Oli aasta 1902

JAANUAR
8. Klerikaalid kritiseerivad Itaalias ägedalt riiklikku abielulahutuse eelnõu.
8. Keiserlik õukond asub taas Keelatud linna Pekingis. Keisrinna võtab valitsusohjad jälle enda kätte.
9. Revolutsioon kukutab Paraguay presidendi Emilio Acevali. Tema järglaseks saab Hector Carvallo.
16. Türgi saab Saksamaalt kontsessiooni Konia-Bagdadi raudtee ehitamiseks.
21. Seoses 1863. aasta Venemaa ülemvõimu vastase ülestõusu aastapäevaga toimuvad Lembergis (Lviv) demonstratsioonid, mille aga husaarid laiali ajavad.
24. Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa, Portugali ja Jaapani uued saadikud annavad Pekingis üle oma volikirjad.
24. Ameerika valitsus kirjutab alla lepingule Taaniga, mille järgi Lääne-India saared lähevad USA-le.
25. Tsaari-Venemaal kaotatakse surmanuhtlus.

VEEBRUAR
4. Venemaal streigib üle 30 000 üliõpilase.
8. Martinique saarel toimuv vulkaanipurse nõuab 26 000 inimelu. Montagne Pelée nõlvasid mööda tormab kiirusega rohkem kui 150 m sekundis alla tulikuum gaasipilv. 800 kraadini kuumenenud gaas, laavamassid ja hõõguv vulkaanitolm hävitavad mõne hetke jooksul Saint Pierre linnakese.
15. Berliinis avatakse elektrirongiliiklus (S-Bahn) ja metroo.
22. Maavärin purustab Šamahha linna Kaukaasias. On tuhandeid ohvreid.
25. New Yorgis lastakse vette Saksa keisri jahtlaev Meteor. Laeva ristib USA presidendi tütar Theodore Roosevelt. Keiser Wilhelm II saadikuna viibib tsremoonial Preisi prints Heinrich.
25. Hubert Cecil Booth asutab tolmuimejate tootmiseks firma Vacuum Cleaner Co. Ltd.

MÄRTS
10. Türgis puruneb maavärina tagajärjel peaaegu täielikult Tohangri linn.
13. Poolas suletakse mõned gümnaasiumid, kuna õpilased keelduvad riiklikel pühadel vene keeles laulmast „Jumal keisrit kaitse sa“.

APRILL
1. Suured talurahvarahutused Venemaal. Poltaava ja Harkovi kubermangu nälgivad talupojad rüüstavad mõisnike heinaküüne. Paljusid talupoegi karistati vitstega.
1. Düsseldorfis paneb Friedrich A. Krupp välja suurima metallplaadi, mis eales valtsitud. Plaat on 26,8 m pikk, 3,5 m lai 38,5 mm paks ning kaalub 29,5 tonni. Samas on välja pandud seni suurim korraga valatud soomusplaat, mis on 13,16 m pikk, 3,40 m lai ja 30 cm paks.
1. Prantsusmaal lühendatakse naiste ja laste tööpäeva 11 tunnilt 10,5 tunnile, vastavalt sellele väheneb ka töötasu.
8. Mandžuuria-leping Venemaa ja Hiina vahel. Venemaa kavatseb oma väed poolteise aasta jooksul Mandžuuriast välja viia.
15. Inglise valitsus kuulutab üheksas Iiri krahvkonnas välja eriolukorra.
15. Venemaal mõrvab esseerist üliõpilane Balmašov siseminsiter Dmitri Sipjagini. Samal päeval kinnitatakse siseministriks riigisekretär Vjatšeslav von Plehwe, kes on fanaaatiline vene marurahvuslane.
20. Dresdenis korraldatakse esimene rahvusvaheline kunstinäitus.
28. Revolutsioon Dominikaani vabariigis.

