Oli aasta 1911

JAANUAR
2. Pärast José Estrada juhitud valitsuse tunnustamist, viib USA president H. Taft Ameerika merejalaväelased Nicaraguast välja.
3. Londoni politsei piirab 700 mehega Sidney Streetil maja, kuhu on end barrikadeerinud vene anarhistid. Maja süüdatakse põlema. Hiljem leitakse maja varemetest anarhistide laibad.
4. Streik Belgia söekaevandustes. Tööandjad ei pidanud oma lubadust ega lühendanud tööaega. Alates 1. jaanuarist on tööaja pikkuseks määratud 9,5 tundi. Kaevandusteomanikud kärbivad ka lõunavaheaega, nii et tööpäeva pikkuseks kujuneb peaaegu 10 tundi. 16. jaanuaril sekkub valitsus vahele ja endise pikkusega lõunavaheaeg taastatakse.
11. Mandžuuriast levib katk Hiinasse. Tsingtaus asuv saksa koloonia eraldab end ülejäänud riigist, et kaitsta end epideemia eest.

18. 40 aastat Saksa keisririiki. Teatavasti kuulutati 18. jaanuaril 1871 Versailles’i lossi peeglisaalis välja Saksa keisririik. Ainuke veel elus olev sellest tseremooniast osavõtnud vürst, 90-aastane Baieri printsregent Luitpold õnnitleb keiser Wilhelm II-st juubeli puhul. Kuid ka sel juubelipäeval tunnevad paljud, et sõda lähitulevikus pole võimalik vältida, kui siis ehk ainult edasi lükata.
24. Monaco vürst asutab Pariisis Okeanograafia Instituudi. Uus teadusasutus hakkab tegelema ookeanide uurimisega.
31. Saksa Riigipäev otsustab 166 vastu- ja 138 poolthäälega loobuda maavürstide maksudest vabastamise seaduse taaskehtestamisest.

VEEBRUAR
1. Jersey Citys (New Yorgi osariik) plahvatab dünamiidiga täidetud paat. 25 inimest saab surma, rohkem kui tuhat haavata.
6. Prantsusmaal näevad majandusmehed ja seadusetundjad tõsist vaeva šampanja nimetuse kaitsmisel. Otsustatakse, et šampanjaks tohib nimetada ainult neid vahuveine, mis on valmistatud Champagne’s kasvavatest viinamarjadest.
12. Brüsselis avaldavad meelt 5000 flaami, nõudes Gentis flaami ülikooli rajamist, kuna 4,5 miljonil flaamil puudub senini võimalus omandada kõrgharidust emakeeles.
19. Esimest korda kasutatakse trükkimisel sügavtrükimenetlust (sügavtrükis trükiti Frankfurter Zeitungi kuulutusteküljed). Sügvatrükimenetlus oli kõige halvema kvaliteediga trükimenetlus kogu trükikunsti ajaloos. Jääb arusaamatuks, miks sügavtrükk üldse kasutusele võeti.
20. Seattles (USA) tagandatakse naisõiguslaste survel linnapea, kuna ta andis prostitutsioonile liiga suure vabaduse.
22. Ameerika kongress on nõus eraldama 30 000 dollarit mälestusmärgi püstitamiseks esimesele saksa asundusele. Sakslased rajasid German Towni Philadelphias 1863. aastal.
24. Prantsuse peaminister Aristide Briand (ametis alates 1909. aastast) astub tagasi. Tema järglaseks saab Ernest Monis, keda toetavad radikaalid ja radikaalsotsialistlikud parteid.

MÄRTS
7. Seoses rahutustega Põhja-Mehhikos saadab USA president William H. Taft Mehhiko piirile 30 000 sõdurit ning hoiatab, et juhul, kui president Porfirio Diaz tapetakse või kukutatakse ning Mehhikos peaks puhkema revolutsioon, korraldab USA naaberriiki sõjalise interventsiooni.
8. Briti välisminister Edward Grey teatab alamkojas, et kriisiolukorras pole Suurbritannial mingit kohustust Prantsusmaad sõjaliselt toetada.
9. Briti admiraliteedil on kavas ehitada 1911. aastal viis suurt soomuslaeva.
14. Belgia laiendab koolikohustust. Nüüd peavad kõik kuni 14. eluaastani koolipinki nühkima.
17. Esmakordselt Norra ajaloos pääseb riigi parlamenti naisterahvas – õpetajanna Anna Rogstadt.
17. Hiinas jõustub seadus, mis keelab oopiumisuitsetamise. Samuti keelatakse kohtualuste piinamine.
18. Selgub, et USAs on 14,5 miljonit katoliiklast ehk 14,5% kogu riigi elanikkonnast.
22. Saksamaal Kielis lastakse vette maailma esimene auruturbiinidega liinilaev Kaiser.
23. Viin saab kahe miljoni elanikuga linnaks. Rahvaloenduse andmetel elab Viinis 2 030 803 inimest. Pariisis on aga 2 876 986 elanikku.
24. Taanis loobutakse ihunuhtlusest.

