Plahvatused kaevandustes

Maailma üks ohtlikumaid elukutseid on läbi aegade olnud kaevuri oma. Sügaval maa-alustes tunnelites maavarasid kaevandavate meeste töö on alati seotud suure riskiga. Peamiseks ohuks on kivisöest eralduva tuleohtliku gaasi metaani või tolmu plahvatusest tingitud varingud ja tulekahjud. 1907. aastal sai Ameerika söekaevandustes surma vähemalt 3000 meest.

Näiteks nõudis Lääne-Virginias Monongah’s toimunud õnnetus 360 inimelu. Sütt üles vedava rongi küljest tuli üks vagonett lahti ja kihutas kiirust kogudes kallakut pidi alla tagasi. Vagonett sööstis elektrikaablitesse ja lühistatud juhtmetest paiskus välja sädemepilv. Söetolm süttis ja kohutav plahvatus vapustas kaevandust. Purustused olid nii suured, et kõikide ohvrite surnukehade leidmiseks kulus nädalaid. Paljud kaevurid hukkusid leekides, osa jäi varingu alla.
Tragöödia Illinoisi osariigis Cherrys 1909 sai alguse kaevanduse sissepääsu kõrval olnud puuvirna süttimisest. Tuli levis kaevanduskäigu puidust tugikonstruktsioone pidi kiiresti maa-alusesse šahti. Peagi toimus plahvatus. Sel hetkel töötas maa all umbes 400 meest. Ainult mõnel õnnestus kohe välja pääseda. Esimene päästemeeskond sõitis kohe tõstukiga alla, aga veel enne kui lift alla jõudis, anti sealt märku, et lift kohe üles tõstetaks. Paraku lämbusid kõik tõstukis viibinud mehed vingugaasi käes enne maapinnale jõudmist. Kulus 24 tundi, enne kui tuli saadi kontrolli alla ja võidi laskuda maa alla ellujäänuid päästma ning surnukehi välja tooma.
Hukkunute arvu lõplikuks väljaselgitamiseks kulus mitu päeva. Katastroofis sai surma 259 meest, neist paljud mitte plahvatuse läbi, vaid hiljem maa-alustesse käikudesse lõksu langenutena. Mitmed abiootajad olid nii raskelt vigastatud, et kolleegid olid sunnitud nad kohutavate piinade lõpetamiseks maha laskma.
14. oktoobril 1913 oli Senghenydd’i kaevanduses Cardiffi lähedal Walesis maa all tööl 960 meest, kui kooli minevad lapsed ja hommikusöögilauda koristavad pereemad kuulsid summutatud plahvatust. Kui nad kaevanduse sissepääsu poole tõttasid, nägid nad šahtist tõusvat tihedat suitsupilve. Kõikjalt ruttasid kohale päästemeeskonnad. Pärast 16-tunnist võitlust leekide ja suitsuga suudeti päästa ligi 300 kaevurit, 418 meest hukkus. Kaevanduskülas oli vaid mõni pere, keda saatus säästis. Üks naine kaotas selles katastroofis oma mehe, neli poega ja kolm venda.
Wrexhami lähedal asuv Gresfordi kaevandus pitseeriti seitsmeks kuuks pärast mitut tugevat plahvatust 1934. aasta 2. oktoobril. Kuigi päästjad püüdsid korduvalt läbi tulemüüri tungida, pidid nad teise päeva õhtuks alla andma. Ametivõimud otsustasid šahtid sulgeda, kuna antud olukorras ei olnud mõtet riskida päästjate eluga. Pitseeritud kaevandus sai hauaks 264-le mehele.
Rida plahvatusi 20. novembril 1968 põhjustas Manningtonis Lääne-Virginias maa-aluse tulekahju. Kuna plahvatus pühkis minema ka kontorihoone koos kõigi dokumentidega, ei teadnud keegi täpselt, kui palju mehi on vangistatud šahti 183 meetri sügavusse šahti. Ametnikud pidid kontrollima öises vahetuses töötanud meeste kodusid, et täpsustada, kes on maa all. Selgus, et seal on 78 inimest. Päästjad ei söandanud uute plahvatuste kartuses kaevandusse siseneda ja pumpasid maa alla õhku. Abistajad teadsid, et hapnik soodustab tulekahju levikut, kuid ilma värske õhuta oleks võimalikke ellujäänuid tabanud kindel lämbumissurm. 40 tundi pärast esimest plahvatust toimus teine, eelmisest veelgi võimsam. Leegid paiskusid kaevanduse suudmest kõrgele õhku ja tulekuma oli nähtav mitme miili kaugusele. Järgnes veel terve seeria plahvatusi ja kahanes lootus, et keegi võiks veel elus olla. Ainult kaks ventilaatorit olid veel töökorras ja pumpasid õhku nendesse käikudesse, kuhu kaevurid võisid tule eest pageda. Lõpuks näitasid mõõtmised, et tuli on vallutanud kõik käigud ja šahtid. Oli selge, et enam pole kedagi pole elus. 30. novembril kaevandus pitseeriti.
Kelloggi kaevanduses Idahos kaevandati hõbedat. Hiiglaslik kaevandus oli Ühendriikide kõige rikkalikum ja sügavam. Töötingimused olid eriti rasked kõrge temperatuuri tõttu. Sageli oli võimalik maa all töötada ainult pool tundi. Kuid suured palgad kompenseerisid kõik ebamugavused.
2. mail 1972 toimunud katastroofi põhjuseks oligi tõenäoliselt ülekuumenemine. Ühes mahajäetud kaevanduskäigus puhkes tulekahju. Hilisem uuring näitas, et arvatavasti oli tegemist vanade toestuspalkide isesüttimisega. Tihe suits tungis peaventilatsioonišahti. Hapnikumaskides päästjad laskusid alla ning neil õnnestus mõned eluga pääsenud mehed maa peale tuua. Samal ajal pumbati maa alla hapnikku lootuses aidata paarikümmend meest, kes võisid kusagil sügaval veel elus olla. Nädala pärast, kui välja oli toodud 47 surnukeha ja lootus kedagi elusana leida oli kadunud, juhtus ime: 1465 meetri sügavuselt leiti kaks ellujäänud meest. Seitsmekesi olid nad püüdnud tule eest sügavamal asuvatesse käikudesse põgeneda. Viis meest olid aga vingugaasi kätte lämbunud. Rohkem pääsenuid ei olnud, järgmisel päeval toodi üles viimased 91 laipa.
1970-ndate alguses oli ÜRO kuulutanud Rodeesiale (praegune Zimbabwe) majandusboikoti. Wange (Wankie) söekaevandusel oli suur tähtsus Rodeesia tööstusele ja raudteele. Kaevanduses töötas inimesi kõigist Aafrika rahvustest, keda kaevanduskompanii oli kohale meelitanud kõrgete palkade ja heade elamistingimustega. Just juuni alguses oli valitsus teatanud, et Wange söekaevanduses on tööjõudu piisavalt ja ka tulevikus pole uute töötajate värbamist ette näha. Kuid kohe järgmisel päeval toimus palju inimelusid nõudnud katastroof.
6. juunil 1972 nägid maa peal töötanud inimesed vapustavat vaatepilti: kohutav plahvatus paiskas moodsaima tehnikaga varustatud kõige tootlikumast 2. šahtist välja kaablivagoneti sellise hooga, et see lendas kaevanduse suudmest 50 jardi kaugusele, vigastades seal paljusid inimesi. Plahvatus sulges üle 400 mehe kaevanduskäikudesse.
Päästemeeskonnad püüdsid kogu järgneva päeva ja öö jooksul abivajajate juurde läbi murda, kuid šaht täitus kiiresti metaani ja vingugaasi surmava seguga. Kaevanduse sissekäigu ees tunglesid naised, halades oma maa alla jäänud meeste pärast. 15 tundi hiljem andis päästemeeskond alla. Oli selge, et kasvav mürgise gaasi hulk seab ohtu ka päästjate elu. Otsustati kasutada teist taktikat. Alustati õhu šahti pumpamist, et suruda gaase allapoole ja võimaldada juurdepääs ülemistele kaevanduskäikudele. Juhtkonnal oli selleks ajaks juba selge, et ellujäänuid 2. šahtis ilmselt pole, ja nüüd seati eesmärgiks jõuda surnukehadeni. Siiski lootsid päästjad allapoole laskudes kuulda koputuskõnet, mida võisid kasutada mõnda õhutaskusse pääsenud ellujäänud. Seda oodatud heli aga Wange kaevanduses ei kuuldud. Wange plahvatus on üks kohutavamaid kaevandusõnnetuste ajaloos. Kuigi Rodeesia kaevandus oli varustatud moodsaima tehnikaga, hukkus 427 inimest. Hiljem süüdistati vastutavaid isikuid jämedas hooletuses, mistõttu ei osatud õigeaegselt märgata ohtliku gaasi kogunemist.

