Pikaealisuse saladus

2 minutit lugemist

Kas te magate end alati välja? Kas magate (muidugi, kui kliima seda võimaldab) avatud akna juures? Kas teil on lemmikloom, keda hellitada? Ja kas te naerate palju?

Kui jah, siis on teil eeldusi kaua elada. Nii arvavad igal juhul Taani teadlased. Nad uurisid 15 daami vanuses 100–104 aastat ja oma küsitluste põhjal pakkusid välja järgmise pikaealisuse „retsepti“.

  1. Tähtis on elada eesmärgistatud elu. Sealjuures on täiesti ükskõik, kas te pühendate end hobile, spordile, perekonnale, poliitikale või religioonile.
  2. Pidage lemmikloomi! Tegevus nendega mõjub rahustavalt ja annab tunde, et olete armastatud ja vajalik. Igal juhul avaldab üks peni oma peremehe meeleolule palju positiivsemat mõju kui mõni usaldustelefoni psühholoog oma targutustega.
  3. Seksige ja õppige seda tegema nii, et saate alati maksimaalse rahulduse. Muide, see on võimalik ka ilma partnerita. Kõik sõltub ainult fantaasiast.
  4. Puhake end alati välja. Ärge unustage, et magamata ööd lühendavad teie eluiga. Ärge magage kunagi alla kuue tunni.
  5. Suurt rolli mängib ka toitumine: vähe rasva, kuid selle eest palju kala, aedvilja, teraleiba ja puuvilja.

Inimese eluiga ei määra mitte ainult toitumine ja elutingimused, vaid eelkõige pärilikkus ja organismi vastupanuvõime nakkushaigustele. Suurt rolli mängib ka sugu. Naised elavad üldreeglina kauem kui mehed. Väga tähtis on ka inimese enda hinnang oma tervisele. Hea enesetunne on hea meeleolu aluseks. Terve inimene talub aga saatuse vingerpusse palju paremini, ta on optimistlik ja saab raskustest kergemini jagu. Selline inimene on aktiivne ja kontaktne. Väga vanaks elanud inimesed on üldiselt rõõmsameelsed ja tasakaalukad ning oskasid nooruses ja keskeas oma probleemidega toime tulla. On selge, et kergesti ärrituvad, närvilised ja tigedad inimesed kulutavad end kiiremini läbi. See-eest lihtsameelsed inimesed elavad keskmiselt kuus aastat kauem kui maailma saatuse pärast oma pead vaevavad intelligendid. Nii et mõtlemine pole mitte ainult õnne, vaid ka tervise vaenlane. Muidugi pole tervis taevaand, tuleb ka ise pingutada, et vormis olla Kuid on ka erandeid.
Kui Winston Churchilli käest päriti pikaealisuse saladuse kohta, vastas endine peaminister napisõnaliselt. „No sports!“ (Ei mingit sporti).Olgu öeldud, et Churchill elas 91-aastaseks. Maailmakuulus atleetvõimleja ja filminäitleja Arnold Schwarzenegger ei jaga sellist seisukohta. Ta on kindel, et kui Churchill oleks tegelenud tervisespordiga, oleks ta veelgi kauem elanud. Veel kinnitavad uuemaaegsed uurimused, et vitamiinidel on meie tervise seisukohalt märksa suurem tähtsus, kui seni üldse arvata osati.

Tunnuspildil: Mis viga nii ilusas ja soosjas kohas kõrge eani elada!