APRILL
3. Rahvaloendus Suurbritannias. Inglismaal elab 45 216 665 miljonit inimest. 9,1% rohkem kui 1901. aastal.
6. Portugalis antakse sõjaväelastele aktiivne valmisõigus.
6. Itaalia valitsus seab sisse riikliku elukindlustuse.
15. Ameerika sõjaväeosad ületavad Antonio juures Mehhiko piiri ja asuvad võitlusse ülestõusnute vastu.
20. Prantsuse kindral Charles Moinier sekkub sultani poolel viimase palvel võitlusesse ülestõusnud suguharude vastu ning alustab marssi Maroko pealinna Fezi.
22. Prantsusmaa saadab kindral Charles Moinersi toetuseks täiendavaid väeosasid Casablancasse.
30. Portugali konstitutsioonikohtu otsusel on valimisõigus ka maal elavatel naistel.
30. Saksa keiserliku mereväe laev S.M.S. Iltis saab ülesande kaitsta Kantonis eurooplasi võimalike hiinlaste rahutusete korral.

MAI
1. Ülestõus Hiinas. Kvantungi ja Šansi provintsis võimutsevad röövlibanded.
8. Taani uus valimisseadus annab Islandi koloonias naistele meestega võrdsed valimisõigused.
12. USA idaranniku lähedal põrkavad tihedas udus kokku Inglise aurik Admiral Farragat ja Ameerika laev Mérida. Viimane saab keresse tohutu leki ja upub kiiresti. Mõni aeg hiljem levib Euroopas teade, et uppunud laeval oli aardeid viie miljoni dollari väärtuses. Nende aarete lugu oleks lühidalt järgmine: 19. sajandi keskel röövis saksa krahv Hans Hermann ühest India templist briljandid, tappes sealjuures templiteenri… Kalliskivid müüs mõrtsukast krahv Austria-Ungari tolleaegsele valitsevale perekonnale – Habsburgide dünastiale. Varsti tapeti Hans Hermann tundmatute isikute poolt. Hiljem sattusid briljandid Austria ertshertsog Maximiliani kätte, kellest 1864. aastal sai marionetliku Mehhiko riigi keiser. Nii jõudsid Indiast röövitud briljandid Ameerikasse. 1876. aastal kehtestas kindral P. Diaz Mehhikos oma diktatuuri ja India briljandid sattusid tema kätte. Tagasiastumise plaane pidav president tahtis aarded Euroopasse saata ja sokutas need Mérida pardale.
15. Keiser Wilhelm II külaskäigul Londoni kinnitavad mõlema riigi kroonitud pead paljusõnaliselt kahe maa sõprust.
16. Uhiuus saksa õhulaev Deutschland hukkub oma esimesel lennul.
18. Prantsuse kindral Charles Moinier jõuab lahinguteta Fezi, kus teda võtab vastu Maroko sultan.
21. Lennundusvõistlusel Issyles-Moulineaux’i lennuväljal kukub üks lennuk alla ja tapab Prantsuse sõjaministri Maurice Berteaux’i.
25. Mehhiko president Porfirio Diaz (81) astub pärast 30-aastast presidendiks olemist seoses kodusõjaga oma ametist tagasi ja läheb eksiili.

