Pilgu jõud

Seda täheldati arvatavasti juba inimkonna koidikul, et pilgus peitub lausa maagiline jõud. Iga koolijütski teab. et mao ainitine pilk halvab küüliku, et analoogiline jõud on paljude metsloomade pilgul.

Aga ka inimese omal loomade suhtes – maailmakuulus vene dresseerija Durov suutis ainuüksi pilguga hajutada kiskjate sellise raevu, mis võinuks ta hetk hiljem juba tükkideks kiskuda.
Me kõik teame, et on inimesi, kes suudavad teise ümber pöörama sundida, puurides pilgu talle kuklasse. Arvatakse koguni, et iidsetel aegadel oli inimesel kuklas kolmas, kiiruluu alune silm, mis säilis koljus kui rudiment ja registreeris selja tagant tulevaid pilke. Sellele rajaneb kaotamise, ärategemise teooria; millesse ennevanasti usuti vaid kolkakülades, nüüd aga vabastatakse ja ravitakse sellest kõige suuremates linnades. Kusjuures tegelevad sellega meditsiinilise haridusega inimesed, mõnikord lausa TV-ekraanilt!
Olgu kuis on, pilk on äärmiselt müstiline asi. Pidevalt muutuv, arvutute variatsioonidega. Ühed ja samad silmad võivad olla tuhmid ja säravad, unistavad või raevukad, nukrad või rõõmsad, jne, jne. Armunu pilk meenutab somnambuuli või hüpnotiseeritu oma, selle mõju on eriline ja mõistetav aga ainult teisele asjaosalisele. Spetsialistid väidavad, et selle inimese pilk, kes on otsustanud tappa, avaldab jubedat mõju ohvrile, kes sellest surmaotsuse eksimatult välja loeb. Aga siis, kui seesama inimene pole kindlat mõrvaotsustveel langetanud, pole tema pilgul mingit silmatorkavat mõju ja see ei kutsu teis(t)es esile mingeid märgatavaid emotsioone.
Silmade ja pilguga on aga seotud veel palju fenomenaalsemaid fakte, olgu küll, et neid harva ette tuleb. On inimesi, kes „näevad” seotud silmadega, loevad tekste läbi seina, vaiba jne, liigutavad pilguga esemeid või suudavad neid koguni deformeerida. Viimaste võimete poolest on tuntud kurikuulus Uri Geller, kelle kõverate nugade-kahvlitega kaetud Cadillaci maailma ajakirjanduses alles hiljuti demonstreeriti. Väidetavalt olid kõik söögiriistad painutatud ainuüksi pilgu jõul. Siiski on alust arvata, et Gelleri puhul on tegemist üliosava silmamoondajaga.
Paljud psühholoogid on veendunud, et silmade funktsioon pole ainult nägemine. Need on organid, mis kõige intensiivsemalt kiirgavad välja ja võtavad vastu mõttelist, bioloogilist, psüühilist energiat – see on nende kaugelt tähtsam funktsioon kui nägemine. Iga kord, kui silmade ilme muutub, muutub pilgu kiiratava ja vastuvõetava psüühilise energia hulk ja kvaliteet. Sama palju kui pilgul on erinevaid varjundeid, on ka vahendataval energial hulki ja omadusi.

MAAJA