MAI
2. USAs Pennsylvanias streigib 200 000 töölist. Nõutakse palkade tõstmist, tööaja lühendamist ja ametiühingute kui tööliste esinduste tunnustamist.
14. Prantsuse president Èmile Loubet külastab Peterburgi.
20. Pärast USA okupatsioonivägede lahkumist saab vabas Kuubas esimeseks presidendiks Tomas Estrada Palma.
31. Lepingule allakirjutamisega lõpeb sõda Lõuna-Aafrikas Transvaalis ja Oranje Vabariigis. Buuride sõja põhjuseks oli Transvaali väljarännanud inglise alamate nõue saada seal endale kõik kodanikuõigused. Suurbritannia toetas seda nõudmist, sest ta oli huvitatud Lõuna-Aafrika kullakaevanduste ekspluateerimisest. Buuri sõjaväel (ühtekokku 86 800 meest) polnud vähimatki väljavaadet võita briti ülekaalukaid jõude. Selles sõjas kasutas Suurbritannia esmakordselt ajaloos uusi relvi ja uut taktikat (kiirlaskekahureid, okastraati ja kaitsekraave). Sõda buuridega nõrgendas aga tunduvalt Suurbritannia positsioone kogu maailmas. Tema rivaalid kogusid jõudu. Jaapan, USA, Prantsusmaa ning eriti Saksamaa hakkasid oma laevastikku suurendama.

JUUNI
2. Rahvusvaheline tekstiilitöötajate kongress Zürichis võtab vastu resolutsiooni tükitööst loobumiseks.
13. Keeleseadused Soomes. Venestamine jätkub.
23. Albert Einstein hakkab ametnikuna tööle Berni Intellektuaalse Omandi Patendiametis.

JUULI
2. Rostovis puhkevad vabrikutööliste hulgas rahutused. Talupojarahutused algavad ka Lõuna-Venemaal Harkovist kuni Kaukaasiani.
9. Saksamaal antakse riigipatent (DRP 146 496) CC-dialküülbarbituurhappele, mis on aluseks unerohtudele. Barbituurhappe valmistas juba 1863. aastal. Berliini Tööstusakadeemia orgaanilise keemia professor Adolf Bayer, pannes enda teadmata aluse tulevasele unerohule. Alles 1902. aastal avastasid saksa teadlased Emil Fischer ja Jospeh von Mering, et barbituurhappe derivaate barbitaali ja fenobarbitaali võib kasutada unerohuna.
14. Veneetsias kukub Markuse väljakule 1540. aastal ehitatud Püha Markuse (San Marco) kellatorn.
20. Saksa aurik Primus läheb kokkupõrke tagajärjel teise laevaga põhja. Upub 109 reisijat.
28. USA eraldab Panama kanali ehitamiseks 40 milj dollarit.

AUGUST
1. Austraalias Wollongongi kaevanduses saab plahvatuse tagajärjel surma umbes 100 inimest.
8.–11. (vana kalendri järgi 23.–26. juulil) Tallinnas viibib külaskäigul tsaar Nikolai II, kes kohtub Saksa keisri Wilhelm II-ga. Keiser jalga maale ei tõsta, küll aga Nikolai II, kes külastab Toompeal kubernerilossi, Aleksander Nevski katedraali, toomkirikut, Eestimaa rüütelkonna hoonet, raekoda ja Kadriorgu. Riigpeade kohtumine leiab aset jahtlaevade Standart ja Hohenzollern pardal.
9. Inglise kuninga Edward VII kroonimine Londonis.
15. Prantsuse sõjaminister Louis J. André peab Villefranche’s nn. revanšikõne. Minister räägib kättemaksust seoses Saksa-Prantsuse sõjaga 1870/71.

