Oli aasta 1909

JAANUAR
5. Kolumbia ja Panama sõlmivad kokkuleppe, mis tunnustab Panama iseseisvust.
8. Prantsuse senat lükkab tagasi seaduseelnõu surmanuhtluse kaotamise kohta.
9. Austria teeb Türgile ettepaneku, et viimane loobuks oma õigustest Bosnias ja Hertsegoviinas. Selle eest peaks Türgile makstama rahalist hüvitust.
12. Türgi valitsus võtab Austria ettepaneku vastu.
22. Venemaa lükkab tagasi Soome petitsiooni enesemääramisõiguse kohta.
23. 20 miili kaugusel tulelaevast Nantucket toimub üks suuremaid laevade kokkupõrkeid meresõitude ajaloos. Udusel varahommikul sõidab Itaalia reisilaev Florida otsa Inglise liiniaurikule Republic. Esimesel laeval, mis oli teel New Yorki, viibis umbes 1100 reisijat. Inglise laev, pardal ligi 800 reisijat ja meeskonnaliiget, pidas kurssi Gibraltarile. Saanud veealuses osas tugevasti vigastada, hakkas Republik ahter ees kiiresti vajuma, laeva radistil Jack Bensil õnnestub luua raadioühendus Massachusettsi osariigi rannikul asuva kaldaraadiojaamaga, kes teatab oma võimsa saatja kaudu katastroofist teistele laevadele. Kogu Republiku meeskond ja reisijad, peale mõne erandi, kolivad üle kokkupõrke süüdlase Florida pardale. Republik läheb põhja, Florida juurde jõudnud aurik Baltic võtab päästetud oma pardale.
30. Pärast neli aastat kestnud läbirääkimisi sõlmivad USA ja Kanada kokkuleppe kahe maa piirile jäävate veekogude kasutamise kohta. Esmajoones peetakse silmas Niagara juga. Riigid kohustuvad Niagara jõe vett kasutama majanduslikel eesmärkidel (niisutamiseks ja elektrienergia tootmiseks) ainult piiratud hulgal.

VEEBRUAR
3. Friedrichshafenis antakse Saksa sõjaministeeriumile üle esimene sõjaõhulaev Zeppelin I.
4. Rahvusvahelisel mereõiguse konverentsil Londonis arutatakse mereblokaadi ja salakaubaga seotud küsimusi.
9. Saksamaa ja Prantsusmaa sõlmivad Maroko kohta käiva kokkuleppe, mille järgi Saksamaa tunnustab Prantsusmaa õigusi Marokole.
16. Serbia hakkab kiirendama sõjavarustuse tootmist.
19. Hukkub Saksa aurik Presidente Roca. Hukkub 100 inimest.
24. Austria-Serbia kriis süveneb. Bulgaaria välispoliitika edu innustab Serbiat ja Montenegrot aktiivsemalt tegutsema. Serbia peaminister Stojan Novakovic selgitab oma „Suurserbia programmis“: „Serbia rahvust ei moodusta ainult need kolm miljonit serblast, kes elavad Serbias ja Montenegros. Ei, nad moodustavad rahvast ainult ühe kolmandiku, ülejäänud kaks kolmandikku seitse miljonit inimest – elavad Dalmaatsias, Kroaatias, Sloveenias, Bosnias ja Hertsegoviinas, mida tahetakse annekteerida. See kaks kolmandikku on rahvaste tahte vastaselt heidetud Habsburgi režiimi valitsemise alla. Nad on tehtud Austria alamateks… Meie tahame vabad olla… Me tahame seda eesmärki saavutada rahumeelsete vahenditega.“ Serbia sõjakas ja enesekindel hoiak on tingitud sellest, et ta loodab relvakonflikti korral Venemaa toetusele.
24. Esmakordselt kinokunsti ajaloos demonstreeritakse Brightonis värvilisi liikuvaid pilte.
26. Austria-Ungari ja Türgi sõlmivad kokkuleppe Bosnia ja Hertsegoviina kohta. Samas tühistatakse kõik varasemad punktid, mis pole kooskõlas uue lepinguga.

