto, kas sa oled midagi kuulnud 500 eurost, mis sa naabrile laenasid?”
„Iga päev! Ta ostis endale muusikakeskuse.”

* * *

Noor arhitekt küsib ehitustööliselt: „Miks te maja talvel edasi ei ehita?”
„Õllepudelid lõhkevad külma käes!”

* * *

Vihane isa pojale: „Miks sa ei otsi endale töökohta? Kui mina olin nii vana kui sina, töötasin ma 90 dollari eest nädalas ühes kaupluses ja nüüd kuulub see kauplus mulle!”
Poeg katkestab isa etteheited: „Jaa, paps, nii võis see varem olla, kuid praegu see enam läbi ei lähe. Praegu on ärides ju sissetulekut registreerivad kassaaparaadid!”

0

Your Cart