Pornograafia pole ohtlik

Montreali ülikool korraldas uurimuse, mida rahastas Peresisese ja Naistevastase Vägivalla uurimiskeskus ja mille ülesanne on uurida pornograafia mõju meestele.
„Alustasime 20. aastais meeste otsimisest, kes pole iial pornograafiat tarbinud. Me ei leidnud kedagi,” ütles Simon Louis Lajeunesse, ülikooli sotsiaaltöö instituudi doktor ja professor.
„Minu töö eesmärk on vaadelda pornograafia mõju meeste seksuaalsusele ning nende arusaamadele meestest ja naistest,” ütles Lajeunesse. Selle tarbeks on ta siiani värvanud ja intervjueerinud 20 heteroseksuaalset, pornograafiat tarbivat meessoost tudengit.
„Nad rääkisid oma seksuaalsest minevikust, alustades esimesest kokkupuutest pornograafiaga, mis toimus varajases noorukieas. Mitte ühelgi subjektil ei esinenud seksuaalpatoloogiaid. Nende seksuaalelu oli pigem konventsionaalne,” ütles Lajeunesse.
Uurimusest tehti järeldus, et 90% pornograafiast tarbitakse Interneti ning 10% videopoodide vahendusel. Vabad ja vallalised mehed vaatavad pornot nädalas keskmiselt kolm korda ja 40 minutit. Püsisuhtes mehed vaatavad seda nädalas keskmiselt 1,7 korda ja 20 minutit.
Lajeunesse sai teada, et enamik poisse otsib pornograafilised materjalid välja juba 10-aastaselt, mil nad seksi suhtes suurimat uudishimu tunnevad. Üsna kiirelt aga heidetakse kõrvale materjalid, mis ei meeldi või mõjuvad räigelt. Täiskasvanuna eelistavad mehed jätkuvalt seda, mis sobib nende arusaamaga seksuaalsusest. Koos kaaslasega vaadatakse pornot harva ning vaadatavat materjali valitakse alati hoolikalt.
Kõik katsealused ütlesid, et nad toetavad sugude võrdsust ja tundsid end puudutatuna pornot mahategevast retoorikast. „Pornograafia pole muutnud nende kujutlust naistest või suhetest. Nad soovivad, et suhted oleks võimalikult harmoonilised ja rahuldavad. Need, kes partneriga koos oma fantaasiat ellu viia ei saa, heidavad selle fantaasia lihtsalt kõrvale. Reaalsus lõhub fantaasia ja mehed ei taha, et partner meenutaks pornostaari,” ütleb Lajeunesse.
Lajeunesse seab küsimärgi alla pornograafiale sageli omistatud psüühikat mõjutava aspekti. „Agressiivsed inimesed ei vaja vägivallatsemiseks pornot ja sõltlased võivad sõltuvusse sattuda ka uimastitest, alkoholist, hasartmängudest. Asotsiaalsed juhtumid on patoloogilised. Kui pornol oleks selline mõju, nagu paljud väidavad, piisaks homoseksuaalse inimese seksuaalse orientatsiooni muutmiseks talle vaid heteroseksuaalsete filmide näitamisest.”