Plahvatus Oklahomas (1995)

5 minutit lugemist

Tänapäeva riik seab inimese elu väga rangetesse raamidesse, reguleerides otsatu hulga eeskirjade, määruste, seadustega kogu tema elu ja tegevust ning maksustades mitte ainult sissetulekud, vaid ka väljaminekud. Kui tavainimene saab väga vähe ära teha, et oma sissetulekuid suurendada, siis riigil pole see kunagi probleemiks. Ta lihtsalt tõstab makse, tundmata vähimatki huvi selle vastu, mida reakodanik asjast arvab või kas maksukoormus rahvale ka jõukohane on. Ega asjata Vene revolutsionäär V. I. Lenin öelnud, et riik on vägivallaorgan. Aga vägivalla vastu tuleb ju võidelda! Nii mõnigi psüühiliselt tasakaalutu inimene saabki asjast nii aru ja üritab omapoolse vägivallaga riigi vägivalla vastu välja astuda. Nii et oma loogika, kuigi vildakas, sellises võitluses ka on…

19. aprillil 1995, kell 9 hommikul pargivad kaks noort meest 9-korruselise Alfred Murrah’ föderaalhoone ees pruuni veoauto. Hetke pärast lahkuvad mehed kiirustades auto juurest.
Kell 9.02 kõlab kohutav plahvatus. Oranž tulekera tõuseb õhku. Lööklaine paiskab klaasikilde ja prahti kuue kvartali kaugusele. Oklahoma sinisesse taevasse tõuseb süsimust suitsupilv. Kogu põrgu kestab kõigest pool minutit, siis saabub vaikus. Šokeeritud inimesed ei usu oma silmi: hoone kogu põhjapoolne tiib on kokku varisenud, näha on purunenud bürooruumid. Ohvrite arv selgus alles mitme päeva pärast. Selle koletu terroriakti tagajärjel hukkus 168 inimest, nende hulgas 19 last, umbes 800 sai vigastada.

Timothy McVeigh.

Lõhkeaineeksperdid oletavad, et autopomm võis kaaluda umbes pool tonni. Tegemist oli ammooniumnitraadiga – kõikjal vabalt kättesaadava kunstväetisega. Auto rususuid uurides selgus, et selle olid firmast Ryder rentinud kaks valget meest valenime all. Üks nendest, 27-aastane endine armee mehaanik Timothy McVeigh arreteeriti kaks päeva hiljem Oklahoma äärelinnas, tema kaasosaline, 40-aastane Terry Nichols tabati mõni aeg hiljem. Mõlemad kuulusid paremäärmuslikku rühmitusse, kes oli sihiks seadnud „võidelda vägivallaga vägivaldse riigi” vastu.
Mis ikkagi oli selle ohvriterohke terroriakti motiiv?
McVeigh väitis, et teda ajendasid valitsuse vastu sõda kuulutama ning Oklahoma City terroriakti korraldama intsidendid Ruby Ridge’is ja Wacos.
1992. aastal laskis föderaalagent Lon Horiuchi Ruby Ridge’is kogemata maha naise, kes väljus agentide poolt ümberpiiratud majast, kus varjas end keegi tagaotsitav. 19. aprillil 1993 ründasid FBI relvastatud agendid Wacos farmi, kuhu olid varjunud hambuni relvastatud Taaveti sekti liikmed koos oma ninamehe David Koreshiga. Puhkenud tulekahjus ja tulevahetuses sai surma 80 sekti liiget. Hiljem tunnistas FBI, et tormijooksuga pakuti üle ja fanaatikuid oleks saanud sundida alistuma ka väiksemate ohvrite hinnaga.
„Waco viis mind otsuseni. Enam ei olnud võimalik tunda end kaitstuna isegi koduseinte vahel,” seletas McVeigh oma mõtteid pärast Wacot.
3. juunil 1997 tunnistas Denveri vandekohus Timothy McVeigh’ süüdi ja kohus mõistis ta surma mürgisüsti läbi. 11. juunil 2001 hukati Timothy McVeigh Indiana osariigis asuvas Terre Haute vanglas.
McVeigh’ kaasosaline Terry Nichols mõisteti süüdi kaheksa FBI agendi tapmises ja tapmise kavandamises. Need kaheksa said surma Murrah’ hoone plahvatuses. Nichols mõisteti eluks ajaks vangi, kuid Oklahoma osariik  andis ta 2004. aastal uuesti kohtu alla: kinnitati, et Nichols kannab samuti vastutust ülejäänud 160 inimese hukkumise eest. Samal aastal mõisteti Nicholsile 160-kordne eluaegne vanglakaristus.
2003. aastal tunnistas Terry Nichols salajases kokkuleppes üles, et tema mängis pommi komponentide hankimisel võtmerolli. Nichols tunnistas ka, et aitas McVeigh’l pommi kokku panna, samuti tegeles ta rünnaku planeerimisega ning oli seotud kõigi ülejäänud aspektidega rünnaku korraldamises.