31. Kell 12.12 kohaliku aja järgi, saja tuhande inimese juuresolekul lastakse Belfasti laevaehitusfirma Harland & Wolff ellingult vette reisilaev Titanic – suurim ujuv objekt, mis kunagi ehitatud. 25 000 t kaaluv laevakere libiseb vette 62 sekundiga. Titanic pukseeritakse varustuskai juurde, kus algab tema lõplik valmisehitamine. Titanicu põhilised tehnilised andmed olid järgmised: pikkus 269,1 m, laius 28,2 m, süvis 10,5 m. 29 katelt (87 kollet) annavad masinate koguvõimsuseks 37 536 kW (46 000 hj). Reisikiirus 22 sõlme. Laeva 762 kajutis on 2603 kohta reisijatele (905 1. klassis, 564 2. ja 1134 3. klassis). Laeva meeskonda kuulub 900 inimest. Üks laeva ankur kaalub 11,5 t. Laeva vööris on ka veel tagavaraankur. Kumbagi spetsiaalsulamist ankruketi pikkus on vähemalt 800 m. Laeva tüür kaalub 101 t, ühe sõukruvi läbimõõt on 7,5 m. Korstna kõrgus 21,6 m, läbimõõt 7 m ja kaal 60 t. Kaptenisild asub 18,5 m kõrgusel veepinnast. Kiilust kaptenisillani on 31,7 m ja korstna ülemise servani 55,94 m ja laevakoridoride kogupikkus 7 km.

JUUNI

7. Mehhikos kutsub Colimani vulkaani purse esile maavärina, mille tagajärjel hukkub 1450 inimest.
9. Itaalia välisminister Marchese di San Giulaino selgitab, et Itaalia huvid Aafrikas on kontsentreerunud Tripolisele ja Cyrenaikale.
10. Hiina valitsuse teatel on selles riigis 461 miljonit elanikku.
11. Jaapan hakkab Boni saarel ehitama uut sõjalaevastiku baasi.
21. Mehhiko ekspresident Porfirio Diaz valib oma uueks elukohaks Pariisi.
22. Briti kuninga Georg V kroonimispidustused Suurbritannias kestavad nädal aega. Pidustustest võtavad osa kõik saksa nn. riigivürstid. Saksa keisrit esindab aga krooprintsipaar. Kroonprints Wilhelm ulatab kuningale, kes on juba 26. mail Wilhelm II poolt nimetatud kindralfeldmarssaliks, erilise austuse märgiks üle preisi marssalikepi. Kroonimispidustused kulmineeruvad pompoosse sõjalaevastikuparaadiga, millest võtavad osa 167 Briti ja 18 välisriikide sõjalaeva. Paraadi kõige suuremaks sõjalaevaks on 20 000 tonnise veeväljasurvega Ameerika liinilaev Delaware. Kõige võimsamad masinad (50 000 hj) on aga Saksa soomusristlejal Von der Tann. Kiire Saksa sõjalaev äratab asjatundlike pealtvaatajate hulgas suurt tähelepanu.

JUULI
1. Saksa valitsus saadab Marokosse Agadiri reidile kahuripaadi Panther. Merejalaväelased jäävad pardale ja ootavad Berliinist edasisi korraldusi. Saksa meedia tituleeris manöövri „pantrihüppeks“. Ametlikult põhjendas Saksa välisministeerium sõjalaeva Marokosse saatmist sellega, et seoses rahutustega Marokos olevat saksa firmad pöördunud abipalvega keiserliku valitsuse poole. Välisministeeriumi kinnitas, et sakslased tõmbuvad kriisipiirkonnast tagasi niipea, kui seal on kord jalule seatud. Tegelikult pidasid saksa imperialistid hoopis silmas maavaraderikast Lõuna-Marokot. London reageeris väga teravalt sakslaste sekkumisele Maroko kriisi. Nii Prantsusmaale kui ka Inglismaale oli selge, et Saksamaa tahab Atlandi ookeani ääres kanda kinnitada ja vähendada kahe nimetatud suurriigi mõju.
3. Prantsusmaal jõustub vanuritehoolde seadus.
5. Hispaania tervitab sakslaste sekkumist Maroko kriisi.
8. Agadiri reidil vahetab Saksa kahuripaadi Panther välja kergeristleja Berlin.
14. Kaheksanda Tour de France’ võidab prantslane Gustave Garrigou.
17. Kiirrong Basel-Berliin sõidab Badenis Mühlheimi lähedal rööbastelt välja. 8 reisijat saab surma.
18. Austria keiser Franz Joseph I soovib riiginõukogu istungi avamisel, et Böömimaal paraneksid sakslaste ja tšehhide suhted.
23. Juba nädalaid kestev talumatu kuumus saavutab Berliinis rekordi – 33 kraadi varjus. Väljakannatamatu palavuse tõttu jäetakse 28. juulil ära Preisi saadikutekoja istung.
23. Suur tulekahju Konstantinoopoli kümnes linnaosas. Tules hävib 7000 maja.
24. Kuritahtliku süütamise tagajärjel hävib Pariisi lähedal Fontainebleau’s 1000 ha metsa.
28. Joseph Joffre nimetatakse Prantsuse kindralstaabi ülemaks.
29. Seoses Maroko kriisiga tugevdab Suurbritannia oma Atlandi sõjalaevade eskaadrit. Lahinguvalmis on kogu Inglise sõjalaevastik.
31. Alates uuest õppeaastast 1912. aastal hakkab kõigis Ungari koolides õppetöö toimuma ainult saksa keeles.