SEPTEMBER
1. Kroaadid avaldavad meelt serblaste vastu ja rüüstavad serblaste kauplusi. Agramis tuleb korra jaluleseadmiseks kasutada sõjaväe abi.
7. Tallinnas kadriorus avatakse Russalka mälestussammas.
11. Indias Mangapatnani lähedal uhub jõevool minema ühe sillasamba. Öösel vigastatud sillale sõitnud Madras–Bombay postirongi kaheksast vagunist seitse kukub jõkke. Surma saab 62 inimest.
22. Nikolai II teeb lõpu Soome autonoomiale ja nimetab ametisse kindralkuberneri.
25. Sitsiilias Catania provintsis põhjustab tugev tsüklon suuri purustusi. On palju inimohvreid.
26. Vene finantsminister Sergei von Witte võtab ette inspektsioonireisi Mandžuuriasse.

OKTOOBER
16. USAs lõpeb suur söekaevurite streik.

NOVEMBER
1. Heliplaate Enrico Caruso aariaga „Vesti la Giubba“ Ruggiero Leoncavallo ooperist „Pajatsid“ on müüdud üle miljoni eksemplari.
1. Prantsusmaa sõlmib Itaaliaga salalepingu, milles mõlemad kohustuvad säilitama Aafrikas erapooletuse.
15. Anarhist Rubino teeb ebaõnnestunud atentaadikatse Belgia kuningale.
15. Saksa ajaleht „Vorwärts“ avaldab paljastava artikli „Krupp Capril“, milles kirjeldatakse suurtööstur Friedrich Alfred Kruppi homoseksuaalseid seiklusi. Ajalehte süüdistatakse laimamises.
22. 48-aastane Alfred Krupp võtab endalt elu. A. Krupp alustas 1890. aastal soomusplaatide tootmist, mistõttu Kruppi firmat hakati kutsuma Saksamaa relvade sepikojaks.
26. Keiser Wilhelm II võtab osa Alfred Kruppi matustest ning direktooriumi liikmetele ja töötajate esindajatele peetud kõnes nimetab ajalehes „Vorwärts“ ilmunud artiklit „ajakirjanduslikuks mõrvaks“.

DETSEMBER
10. Assuani lähedal õnnistatakse sisse Niiluse tamm. See on 2 km lai ja selle taha tekkinud paisjärve pikkus 300 km. Paisjärv mahutab 5,3 miljardit kuupmeetrit vett.
16. Maavärin Turkestanis, hukkus u. 4000 inimest.
JA VEEL…
* Helgolandi uue majaka tuli on näha 35 km kaugusele. Tornis olev valgustussüsteem koosneb kolmest 1,5 m läbimõõduga peeglist ja kolmest lambist. Travemünde majaka tuli on nähtav „kõigest“ 18 km kaugusele.
* Inglise ajakiri „Autocar“ teatab: „Hamsteadis valmis hiljuti hulk uusi maju, mille juurde kuuluvad ka garaažid.“
* New Jersey’s tuli Harrisoni kaubamajja müügile maailma esimesed elektrilised jõuluküünlad. Nende valmistajaks on Edison General Electric Co.
* Arhitekt Daniel H. Burnhami projekti järgi valmib New Yorgis Broadway ja Viienda avenüü nurgal esimene raudbetoonist kõrghoone, 91 m kõrgune ja 22 korruseline Flatiron Building (Triikraud). Samal aastal valmib kuulus Macy’ kaubamaja, mida ehitati ümber ja laiendati aastatel 1924, 1928 ja 1931.
* Inglane Prescott Westcar ostab esimese tööstuslikult toodetud bensiinimootoriga muruniiduki, mille on patenteerinud ja tootnud Ransomes, Sims & Jeffries Ltd.
* Prantslane George Gauthier toodab esimese motorolleri, autofauteuil’, `iseliikuva tugitooli´.
* Sakslane Emil Fischer sünteesib Veronali, mis on esimene veenisiseselt manustatav üldtuimastusvahend.

Tunnuspildil: Saint Pierre linn pärast Montagne Pelée vulkaani purset.

©Peter Hagen