Ohvriterohkeimad katastroofid kaevandustes

11.11.1908. Radbod/Hammi (Westfalen) kaevanduses toimus plahvatus. Hukkus 360 kaevurit.
10.03.1910. Prantsusmaal Courrièresi kaevanduses puhkes tulekahju, kui maa all töötas 1800 meest. Hukkus 1100 kaevurit. Katastroofi põhjuseks peetakse puudulikke ettevaatusabinõusid ja päästetehnika vähesust.
24.12.1912. Jaapanis Hokkaido saarel Ynbari kaevanduses toimunud plahvatuses hukkus 245 kaevurit.
3.01.1934. Saksamaal Osseki kaevanduses toimunud gaasiplahvatuses hukkus 146 kaevurit.
1942. aastal hukkus Saksamaal Monopol-Grimbergi kaevanduses Unna lähedal 409 kaevurit ja kolm Inglise söekomisjoni ametnikku.
8.08.1956. Rängim sõjajärgne katastroof kaevanduses. Belgias Marcinelle kaevanduses hukkus 273 kaevurit.
22.02.1960. SDV-s Zwickau kivisöekaevanduses lõpetati seitse päeva kestnud päästetööd. Gaasiplahvatuses hukkus 123 kaevurit.
3.02.1962. Saksamaal Luisenthali kaevanduses toimus 600 meetri sügavusel gaasiplahvatus. Maa all viibinud 400 kaevurist jättis oma elu 299.
12.11.1963. Jaapanis Kiušiu saarel asuvas kaevanduses toimunud gaasiplahvatuses hukkus vähemalt 455 kaevurit.
29.05.1965. Indias Dhanbadi söekaevanduses hukkus 274 kaevurit.
1.06.1965. Jaapanis Kiušiu saarel asuvas kaevanduses toimunud gaasiplahvatuses hukkus 231 kaevurit.
7.06.1965. Bosnias sai Kakanj’i kaevanduses surma 128 kaevurit.
3.03.1992. Türgi Musta mere sadamalinna Zonguldaki lähedal asuvas Kozlu kaevanduses toimus 560 m sügavusel gaasiplahvatus. Suri umbes 300 kaevurit.

Tunnuspildil: 21.10.1930. Saksamaal Aacheni lähedal asuvas Alsdorfi söekaevanduses toimus võimas plahvatus, mis nõudis 250 inimelu.

©Peter Hagen