AUGUST
1. Helgolandi kindlustuste väljaehitamiseks eraldab Preisi valitsus 7,8 miljonit marka.
3. Enneolematu kuumuse tõttu katkestatakse Preisi kultuuriministri korraldusega õppetöö koolides.
5. Seoses rahutustega Haiitil saadab Saksa valitsus Haiitile ristleja Bremen. Sõjalaev peab vajaduse korral kaitsma saksa alamate elu ja vara.
10. Briti alamkoda läheb „dieedile“. Igale parlamendiliikmele määratakse aastapalgaks 400 naelsterlingit.
15. Suurbritannias algab raudteelaste üldstreik, milles osaleb 200 000 raudteelast.
20. Leipzigis avaldab valitsuse Maroko poliitika vastu meelt 10 000 töölist.
21. Londoni Reuteri agentuuri saabub valeteade sõja puhkemisest Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Seoses kasvanud pingetega nimetatud kahe riigi vahel tundub teade täiesti usutavana: Saksamaa nõuab Prantsusmaalt endale Kesk-Aafrikat kahjutasuks Maroko loovutamise eest. Prantsusmaa on selle nõudmise tagasi lükanud. Pärastlõunal saabub õiendus Pariisist ja Berliinist: mingist sõjast pole juttugi, läbirääkimised jätkuvad. Saksa välisminister sõidab Chamonix’i ja kohtub seal oma prantsuse kolleegiga. Samal ajal tühistab Prantsusmaa juba väljakuulutatud sõjaväemanöövrid.
22. Pariisi Louvre muuseumist varastatakse Leonardo da Vincise kuulus maal Mona Lisa.
24. Portugali valitsus valib maa esimeseks presidendiks 75-aastase Manuel d’Arriaga.
28. Saksa Edela-Aafrikas avatakse raudteelõik marsruudil Windhuk-Karibib.

SEPTEMBER
2. Pärast Prantsusmaa „heakskiitu“ vallutab Hispaania Marokos Ifni.
3. Saksa sotsiaaldemokraadid teatavad arvukatel avalikel koosolekutel, et sõja puhkemise korral kutsuvad nad kõiki üles üldstreigile.
6. Yorkshire’st pärit inglise ujuja Burgess ujub üle Inglise väina (laius 35 km) rekordajaga 22 tundi ja 33 minutit.
9. Londoni ja Windsori vahel seatakse esmakordselt sisse õhupost.