Ameerika äärmuslased

Oklahoma Alfred Murrah’ föderaalhoone pärast plahvatust.

Mitte üheski teises riigis ei leidu nii palju hulle, usulahke, sarimõrvareid ja igat masti äärmuslasi kui USA-s. Seal võib ennast kuulutada uue usu prohvetiks ning koondades enda ümber elus pettunud või muidu lihtsameelseid inimesi tõusta tänapäeva messiaks. Millise mõju võivad mõned karismaatilised fanaatikud oma jüngrite üle saavutada, näitab ilmekalt David Koreshi juhtum. (Pikemalt on temast juttu artiklis „Jeesuse“ tagasitulek ehk draama Waco farmis.)
1993. aastal 33-aastaseks saanud messias David Koresh (õige nimega Vernon Howell) oli fanaatilise ususekti Davi-dianer (taavetlased) juht ja isehakanud Jeesus, kellel oli paar tuhat pooldajat. Nooruses rändas Howell Austraalia kõrbes, 1980. aastate alguses pöördus ta USA-sse tagasi. 1987. aastal asus ta seitsmenda päeva adventistide hulgast lahku löönud grupi etteotsa ning võttis endale nimeks David Koresh. Texase kõrbes Wacos asuvas üksildases farmis seati sisse sekti keskus, kus elas pidevalt umbes sada sekti liiget. Elu farm-kindluses seisnes põhiliselt palvetamises – kuni 15 tundi päevas. David Koresh jutlustas ja jutlustas. Jutlustamisest väsinud, seksis ta sekti kuulunud naistega, et nad saaksid „Jeesusega ühte“.
29. veebruaril 1993 tahtis politsei kindluse läbi otsida. Ilmselt oldi koguduses aktsioonist teadlikud, sest hambuni relvastatud usufanaatikud võtsid politseinikud vastu marulise automaaditulega. Viis politseinikku sai kohe surma, kindluses jäi elust ilma vähemalt seitse inimest. Farmis viibis 110 inimest, kelle hulgas oli umbes 30 last. Madin kindluse ümber tuuris mitu päeva. Iga kahe tunni tagant edastasid kohalikud raadiojaamad kokkuleppel hullumeelse messiasega tema läkitusi: „Kurjus valitseb maailma! Kurjus on võitnud headuse! Mina olen nüüd lootus, ainult mina suudan inimkonda hukatusest päästa!“ Politsei pakkus oma piiramisaktsiooniga kõvasti üle, sest oli selge, et usufanaatikud naljalt ei alistu ning võivad käe oma elu külge panna. Nii läkski. 19. aprillil 1993, piiramise 51. päeval üritas politsei vallutada fänni tankidega.
Sekti liikmete süüdatud tulekahjus hukkus David Koresh koos oma 85 fänniga, kelle hulgas oli ka 17 last. 9 inimest pääses eluga…
USA-s tegutseb otsatu hulk segaste poliitiliste ja usuliste vaadetega sekte, kelle ideoloogia on läbi imbunud antisemitismist, rassismist ja naistevihkamisest. Kõik need äärmuslikud rühmitused vihkavad makse ja Washingtoni keskvõimu. Äärmuslaste Ameerika ideaaliks on radikaalne individualism, riigi ja selle esindajate eitamine. Nende rühmituste ideoloogia alustalaks on kirjanik Henry D. Thoreau (1817–1862) põhimõtted: ta pidas tähtsaks lihtsust, eraklikkust ja harmoonilist looduskeskset elu ja leidis, et makse ei tule maksta. Thoreau oli veendunud, et riigil pole mingit õigust kodanike tegevusvabadust kõikvõimalike reeglite ja seadustega piirata. Üksvahe pandi kirjanik isegi trellide taha, kui ta keeldus oma maksuvõlga tasumast.

©Peter Hagen

0

Your Cart