MÄRTS
2. Vene suursaadik ja Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa esindajad soovitavad Serbial loobuda oma territoriaalsetest nõudmistest.
4. USA presidendi Roosevelti järglaseks, 27. Ühendriikide presidendiks saab William Howard Taft, kes on juba töötanud tähtsatel ametikohtadel. 1901. aastal oli ta Filipiinide tsiviilkuberner, aastatel 1904–1908 aga sõjaminister. Taft on tuntud nn. dollaridiplomaatia esindajana.
8. Paavst Pius X tühistab Ungaris segaabielude kohta kehtiva keelu.
10. Serbia saadab Peterburgi, Berliini, Londonisse, Viini, Rooma ja Konstantinoopolisse ringkirja, milles selgitab, et Balkani küsimus on Euroopa küsimus ning soovib, et suurriigid aitaksid seda keerukat probleemi lahendada.
15. Itaalia valitsus teeb ettepaneku kutsuda kokku rahvusvaheline konverents Balkani küsimuse lahendamiseks.
20. Hamburgis lastakse vette lahinguristleja Von der Tann (17 000 t), mis on uue laevaklassi esimene laev.

APRILL
1. Suurbritannias jõustub lastekaitse seadus, mis keelab nii suitsetamise kui ka tubakatoodete müümise alla 16. aasta vanustele. Alla 14-aastased lapsed ei tohi külastada restorane. Karistatav on isegi laste keelitamine kõrtsi külastama.
6. Ameerika polaaruurija Robert Edwin Peary jõuab oma polaarekspeditsioonil Põhjapooluse vahetusse lähedusse. Peary võttis juba 1886. a. ette mitu matka Arktikas ning tegi tähtsaid avastusi. 1895. aastal avastas ta tema nime järgi nimetatud Pearylandi – Gröönimaa põhjapoolseima poolsaare. 1901. aastal tõestas ta, et Gröönimaa on saar. Kuni tänaseni pole päris selge, kas esimesena jõudis poolusele Peary või uurija Frederick Cook (sept. 1909).
9. Suurbritannia firma Wildness Corporation võtab kasutusele kahekorruselised autobussid.
18. Rooma Püha Peetruse katedraalis toimub Orléansi neitsi pühakuks kuulutamise tseremoonia.
19. Vene-Bulgaaria kokkulepe tunnustab viimase iseseisvust.
27. Kolmikliidu esindajad tunnustavad Bulgaaria iseseisvust.
27. Pärast noortürklaste armee (27 000 meest) võitu sõjaväelise riigipöörde organiseerijate üle, on sultan Abd ül-Hamid II sunnitud võimust loobuma. Uueks sultaniks saab Mehmed V. Konstitutsioonis tehakse muudatusi, mis kärbivad sultani võimu (näiteks õigust nimetada suurvesiiri, kedagi asumisele saata). Sultan Mehmed V üritab iga hinna eest sisse seada konstitutsioonilist monarhiat.

MAI
1. Arreteerimiste laine Türgis.
1. Bulgaaria teatab ametlikult, et riigi valitseja tiitliks on kuningas (slaavlased nimetavad aga Bulgaaria valitsejat tsaariks).
6. Kukutatud Türgi sultani Abd ül-Hamid II palees leitakse tohutu hulk aardeid.
11. Venemaa ja Hiina sõlmivad kokkuleppe Mandžuuria raudtee kasutamise kohta.
18. Pariisis nähakse esimest korda Vene ballettti. Publik on vaimustuses.
31. Krahv Ferdinand von Zeppelin lõpetab kestuslennu, kusjuures tema õhulaev läbis 1000 km ja oli õhus umbes 38 tundi.

JUUNI
2./3. Evangelistide kongress Berliinis. Kirikutegelased kurdavad, et töölised ei hooli enam jumalasõnast. 1908. aastal astus ainuüksi Berliinis kirikust välja 10 000 töölist.
4. Maroko sultan keelab juutidel Fesis oma maja terassidele ilmuda, kuna nad olevat siis näha sultani paviljonist. Keelust üleastujate pihta on lubatud avada tuli.
5. Kielis lastakse vette turbiinaurik Köln.
10. Inglise laevakompanii Cunard aurik Slavonia on esimene laev, kes annab eetrisse SOS-hädasignaali. Aurik sattus Asooride lähedal merehätta. SOS-signaal kinnitati ametlikult rahvusvahelise hädasignaalina 1. juulil 1908.
12. Suurbritannia korraldab suurejoonelise mereväeparaadi, milles osaleb 144 sõjalaeva.
13. Türgi suursaadik Berliinis protesteerib Vene ja Inglise vägede Kreetalt väljaviimise vastu. Türgi kardab, et pärast seda ühineb Kreeta Kreekaga.
17. Vene tsaar Nikolai II ja Saksa keiser Wilhelm II kohtuvad Soome skäärides tsaari jahi Štantart pardal.
17. Peterburgis pannakse kiilule esimene Vene Dreadnought-tüüpi (23 000 t) sõjalaev.
23. Cambridge’s avatakse seoses evolutsiooniteooria sajanda sünnipäevaga Darwini muuseum.