14. Kiievis tapetakse Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin. Piletiga, mille talle oli muretsenud Kiievi salapolitsei ülem, pääseb anarhist, 24-aastane juudisoost Dmitri Bogrov teatrietendusele, millel viibib ka Venemaa peaminister Pjotr Stolõpin. Enne etenduse algust läheb Bogrov parteris esimeses reas istuva ministri juurde ja tulistab teda. Raskesti haavatud Stolõpin viiakse haiglasse, kus ta neli päeva hiljem 18. septembril sureb. 26. augustil oli Bogrov oma tuttavale, Kiievi salapolitsei ülemale Kuljabkole teatanud, et revolutsionäär Nikolai Jakovlevitš kavatseb Stolõpini tolle Kiievi visiidi ajal tappa. Kuljabko ei kahelnud Bogrovi teates ja tegi talle ülesandeks ise terrorist Kiievisse toimetada. Enne teatrietendust 14. septembril pärib Kuljabko Bogrovilt, kus Jakovlevitš on. „Kodus,“ vastab küsitu. Seejärel läheb ta ise teatrisse ja tulistab peaministrit.
15. Läbirääkimised Maroko tulevikku puudutavas küsimuses Prantsuse suursaadiku Paul Camboni ja Saksa välisministeeriumi vahel Berliinis aitavad esialgu sõjaohtu vähendada.
20. Briti ristleja Hawke rammib Southamptonis maailma suurimat reisilaeva Olympic (tegi oma esimese reisi 1911. aasta juunis). Olympic saab vigastada. Laeva juhtis kapten Edward J. Smith, kes hiljem hukkub koos Titanicuga.
22. Vene sõjakohus mõistab Pjotr Stolõpini tapja Dmitri Bogrovi surma poomise läbi ja ta puuakse 25. septembril.
25. Touloni sadamas toimub Prantsuse liinilaeva Liberté (14 900 t) mürsukeldris plahvatus. 150 madrust saab surma, 45 raskelt haavata. Teistel andmetel oli hukkunuid koos läheduses olnud laevade omadega kokku 204 ja haavatuid 184.
26. Preisi kultuuriminister viib kõigis kõrgemates õppeasutustes sisse 45-minutilise õppetunni.
29. Türgi ja Itaalia vahel puhkeb sõda seoses vaidlusega Tripoli kuuluvuse pärast. Maroko kriisi varjus püüab Itaalia endalegi magusaid palakesi õngitseda ja tugevdada oma mõju Tripolis ja Cyrenaikas. Itaallastel õnnestub vallutada Tripolise linn ja vallutada Cyrenaika rannik, kuid neil ei õnnestu tungida sisemaale. Et kohalikud elanikud võiksid osa saada itaalia kultuurist, teevad itaalia sõdurid algust sellega, et hakkavad araablasi pooma.
30. Alam-Austria maapäev otsustab tühistada naisõpetajate abielukeelu. Nüüd ei tarvitse abiellunud õpetajannad enam oma ametit maha panna.

OKTOOBER
2. Mehhiko uueks presidendiks saab Francisco Madero.
5. Pärast viiepäevast piiramist vallutavad itaallased Tripoli.
9. Hiina suurlinnades puhkeb revolutsioon. Saksa kodanike kaitseks saadab Saksa valitsus Hankausse kahuripaadid Tiger ja Vaterland.
11. Prantsusmaa ja Saksamaa jõuavad Maroko kriisi suhtes ühisele seisukohale.
11. Maavärina tagajärjel hukkub Mehhiko Californias 700 inimest.
11. Kompanii White Star nimetab Londoni „Times’is” veel ehitamisel oleva luksusauriku Titanicu uueks ametlikuks esimese reisi kuupäevaks 10. aprilli 1912.
16. Atentaadikatse USA presidendile William H. Taftile. Gariata lähedal leitakse ühe raudteesilla alt 36 dünamiidipadrunit. Lõhkeaine avastatakse vahetult enne seda, kui rong, milles viibib president, jõuab sillale.
23. Kreeta parlament esitab Kreekale avalduse ühinemiseks.
30. Hiina keiserlik valitsus kuulutab välja demokraatliku konstitutsiooni. Aadelkond kavatsetakse poliitikast välja lülitada.

Ja veel…
Tormi ajal sõidab Portugali väikeristleja Sao Rafael (1800 t) karidele ja murdub pooleks. 1 madrus saab surma, 12 vigastada.

NOVEMBER
1. Vene Riigiduuma otsustab ainult kahe vastuhäälega, et ajalehetsensuur on ebaseaduslik.
5. Itaalia kuulutab ametlikult Tripolise linna annekteerituks.

9. Arthur James Balfour astub inglise konservatiivide partei esimehe kohalt tagasi (ta oli sellel kohal alates 1891. aastast). Tema järglaseks saab Andrew B. Law. Winston Churchill saab Admiraliteedi esimeseks lordiks.
10. Pärast Nankingi tagasivallutamist korraldab Hiina keiserlik valitsus kättemaksuks revolutsionääridele massilise tapatalgu.
10. Prantsuse valitsus teatab sündimuse vähenemisest. 1911. aasta esimese kuue kuu jooksul suri 21 189 inimest rohkem kui sündis.
10. 1911. aasta Nobeli preemia saavad: rahupreemia hollandlane Tobias Michael Asser ja austerlane Alfred Hermann, kes asutas 1892. aastal saksa rahukomitee. Maailmakuulus füüsik Marie Curie saab teist korda Nobeli preemia. Seekord saab ta keemiapreemia raadiumi ja polooniumi avastamise eest. Füüsikapreemia määratakse saksa teadlasele Wilhelm Wienile tema tööde eest soojuskiirguse alal. Rootslane Allvar Gullstrand saab meditsiinipreemia. Kirjanduspreemia saab Belgia kirjanik Maurice Maeterlinck.
17. Itaalias tehakse teatavaks rahvaloenduse andmed. Riigis elab 34 686 653 inimest. Alates 1901. aastast on elanikkonna arv suurenenud 2 miljoni inimese eh 6,81% võrra.
19. Mõrvatakse San Domingo president kindral Ramon Caceres.
22. Mecklenburgi maapäev võtab vastu vallaliste meeste maksu. Edaspidi peavad üle 30 aasta vanused vanapoisid maksma 25 protsendi võrra suuremaid makse.
25. Briti valitsus avalikustab 1904. aastal Prantsusmaaga sõlmitud salajase kokkuleppe, mille põhjal Egiptus jäi Briti ja Maroko Prantsusmaa mõjusfääri.

Ja veel…
Tormi ajal sõidab madalikule Jaapani torpeedopaat Harusame (365 t) ja läheb ümber. 60 meeskonnaliikmest hukkub 45.
Valmib New Yorgi avalik raamatukogu (New York Public Library). Raamatukogus on 144 km raamaturiiuleid. 10 000 kartoteeki sisaldab 8 miljonit nimetust.

DETSEMBER
6. Mongoolia annab end Venemaa kaitse alla.
7. Keiserlik edikt lubab kõigil hiinlastel patsi ära lõigata.
11. Suurbritannia, Venemaa ja Prantsusmaa otsustavad keelata 1912. aastal hülgepüük, kuna neid mereloomi ähvardab väljasuremine.
12. Suurbritannia kuningas Georg V kroonitakse Delhis India kuningaks. Monarh asetab nurgakivi uuele pealinnale New-Delhile.
13. Paavst annab korralduse ehitada Vatikani aeda spetsiaalne hoone konklaavi jaoks.
14. Prantsuse valitsus ostab 3,3 miljoni frangi eest Roomas Palazzo Farnese Prantsuse suursaatkonna tarvis.
14. 39-aastane norralane Roald Amundsen jõuab koos nelja saatjaga esimese inimesena lõunapoolusele. Kõigest neli nädalat hiljem järgneb talle inglane Robert Falcon Scott. Mõlemad ekspeditsioonid alustasid juba sügisel võidujooksu poolusele. Amundsen alustas oma teekonda 28. oktoobril Little America baasist koerterakendiga. Neli päeva varem startis Evansi neemelt inglise mereväeohvitser Robert Falcon Scott, kes kasutas edasiliikumiseks hobuseid ja mootorsaane. Scott otsis terve aasta oma teekonna alustamiseks sobivat lähtekohta. Tema marsruut on Amundseni omast tervelt 60 miili pikem. Scotti ekspeditsiooni jälitab ebaõnn. Mootorsaanid langevad külma tõttu kiiresti rivist välja. Ka hobused ei pane Antarktika karmile kliimale vastu ja nad tuleb tappa. Pärast seda, kui Scott on 31. detsembril Beardmore liustikul osa meestest tagasi saatnud, jääb temaga veel ainult neli meest, kes on nõus üritama jõuda pooluseni. Kuid selleks ajaks on Amundsen juba poolusele jõudnud ja heisanud seal Norra lipu. Scotti ekspeditsioon jõuab poolusele alles 17. jaanuaril 1912 ja inglane teeb nördimusega kindlaks, et ta on teisele kohale tulnud.
29. Hiina keiserliku valitsuse peaminister Yüan Schi-kai ja vabariiklik valitsus lepivad kokku rahvakogu valimistes, et otsustada tulevane riigikorraldus.
31. Rahvaloenduse andmetel on Luxemburgi elanikkond suurenenud 240 452 inimeselt 1905. aastal 260 400-ni 1911. aastal.

Ja veel…
Inglane Bobby Leach on esimene mees, kes Niagara joast terasest tünnis alla sõidab ja ellu jääb.

Tunnuspildil: Norra polaaruurija Roald Amundsen koerterakendiga lõunapoolusel.

©Peter Hagen