Suurriigid ehitavad suuri sõjalaevu
Euroopa suurriigid hakkavad pöörama suurt tähelepanu sõjalaevade ehitamisele. Nii on 1909. a. suvel Saksamaal ehitamisel kaks suurt sõjalaeva Nassau ja Westfalen. See on vastureaktsioon Inglismaal ehitatavatele Dreanought-tüüpi sõjalaevadele. Mõlema Saksa sõjalaeva andmed on samad: pikkus 137,7 m, suurim laius 27,1 m ja veeväljasurve 18 500 t. Seega on nad Inglise sama tüüpi sõjalaevadest isegi 300 t võrra suuremad. Kolm masinat koguvõimsusega 20 000 hj annavad laevale kiiruseks 19 sõlme. Relvastuseks on kaksteist 28 cm ja kaksteist 15 cm kiirlaskekahurit. 1906a. vettelastud Inglise sõjalaev Dreadnought oli tollal suurim sõjalaev ja uue sõjalaeva prototüüp.

JUULI
17. Revolutsioonilised natsionalistid saavutavad võidu Teheranis. Iraani šahh on sunnitud troonist loobuma.
18. Kohutav õnnetus toimub Berliini velodroomil. Elukutseline šveitsi jalgrattur Fritz Ryser kukub suure kiirusega sõites puust velodroomil ja kukub koos juhtijatega üle barjääri pealtvaatajate hulka. Rohkem kui 50 inimest saab vigastada ja 9 inimest surma. Preisi valitsus keelustab ajutiselt paigaltstardiga võidusõidud.
19. Luksemburglane Franãois Faber võidab esimese välismaalasena Tour de France’i.
24. Prantsuse uueks valitsusjuhiks saab Aristide Briand. Ta valitakse hiljem sellele ametikohale tagasi tervelt kümnel korral.
30. Nikolai II ametlik visiit Prantsusmaale.

AUGUST
2. Tsaar Nikolai II külastab Londonit. Töölised korraldavad seoses „Nikolai Verise“ saabumisega meeleavalduse.
4. Üleriigiline streik Rootsis. Streigib 300 000 töölist. Streik kestab kaks nädalat.
5. Seoses Inglise, Prantsuse ja Itaalia vägede väljaviimisega Kreetalt teravneb Kreeta küsimus, kuna ka Türgi tahab Kreeta saart endale kahmata. Juba juulis heiskasid kreeka natsionalistid Kanea kindluses Kreeka lipu, et demonstreerida Kreeta kuuluvust Kreekale. Nn. rahvusvahelised kaitsejõud mõistsid aktsiooni hukka. Türgi näeb probleemi ainsat lahendust saarel omavalitsuse moodustamist.
17. Seoses üldstreigiga jäetakse Rootsis ära rahukonverents.
19. Keeleseadus Ungaris: rumeenia koolides peab usuõpetus toimuma ungari keeles.
22.–28. Esimene rahvusvaheline lennundusnädal prantsuse linnas Reimsis. Prantslased Louis Blériot, Hubert Latham, Henri Farman ja belglane Glen Curtiss püstitavad kiirusrekordid.
25. Prantsuse õhusõidupioneeril Louis Blériot’l õnnestub esmakordselt ületada lennukil Inglise kanal (33 km). Blériot stardib Calais’is ühemootorilisel monoplaanil, mille jõuallikaks on 25 hj mootor. Kanali teisele kaldale jõuab ta 27 minuti ja 20 sekundiga. Selle lennuga võitis Blériot ajalehe Daily Mail auhinna 1000 naela, mis oli välja pandud esimesele kanali ületanud piloodile.
29. Kell 1.45 maandub õhulaev LZ 3 Berliinis Tegeleri laskeharjutusväljakul. Saabunuid tervitab keiser isiklikult.

SEPTEMBER

1. New Yorgi arst Frederick Albert Cook väidab, et ta viibis Põhjapoolusel. Ta kirjutab ajalehes New York Herold, et ta viibis juba 21. aprillil Põhjapoolusel. Avalikkus reageerib selllele kahtlusega. „Konstitutsioon järgneb lipule,“ selgitab USA peaprokurör Wickersham, mõeldes öelduga seda, et USA kuulutab Põhjapooluse oma valduseks, kui seal peaks maavarasid leiduma. 6. sept. leitakse Indian Harbori kaldalt pudelipost, milles on Robert E. Peary sõnum: „Stars and stripes were nailed to Northpole. (Põhjapoolusel heisati USA lipp). Hiljem väidab Peary, et ta kirjutas selle teate 6. aprillil 1909.
5. Orville Wright demonstreerib Berliinis Tempelhofi lennuväljal oma lennukit.
13. Nooregiptlaste kongress Genfis nõuab, et Suurbritannia koristaks oma väed Egiptusest.
16. Hispaania ajalehtede peatoimetajad nõuavad kuningas San Sebastianilt tsensuuri kaotamist ja konstitutsiooni garantiisid.
25. Prantsuse juhitav õhulaev La Républiuque kukub Villeneuve’s 100 m kõrguselt alla.
26. Rahvusvaheline lennundusnädal Berliinis.

OKTOOBER
2. Hiinas avatakse esimene ainult hiinlaste abiga ehitatud 220 km pikkune raudteeliin Peking–Kalgan.
15. Tsaar Nikolai II ukaasiga vabastatakse soomlased kuni vastava seaduse lõpliku väljatöötamiseni sõjaväekohustusest Vene armees.
22. Prantslanna Elise de Laroche on esimene naislendur. Voisini biplaaniga õnnestub tal sooritada 300 m pikkune lend. Elise de Laroche on esimene naine, kellele antakse pilooditunnistus.
24. Vene tsaar Nikolai II kohtub Itaalia kuninga Viktor Emanueliga Raccognigi lossis Turini lähedal. Põhiliselt arutatakse Balkani küsimust. Venemaa nõustub sellega, et edaspidi on ka Itaalial Balkani küsimuses kaasarääkimise õigus, kuid tsaar lähtub eelkõige sellest, et iga hinna eest säilitada Vene mõju Balkanil.

NOVEMBER
1. Prantsuse parlamendisaadikud nõuavad 100 000 mehelise neegritest koloniaalarmee loomist, kes võiks osaleda võimalikus Euroopas puhkeda võivas sõjalises konfliktis.
11. USA hakkab rajama Hawaiil Pearl Harbori mereväebaasi.
14. Upub Suurbritannia/India aurik La Seyne. Hukkub 105 inimest.
18. Prantsuse sotsialist Jean Jaurès kutsub üles Elsass-Lothringeni rahumeelsele Prantsusmaaga ühendamisele.
29. Avatakse Oslo ja Bergeni vaheline mägiraudtee.

DETSEMBER
10. 1909. aasta Nobeli preemia saavad: Selma Lagerlöf (Rootsi) kirjandus, Emil Theodor Kocher (Šveits) meditsiin, Guglielmo Marconi (Itaalia) ja Karl Ferdinand Braun (Saksamaa) füüsika, Wilhelm Ostwald (Saksamaa) keemia. Rahupreemia saavad Oslo Auguste Marie Franãois Beernaert (Belgia) ja Paul Balluat d’Estournelles de Constant (Prantsusmaa).
11. Saksa Admiraliteet nõuab allveelaevade ehitamise forsseerimist.
14. Belgias seatakse sisse üldine sõjaväekohustus.
17. Belgia kuningas Leopold II sureb 74 aasta vanuses operatsiooni tagajärjel. Leopold II oli troonil 44 aastat.
20. Õpetlaste komisjon Kopenhaagenis ei pea veenvaks Frederick Cooki väidet selle kohta, et ta on põhjapooluse esmaavastaja.
26.–31. toimub Hamburgis 9. sionistide kongress. 600 delegaati on ühel meelel, et juutidel peab olema oma riik, kus oleksid kaitstud nende õigused. Kongressi delegaadid märgivad, et eriti suurt probleemi tekitab juutide sisserännukeeld Palestiinasse.
27. Ateenas asutatakse Kreetalaste Ühendus eesmärgiga lahendada Kreeta rahvusküsimus.

Ja veel…
1909. aastal oli juute:
Venemaal – 5 200 000
Austria-Ungaris – 2 000 000
USAs – 1 700 000
Inglismaal – 200 000
Prantsusmaaal – 100 000

Austerlane krahv von Welsbach  toodab esimese rattaga tulemasina ehk välgumihkli.
Inglise Widnes Corporation laseb käiku esimesed pealt kinnised kahekorruselised bussid.

 Tunnuspildil: Alexanderplatz Berliinis. Mitte ühtegi autot. Ikka veel domineerivad tänavapildis troskad.

©Peter Hagen